Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus................................................................................................
TAIMETOIT Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil. Tänapäeval võivad taimetoitluse põhjusteks olla religioon, tervislikud kaalutlused, eetilised ja filosoofilised tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus või majanduslik toimetulek. Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks – veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane
meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused. Mida siis üldse veganid söövad? teraviljatooteid (nt. leib, tatar jne) kaunviljad (läätsed, herned jne) köögiviljad puuviljad seemned (päevalille-, kõrvitsa-, mooni-, jne) mandlid ja pähklid marjad seened NB! Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi või muu taolise tarbimisele. Taimetoitlusest üldiselt Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil. Esimene taimetoitlaste selts asutati Inglismaal 1847. aastal. Tänapäeval võivad taimetoitluse põhjusteks olla religioon, tervislikud kaalutlused, eetilised ja filosoofilised tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus või majanduslik toimetulek. Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas.
nätsupadjakest näriti vahetult toidukordade lõpetuseks intensiivselt viie minuti jooksul. Kaariese kontrolli all hoidmine Piisava terviseteadlikkuse korral on kaaries, kui krooniline haigus, igale tervele inimesele jõukohane kontrolli all hoida. Kaariese haldamine eeldab hambasõbralikke toitumisharjumusi, adekvaatset mehaanilist suuhügieeni koos fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamisega. Taimetoitlus Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil. Esimene taimetoitlaste selts asutati Inglismaal 1847. aastal. Tänapäeval võivad taimetoitluse põhjusteks olla religioon, tervislikud kaalutlused, eetilised ja filosoofilised tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus või majanduslik toimetulek.
meedia- ja sotsiaalmeediakanalites, kus avaldatakse videosid erinevatest julmadest viisidest, kuidas farmides loomi tapetakse, lihas sisalduvatest kahjulikest ainetest, arvamuslood taimetoidu tervistavast väest jpm. Veganluse kohta on tehtud varasemaid uuringuid. Üks uuring, mis viidi läbi puudutab otse veganeid, selle töö teema on ,,Veganlus ja sport" ning bakalaureusetöö autor on Ivika Jürgenson(2016). Teine bakalaureusetöö teema on ,,Moraalsed argumendid taimetoitluse ja täistaimetoitluse jaoks", selle autor on Keit Paju (2016), see küll otseselt ei puuduta veganlust, kuid on sellega seotud. Ning veel üks uurimus, mis viidi läbi oli proteiini tarvitamise kohta, kas inimesed tarbivad taimset või loomset proteiini (Laas jt,2016). Lähtuvalt eelnevast oleks käesoleva uurimistöö probleemiks noorte vähene teadmine veganlusest ja valearusaam, mis veganlus tegelikult on ning teine probleem oleks teada
põhjendatud ka meedikute silmis. Seda eriti heaoluühiskonnas, kus näeme pigem toidu ületarbimist, rämps- ja kiirtoidu armastust ning sellest tulenevaid hädasid nii inimesele endale, kui keskkonnale. Veganlusega kaasnevad enamikel juhtudel ka tervislikud eluviisid. Veganite hulgas on vähe suitsetajaid, keedusoola ja alkoholi tarvitavad nad tagasihoidlikult.Taimetoidu puhul ei piisa, kui toidust kõrvaldada vaid loomset päritolu toidud. Taimetoitlus nõuab tunduvalt enam teadmisi, uusi toiduvalmistamise viise, pühendumist. Tuleb rohkem teada toiduainete keemilist koostist, milliseid toiduaineid koos süüa ja milliseid mitte.Veganlusel on omad eelised ja puudused. Taimse toidu osakaalu oluline suurendamine menüüs tuleks kasuks suuremale osale täiskasvanutest. Selle vähene energiasisaldus ning rohketest kiudainetest saadav täiskõhutunne on kasulik rasvunutele ja ülekaalulistele, kes soovivad kaalust alla võtta
tavaliselt palju energiarikast toitu, milles liiga vähe organismile vajalikke toitaineid (n. friikartul keedetud kartuli asemel). Kahjuks sööb enamik meist iga päev ka ühte ja sama toitu, see tähendab, et toiduks tarvitatavate toiduainete hulk on piiratud. Paljud inimesed jäävad just oma toitumisharjumuste tõttu ilma väärtuslikest toitainetest (n. moosid näiteks värskete puuviljade ja marjade asemel). 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid Taimetoitlased Tõeline taimetoitlus tähendab, et inimene sööb ainult taimse päritoluga toitu, seega jäävad tema menüüst välja liha, kala, munad, piim ja piimatooted. Tabelis 2.5. on toodud erinevad taimetoitluse vormid. Tabel 2.5. Taimetoitluse vorme Taimetoitluse vorm Toiduained, mida tarbitakse 18 Vegetaarlane taimne toit
tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks,
Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Oluline on nii loomsete kui taimsete valkude kasutamine menüüs -soovitus eriti taimetoitlastele! Samas tarbivad segatoitu eelistavad inimesed liiga palju loomseid valke ning vähem taimseid, nemad võiksid suurendada just taimsete valkude tarbimist. Head loomsete valkude allikad on linnulihas, punases lihas, kalas, munades, piimas, madala rasvasisaldusega juust, tofu. Loomsed valgud on tihti samal ajal suure rasvasisaldusega. Terviseriskide vähendamiseks on oluline vältida liha liigset tarvitamist valgu allikana. Piisavalt taimseid valke saab tarvitades igapäevaselt täisteraviljatooteid (leiba, sepikut, pastatoite). Valguallikad on tavaliselt ka väga head B-grupi vitamiinide, raua ja foolhappe allikad. Kui rasedal on probleeme kehakaaluga tuleks silmas pidada, et tema menüüs oleks vähem sahharoosi ja rasvu ning rohkem valku.
Spordijoogid külmas ja kuumas kliimas · Külmas kliimas võib spordijoogi süsivesikusisaldus ka suurem olla (kuni 13 15 %), kuid selle taluvus peab varem kindlaks olema tehtud. · Kuumas kliimas, kus on suur vedelikukaotus, peab spordijoogi kontsentratsioon madal olema (3 8%) · Kõrge intensiivsusega spordialadel soovitatakse kasutada spordijooke, mis sisaldavad maltodekstriini. TAIMETOIT JA SPORT · Taimetoitluse positiivsed küljed igapäevaelus o Vererõhk on tavaliselt madalam o Risk haigestuda südame vereringehaigustesse on väiksem o Vähem suhkruhaigust · Spordis on taimetoitlus suure riskiga Taimetoidu dieedi liigid · Puuvilja dieet · Makrobiootiline välistab kogu loomse toidu · Puhtalt vegetaarne välistab loomse toidu, piimatooted ja munad · Piima vegetaarne (laktovegetaarne) lisaks piima ja piimatooteid
Tervisele sobimatud on ka muud toiduga iseäratsemised, näiteks leiva söömine ühel päeval ja liha tarvitamine teisel päeval või üksnes toortoidu söömine. Inimene on segatoiduline olevus, segatoidu söömiseks on aastatuhandete jooksul kohastunud tema hambad, magu, soolestik ja seedenäärmed. Ainult segatoidust saab inimene kõiki eluks vajalikke aineid. Sellepärast tarvitab ta nii taimset kui ka loomset toitu. Taimsed on tera-, köögi- ja puuviljad; loomsed on liha munad ja piim. (Harri Jänes, 2002, Tervise Võti V klassi terviseõpetuse õpik, Koolibri, Tallinn) EESTI TOITUMIS- JA TOIDUSOOVITUSED 8 Põhjuseid, miks eestlased täna ei toitu nii nagu soovitused ette näevad, on mitmeid. Liiga sageli kipuvad inimesed oma toitumis- ja liikumisharjumusi hindama paremaks, kui need tegelikult on ja nad ei pruugi tegelikult teadagi, et nad peaksid midagi teisiti tegema
dieedi korral, väga kurnava füüsilise töö või treeningu korral ning raskete haiguste põdemisel või kasvajate hilisstaadiumis. Valkude bioloogiline väärtus bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõikiaminohappeid + asendamatud aminohapped. Need olemas enamikes loomsetest valkudes (piim, muna, kala jne) Mittetäisväärtuslikud valgud sisaladavad asendatavaid aminohappeid Absoluutse taimetoitluse korral tekib organismis puudus asendamatutest aminohapetest ja osadest vitamiinidest. Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus Lipiidide lõhustamine algab maos, kuid seal saab lõhustada ainult emulgeeritud lipiide, sest mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Need on näiteks piimas. Täiskasvanul mao lipaasi lõhustamine väheneb. Lipiidide lõhustamine toimub peamiselt peensooles, kõhunäärme lipaasi ja peensoole liponaatiliste ensüümide mõjul
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
· mõnikord pikemale jalutuskäigule minnes kinnitage keha hamburgeriga, kui ta seda nii väga tahab. Ärge tehke sellest pidupäeva! · parim asi on oma tehtud asi õpetage last lauda katma ja süüa tegema; · söömine peaks käima koos meeldiva vestlusega ei mingit püstijalu ahmimist. Iga päev ei ole ju kiire päev. 3.5 Taimetoit tervislik või kahjulik Range taimetoit, milles puudub mitte ainult liha, vaid ka teised loomsed valgud, on lapsele kahjulik. Taimetoidu peal laps ei kasva. Kängu ei jää mitte ainult pikkus ja kaal, vaid ka aju areng ja nägemine. Laps muutub verevaeseks ja loiuks. Kui imetav ema on taimetoitlane, tekivad need hädad juba imikueas, sest puudu on rauast ja B- vitamiinidest. Kui pere eelistab rangelt taimetoitu, peab lapsele kasvamise ajal lubama piima, muna, kala ja kaks korda nädalas liha. Keegi ju ei taha, et tema laps arengus maha jääb ainult vanemate toidueelistuse tõttu. 3
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb taga
VALKUDE BIOLOOGILINE VÄÄRTUS Bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks. Täisväärtuslikud on need, mis sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid, nende hulgas asendamatuid aminohappeid. Asendatavad aminohapped kuuluvad mittetäisväärtuslike hulka. Asendamatutest saab organism ise sünteesida asendatavaid (maks sünteesib). Täisväärtuslikud valgud enamuses sisalduvad loomsetes valkudes (eriti piimas, munas, kalas). Absoluutse taimetoitluse korras tekib organismis puudus asendamatutest aminohapetest, mis mõningatest vitamiinidest (eriti D12, rauast). 4. Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus. Liipiidide funktsioon on: energeetiline – 1 g annab 9 kilokalorit osa lipiide nagu fosfolipiidid kuuluvad raku membraanide koositsesse, seega on neil ehituslik funktsioon kolesterool on lähteaineks mitmesugustele hormoonidele, mida kutsutakse
Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne. Kolesterooli liia korral võivad veresooned muutuda hapraks, suureneb infarkti oht. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, küll aga loomsed. Nendest on kolesteroolirikkamad muna, aju, neerud, maks, või, juust, vähid, krabid. Kolesteroolitasemega koos tuleb vaadelda toiduaine küllastunud (piimarasvas, maksas, neerudes) ja küllastumata rasvhapete suhet, esimesed soodustavad kolesterooi väljaviimist organismist, teised aga tõstavad seda. Kolesteroolitaseme vähendamiseks: piirata searasva, või, koore tarbimist, kanalt eemaldada nahk, süüa tailiha, kana ja kala, vähem rasvaseid kastmeid, majoneesi, süüa kiudainerikast toitu
· Piirkond, kus retseptorid ileumis asuvad, on väga väike. · Pärast seondumist kompleks laguneb, B12 tungib limaskesta rakku, sealt edasi verre. · Kui kompleks ei moodustu, siis organism ei omasta B12. · Kroonilise mao limaskesta põletiku ehk gasrtiidi puhul ei teki hapet ega castle faktor. Kas siis, kui peensoole on eemaldatud. Sellest tuleb kehvveresus ehk aneemia. · Vitamiin B12 varud on üsna suured- maksas püsib varu 1-1,5 a. Alahappesuse puhul või taimetoitluse puhul tuleb vitamiini süstida lihasesse · Vitamiini kõrgendatud vajaduse korral- rasedus (hüpovitaminoos), suitsetamine, diabeet (B1 puudus, närvi- ja lihasvalud). · Teatud ravimite kasutusel võib olla vitamiini tarve suurendatud või häiritud. Rasv- ja veeslahustuvad vitamiinid. Tuleb iseseisvalt vaadata, funktisoon, häired, kuidas saab!!! Toitumise põhinõuded ja normid: 1. Toiduga saadud kaloraaz pea vastama ööpäevasele energiavajadusele, kuid mitte
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia uuenemise, kasvu, lihastöö ja muud lisatingimused. Valgu optimumi suuruseks on 1,0!1,5 g valku 1 kg kehakaalu kohta. Üldisest päevasest toiduga saadud kaloraazist peaks valkudega saama 10!15%. Vajalik valgukogus sõltub suurel määral valgu aminohappelisest koostisest. Mitmekesise aminohappelise koostisega valgu puhul on see oluliselt väiksem kui väheväärtuslikel valkudel. Mitmekesise aminohappelise koostisega on loomsed valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalgud, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kahjuks on mitmete loomset valku sisaldavate toiduainete rasvasisaldus suur. Paljudes taimsetes valkudes on vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Seda puudust saab kompenseerida, tarbides neid koos loomsete valkudega või kombineerides taimseid valke omavahel. Üldisest valguvajadusest peaks umbes pool olema kaetud loomsete valkudega. Kui toit on põhiliselt
organismi ning valgud võtavad osa vere hüübimisest. Valgud on vajalikud paljude elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonide moodustamiseks. Kuna toiduvalgud pole inimorganismile omased, siis lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. Kõik loomse päritoluga valgud sisaldavad olulisi aminohappeid. Loomse päritoluga valgud on näiteks kalas, munas, lihas, piimas ja juustus. Taimsed ehk tera- ja kaunviljade valgud pole nii väärtuslikud kui loomsed, sest neis puudub mõni oluline aminohape. inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on organismile täisväärtuslik. (portaal K&M Pharma) 3.2 Valkude omastamine Valkudega peaksid päevasest energiavajadusest moodustama 10–15%, sportlastel kuni 20%. Kauakestev ülemäärane valgusisaldus toidus on kahjulik, sest see koormab ja kahjustab neerusid ja maksa (Portaal Toitumine. Valgud). Täiskasvanud inimene vajab
See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks.
Sellesse toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja mineraal sisaldavad vähe või üldse mitte. Püramiidi keskosa Mõõdukas koguses vajab meie organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt, juust, samuti liha, kala, linnuliha, kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille enamjaolt moodustavad loomsed toitained - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi allikaks. Võimaluse korral valida taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala rasvasisaldusega piimatooted kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu. Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete
B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi
kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust. Inimese arenedes valguvajadus suureneb, kuna kehamass suureneb. Valguvajadus protsendina üldisest energiavajadusest on 10-15%. Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist. Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus, täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid, küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski. Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale. Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud....................................................
(inimesele imetaja liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke). Aminohapped on tähtsad valkude sünteesiks! VALKUDE TARBIMINE VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesist kuni laguproduktide eemaldamiseni. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka
Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Inimkonna ajaloo vältel on söödava toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduaineid, mida sööme, on looduslikud - kas taimsed või loomsed. Süüa võime neid töötlemata ehk toortoiduna või töödeldult. Esmavajalikke toiduaineid peame sööma igapäevaselt. Esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust. ning alati on tervise seisukohalt kasulik teada, millest põhilised toiduained koosnevad ja kuidas nad meie tervisTOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on
Sibulat tarvitatakse põhiliselt toitude maitsestamiseks ja lisandina mitmeti: toorelt, praetult, keedetult, marineeritult, kuivatatult jne. Pealseid kasutatakse peamiselt värskelt eelkõige salatite, aga ka teiste toitude valmistamisel. Allikas www.eestitoit.ee Küüslauk Küüslauk on üks vanemaid kultuurtaimi, mida sumerid nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesmärkidel juba 5000 aastat e.Kr. kasutasid. Oletatavalt pärineb ta Edela-Aasiast, Sise-Aasia steppidest või Indiast. Tänapäeval viljeletakse küüslauku laialdaselt kogu maailmas. Peamised küüslaugu tootjad on Hiina, Korea ja India. Rohkesti viljeletakse küüslauku ka USA-s, Egiptuses ja Türgis. Euroopas on arvestatavad küüslaugutootjad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria ja Ungari. 50 Süsivesikute, valkude, mineraalainete, vitamiinide jt koostisosade kõrval väärib esiletõstmist antibiootilise toimega fütontsiidide sisaldus. Küüslaugu peamine tervistava toime mõjur on
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü
liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke). Osaliselt asendamatud – nende süntees on mitte küllaldane ja neid peab toiduga saama. Neid on 3. Asendatavad – 4.1. Omadused Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
