paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on risoomi püstine osa, millelt saab välja lugeda palju taime elu kohta. Kõigepealt on näha pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal üks, nii et nende järgi saame määrata piibelehe vanust. Õitsev vars võib olla ka mitukümmend aastat vana. Tavaliste ringide vahel võib näha kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid. Taimeosade kasutamine * Parfümeeria. Toodetakse näiteks seepe, lõhnaõlisid, sampoone ja kreeme. * Viljad on söögiks paljudele loomadele. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Lehti ja õisi söövad teod. * Kasvatatakse sageli iluaias. * Meditsiin. Kasutatakse nii teaduslikus kui ka rahvameditsiinis. Korrastab südametegevust, kasutatakse palaviku korral ning tehakse silmakompressi. * Tubakas. Kuna piibelehe kuivatatud õied ajavad kergesti aevastama, on neid kasutatud nuusktubakana
Ka vegetatiivse närvisüsteemi häirete raviks võib muda olla väga soodne. Värska ravimudad 1,84 km2 -sel terriooriumil Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Need asuvad 1-2 meetri sügavusel järve pinnast keskmiselt 5-6 meetri paksuse kihina.Varud moodustavad 3 926 000 m3. Kolpino saare lähedal on veel suurem leiukoht. Kõrge on muda diraudtrioksiidi sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus, vähene liiva ja taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus. Värska järvemudal on head raviomadused. Seda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Tavaliselt on järvemudade niiskus 90% ja rohkem, siin kirjelda- taval 80 - 87 %, mis viitab tihendatusele. Soojusmahtuvus kõigub 0.78-0,92 kalori vahel ja on küllaldane protseduuridel vajaliku soojusefekti saamiseks. Orgaanilisi aineid on Värska sapropeelis rohkesti, üle 50% kuivkaalust. Selle grupilise koostise
KRISTINA LUNEV MESI Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetu ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mesi on bioloogiliselt aktiivne toiduaine, mida mesilased valmistavad õitelt korjatud nektarist või taimeosadelt kogutud eritistest. MEE LIIGID PÄRITOLU JÄRGI: ÕIEMESI - taimede nektarist saadud mesi; LEHEMESI - mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest; MEE LIIGID (2) TOOTMISVIISI JÄRGI: KÄRJEMESI KÄRJETÜKKIDEGA MESI NÕRGUNUD MESI VURRIMESI PRESSITUD MESI FILTREERITUD MESI MEE KOOSTIS Mesi koosneb põhiliselt erinevatest suhkrutest, peamiselt fruktoosist ja glükoosist ning samuti teistest ainetest nagu orgaanilised happed, ensüümid ja mee kogumisel saadud tahked osakesed. Mee värvus on peaaegu värvusetust kuni tumepruunini.
Glükoos Glükoos on süsivesik (suhkur), mis tekib taimedes fotosünteesi käigus; rakkude tähtis energiaallikas. Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. Glükoosist saab alguse ka organismidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena. Osa valmistatud glükoosist muudab taim tselluloosiks, mis on tähtis rakukestade materjal. Osa glükoosist säilitatakse varuaine tärklisena. Seda talletatakse nii leherakkudes kui ka mõnedes teistes taimeosades, nt seemnetes ja paljudel taimedel erilistes säilitusorganites.
............................................................................ esterdamiseks Seda reaktsiooni nimetatakse ................................................................................................................ CH3COOH+ CH3OH= CH3COOCH3+H2O ................................................................................................................................................................ õlidena taimeosade pressimisel ja ekstraheerimisel Looduslikult saadakse estreid................................................................................................................. roosi õielehtedest, apelsinide ja sidrunite viljakoostisest, piparmündi lehtedest, palderjani juurtest. ................................................................................................................................................................ ......................................................
diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Sellepärast on teadlased uute prepaatide otsingul valinud uurimisobjektiks markoseened. Kandseened on väärtuslikuks antibiootikumide allikaks. Nende hulka kuuluvad ka tuntud söögiseened nagu näiteks puravikud. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosade lagundajad. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Seeni kasutatakse meditsiinis erinevate haiguste raviks, see avastati juba Vana-Kreekas, et seentega saab ravida mitmeid nahavigastusi. Seente kasutamine meditsiinis on mõistlik, kuna seentest saab antibiootikume haiguste raviks.
Iga keemline side: O suurendab ühe ühiku võrra N Halogeeniga (vii A) Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on een Alkeenid põlevad Alkeenide esindajad Eteen CH2= ch2 Värvuseta, nõrga meeldiva lõhnaga, gaasilises olekus Toodetakse: polüetüleeni (kilekotid, kasvuhoone kile), äädikahape, etanool Karuteen Sisaldab 11 kaksiksidet On värvaine, msi põhjustab taimeosade kollase, oranzi ja punase värvuse porgand Karoteeni tähtuses: sattudes toiduga organismi karuteen laguneb ja annab A vitamiini, mis on vaja normaalseks nägemiseks. Alküünid Alküünides on süsiniku aatomite vahel kolmikside. Nimetus on lõppliide -üün
paiknevate rakkude vahel on palju rakuvaheruumi, mis võimaldab gaasidel liikuda lehte ja sealt välja), juhtkude (puidu ja niineosa), õhulõhed (kattekoes, süsihappegaas sisse ja hapnik ning veeaur välja) Glükoosi tähtsus 1) Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. 2) Glükoosist saab alguse ka organsmidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena. 3) Osa valmistatud glükoosist muudab taim tselluloosiks, mis on tähtis rakukestade materjal. 4) Osa glükoosist säilitatakse varuaine tärklisena. Seda talletatakse nii leherakkudes kui ka mõnedes teistes taimeosaded, nt seemnetes ja paljudel taimedel erilistes säilitusorganites (mugulates, risoomis jm).
B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-manustamine · defekt-viga,rike · dzörsi-lehmatõug,veis · dünaamika- mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul E · Epiderm- rohtsete taimeosade esmane kattekude · Eksportvili-müügiks kasvatatavad põllumaj. saadused · Eksportkultuur-kultuurtaim mida kasvatatakse selle saaduse ekspordiks · Embrüo-viljastunud munarakk · Embrüosiirdamine-ühe looma viljastunud munarakk viiakse teise isendisse · Esmaseemenduskaal-sobilik kaal esmastiinuseks · Esmastiinus-esimene kord mil loom jääb tiineks G · Geoloogia- teadus Maa, eriti maakoore koostisest, ehitusest ja arenemisest
· Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid Fülogenees liigi areng tuhandete aastate vältel · Kasv Kasv taimede mõõtmete suurenemine tingituna rakkude suurenemisest ja nende arvu suurenemisest Primaarkasv taimeosade väljakujunemine kasvukuhikutes ja taime pikenemine Sekundaarkasv taimeosade jämenemine · Areng Areng erinevate eluetappide läbimine ontogeneesis Embrüonaalne e looteline areng munaraku viljastamisest kuni idu moodustumiseni seemnes Vegetatiivne areng idanemisest suguküpseks saamiseni Reproduktiivne e generatiivne areng paljunemise ja seemnete valmimise
roostehaigused) Kirmed · Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised · Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos Deformatsioon ja uusmoodustised · Kas kogu taim või taimeosade (lehed, viljad) kuju muutub ebanormaalseks. Nt. lehed rulluvad, lähevad krimpsu, võib tekkida ka kääbuskasv, võib esineda ka haigestunud kohas taimerakkude massilist paljunemist Mumifitseerumine · Haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja võivadki sügisel puu otsa rippuma jääda 2 Lehtede enneaegne varisemine · Lehed varisevad enne veget. per. lõppu
1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada põhimõtteliselt taime paljunemist mugulate, pistikute, sibulate, poogendite või teiste vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on aga loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim
Sellest hoolimata ei ole maitseaineid sugugi kerge liigitada. Vürtsidena kasutatavadtaimed kuuluvad väga erinevatesse taimesugukondadesse. Botaanilisest sugulusest lähtuvalt on vürtse raske liigitada. Vürtsidena kasutatakse mitmesuguseid taimeosi: juuri, risoome, sibulaid, koort, lehti, vilju, õisi, pungi, seemneid jne. Mõnikord kasutatakse eri vürtsidena isegi ühe ja sellesama taime osi. See asjaolu takistab maitseainete rühmitamist vürtsina kasutatavate Lk 4 taimeosade alusel. Raskusi valmistab ka asjaolu, et osasid maitseaineid kasutatakse kuivatatult, teisi värskelt (toorelt), kolmandaid nii üht kui teistmoodi. Mõned maitsetaimed vajavad enne kasutamist töötlust, teised mitte. Oskus maitseaineid kasutada on levinud ja täiustunud kogu ajaloo vältel ning osasid maitseainete rühmi võib vaadelda nii ajaloolises kui ka geograafilises plaanis. Seepärast on vajalik eristada kahte suurt
Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Haapsalu ravimuda- Haapsalu muda kasutatakse nii Haapsalus kui ka Pärnus ja on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humusooli. Värska ravimuda- Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Mudal on kõrge diraudtrioksiidi sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus, vähene liiva ja taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus. Värska muda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed Hiiumaa ravimuda-Hiiumaal, Käina lahes paikneb 11 hektaril ravimudalasund.Muda kuulub merelise päritoluga settemudade hulka. Lahes leidub 2 tüüpi ravimuda-mustjashalli ja kollakashalli. Raviomadused ja toime on mõlemal mudatüübil sarnased
funktsioneerimine. Sagedamini esineb kolletumine (kloroos). Kirmed. Taimeosad on kaetud erinevat värvi (valkjas, hallikas, roosa, pruun, must) kihiga. Kirmed võivad olla kohevad või mõnel juhul vaevalt märgatavad, asuda lehtede üla- või alapoolel. Pustulid. Pustulid on epidermi all moodustuvad eoste kogumikud. Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või –kudede lagunemises (tekitavad seened perekondadest Phytophtora, Rhizoctonia, Fusarium). Kujumuutused. Võivad esineda mõnel organil või kogu taimel. Sagedamini esineb haiguslik liigkasv (pahad, nõialuuad, ploomi kott-tõbi). Mumifitseerumised. Mumifitseeruvad viljad säilitavad oma kuju, muutuvad värvus ja sisemised koed. Närbumised. Põhjuseks on taime veevarustuse häired, mis võivad olla tingitud seentest, bakteritest. Defoliatsioonid
Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles on ka mitmesugused rakuosad. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Need on õhukese membraaniga ümbritsetud ja nad on rakumahla mahutid. Nendesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Rakumahl võib veel sisaldada ka igasuguseid värvaineid. Sellest oleneb, kas õite või mõndade teiste taimeosade värvus. Vakuoolid tekitavad raku siserõhu ehk turgori. Nad reguleerivad raku veesisaldust. Veepuuduse korral väheneb rakkude siserõhk ja seega taim närtsib. Noortes rakkudes on mitu väikest vakuooli. Kui rakud kasvavad või vananevad, vakuoolid suurenevad ja liituvad. Tavaliselt on täiskasvanud rakus üksainus vakuool. Seesugune vakuool võib võtta enda alla kuni 90 % raku mahust. Veel kõikidest rakuosadest: Rakukest: Rakukest ümbritseb taimerakku
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4
- vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobiga - naaberrakud on omavahel pooridega ühenduses mitokonder -raku energiat tootvad organellid - selles leiavad aset hingamisprotsessid Vakuool -õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahuti - neisse koguneb nii jääk- kui ka varuained - sisaldab värvaineid millest oleneb õite ja taimeosade värvus - reguleerib raku veesisaldust ja tekitavad rakku siserõhu -rakkukasvades ja vananedes vakuoolid suurenevad kloroplast -rohelise värvusega(annab pigment klorofüll) -vajalik fotosünteesimiseks -ühes rakus võib olla mitukümend -lisaks saab kollaseid harvem oranspunaseid värvaineid kromoplast -plastiid mis sisaldab kollaseid ja oranspunaseid värvaineid
mineraalmuldadelSOONIIDUD- turvasmuldadelLOONIIDUD- paepealsetel NÕMME ARUNIIDUD- nõmmemännikutest, liivikutel. Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga.
Kloro-, kromo- ja leukoplaste nimetatakse plastiidideks ning need organellid on iseloomuliku ainult taimerakkudele. Erinevalt loomarakkudest on taimerakkudele iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Sinna koguneb nii- jääk kui ka varuaineid. Noortes rakkudes on neid mitu, rakkude kasvades ja vananedes rakud suurenevad ja liituvad. Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu. Lisaks rakumembraanile ümbritseb taimerakku rakukest. See annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Noortel rakkudel koosneb rakukest peamiselt tselluloosist, vananedes rakukest puitub või korgistub. Rakk paljuneb jagunemise teel, ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Enne raku jagunemist pärilikkusaine kahekordistub, seejärel pärilikkusaine koondub, raku edasisel jagunemisel
Roheline revolutsioon aitab leevendada näljahädast tingitud probleeme arengumaades (nt Mehhikos, Indias). Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. 9.Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 10.Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule
Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III
arengumaades (nt Mehhikos, Indias). Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. Lk. 23 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. See tähendab, et väikesest koetükist võib kasvada
Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. Küberneetika-teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas. Heteroos(hübriidjõud)- mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. Kloonimine-geeneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism.(Nt. paljundamine mugulate, sibulate või muude vegetatiivsete taimeosade abil on pmst kloonimine) Meristeempaljundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemrakud pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma, neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Kallus-vigastuste paranemisel tekkiv haavkude.(sisaldab ka algkudet) Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda
aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’
aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’
Kui teha hein graanuliteks, siis vöhenevad kulutused põletuseadmetele, katlaruumidele ja kütmisele. PILLIROOG- pilliroo kasutamine on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju energia tootmiseks. Järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamaks ning seetõttu on roostike kasv kiire. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Eestis on hinnatud roostike kogupindalaks üle 27 000 ha. Energia tootmise seisukohalt on oluline, kui suur on saagikus ja taimeosade keemiline koostis. Pilliroo biomass sõltub selle vanusest ja struktuurist, veetasemest ning muu taimestiku rohkusest ja kasvutingimustest. Kui lähtuda, et Eestis on kasutamata maad 283,5 tuhat hektarit ja meie looduslike rohumaade produktsioonitase on 7,3 t/ha biomassi (märgkaalus), siis moodustaks kasutamata maalt saadav biomassi kogus 2,07 miljonit tonni, millest oleks võimalik toota biogaasi 280 mln m3 aastas
Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III
Üldiseloomustus Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et nendes sisalduvad ained võivad isegi väikestes kogustes tekitada mürgistusi. Enamasti võivad kahjustused tekkida närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk. Mürgistuse võib saada nii taimeosade söömisel, aga ka kokkupuutel taimemahladega. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega, mis on otsene märguanne mitte puutumiseks. Taimedes sisalduvad märkainete põhirühmad on alklaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Võrreldes teiste taimedega on mürktaimedes alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem ning selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele ning vereringe talitlusele
tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3.Nekroos e kudede kärbumine (seen-,bakter-, ja viirushaigused ning ebasoodsates keskkond) Nekroosida kaasnevad laiksused. Tüüpiline paljudele teisseentest põhjustatud haigustele nt herne ja oa-laikpõletik, tomati-helelaiksus jms. 4.kirmed (seenhaigused ) eristatakse: * Jahu või ämblikuvõrgusarnast valkjat või tumedat ( tüüpiline ebajahukastelistele ja jahukastelistele ).
muutused suulae, hammaste ja keele ehituses, märkimisväärse nokajõu kasutamine luustunud seemnete puhul, seedekulglas mikroobikooslused, mis lagundavad kahjulikke ühendeid, kõige toitaineterikkamate taimeosade valikuline toiduks tarbimine koore alune kiht energiapuuduse korral Kasulik neutraaln Kommensalism puutüvel kasvavad vetikad e vetikatele kasulik, puule neutraalne, seened sipelgapesas seenele neutraalne,
taimi. See kasvab niisketes kohtades, veekogude kallastel (Sõukand, 2002). Mürkputkel on mitu erinevat nimetust, näiteks mürkhain, vesimürk ja mürgi kaalikas (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Mürkputk on õõnsa palja varrega ja läikivate lehtedega rohttaim, mis kasvab mitu aastat ning tema valged õied avanevad juulis ja augustis. Kogu taim sisaldab mürgiseid aineid tsikutoksiini ja tsikutooli, eriti taime risoom. Kõikide taimeosade närimine võib lõppeda surmaga. Pilt 1. Harilik mürkputk (Köhler, Pabst. 1887) Mürkputk on taim, mida peaks tundma iga laps, et sellest vajadusel eemale hoida. Mürkputk on Eestis suhteliselt laialdaselt levinud ning on ka väga mürgine. Mürkputke mahlad tekitavad põletust ning ka ville. Laste jaoks on see eriti ohtlik ka sellepärast, et nad armastavad närida kõike seda, mis on magus, mida ka mürkputke mahlad on
vee aurumist. Kui valgusenergiat on palju, on fotosünteesi limiteerivaks teguriks õhulõhede sulgumise tõttu CO puudus ning sellistes tingimustes omavad eelist C- taimed, kuna nemad suudavad Calvini tsüklit efektiivsemalt varustada CO-ga ka suletud õhulõhede korral. C-taimede hulka kuuluvad nt mais, suhkruroog, hirss, sorgo 15. Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17
Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. Rakkude suurenedes ja vananedes vakuoolid suurenevad ja liituvad. PLASTIIDID. ...on rakuosad, mis on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Värvainete ehk pigmentide sisalduse alusel jaotatakse plastiidid kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.
kokku Soojades ja niisketes piirkondades Temperatuuri kõikumise tõttu Lahustumine Kuiv kliima Mulla koostis: 1) mineraalne osa – murenev lähtekivim 2) orgaaniline osa – lagunenud taime- ja loomajäänused 3) Mullavesi – sademetest 4) Mullaõhk – rohkem co2 kui õhus 5) Mullaelustik – lagundajad nt Muld kujuneb lähtekivimi murenemisel ja taimeosade lagunemisel. Mullaprofiili kirjeldamine Üldiselt 1.Kõduhorisont – (O) 2.Huumushorisont – (A) 3.Väljauhtehorisont – (E) 4.Sisseuhtehorisont – (B) 5.Lähtekivim – (C) Kihid: A, B ja C Vahel ka E (hele)
hakkab oks kuivama. 4. VIIRUSED Viirused on tavalise mikroskoobi all nähtamatud mitterakulised, elavad, valku ja nukleiinhappeid sisaldavad ained, mis võivad esile kutsuda teiste organismide haigusi. Viirused on suutelised elama ainult elavas organismis, paljunedes seal väga kiiresti. Viirusi toodavad elusad rakud viiruse geneetilise info alusel. Viiruste põhjustatud taimehaigused levivad põhiliselt lehemahlast toituvate putukate abil, ka taimeosade ja seemnete abil. Taimede esinevad viirused peamiselt rohelistes osades. Viirushaigused on enam levinud lõuna pool. Viirused põhjustavad kirjulehisust, lehtede deformeerumist jm. Ka maarjakase pahad ja tuuleluuad on viiruste tekitatud. Viiruste tõrje on profülaktiline kasutada tervet istutusmaterjali, haigestunud puude hävitamine, putukatõrje jms. Viirused on väga vastupidavad kemikaalidele ja kuumutamisele.
o Kartuli värtna viroid eestis üksikleiud, levib nakatunud mugulatega. Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine. o Hahkhallitus tomatil SEEN. Säilib taimejäänustes ja mullas. Kasvu ajal levib eostega. Nakatab ainult nõrgestatud, vigastatud või surnud kudesid. Haigestumist soodustavad kõrge õhuniiskus ja madal temp. Taimede tihe seis, valgusepuudus. Tõrje: haigestunud taimeosade eemaldamine, õhuniiskuse alandamine kasvuhoones, kavuhoone desinfitseerimine. o Tomati-ruugehallitus haigustekitaja talvitub taimejäänustel mullas kuni 10 kuud. Kasvu ajal levib eostega. Haigestumist soodustab kõrge õhuniiskus. Tõrje: õhuniiskus madalaks, õhutamine, kasta vaid hommikul, haigete lehtede hävitamine, haiguskindlad sordid. o Tomati varrepõletik seeeeen talvitub mullas, taimejäänustel, säilib nakatunud seemnetes
- Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid pole võimalikud, liigid kohastuvad ex situ tingimustega. Loomadel nt. suurem usaldus inimese vastu, jmt. - Ei taga liigi elupaiga säilimist looduses - Kõigile liikidele ei sobi (nt. lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele jm.) - Üldjuhul väga kulukas ja väga keerukas Kuidas saab iseloomustada koosluste ruumilist struktuuri? • geomeetriline struktuur – arhitektoonika, taimeosade paiknemine ver6kaalselt ja horisontaalselt; • jaotumus – isendite ruumiline jaotumine koosluses liikide või eluvormide kaupa; • ver6kaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide ruumiline jaotus horison6de, rinnete kaupa; • horisontaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide horisontaalne jaotus e. mosaiiksus. Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri
rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele. Rabade veereziim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega. Veetase sõltub sademete hulgast ja äravoolust. Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas
suurem. (Tamm, 2007) Punase ristiku külvisenorm on puhaskülvis 15 kg ha-1. (Tamm, 2007) Punase ristiku ajalugu Arvatakse, et punase ristiku algkoduks on Iraan, kust see Vahemere-äärsete riikide kaudu on levinud Lääne- Euroopasse, Põhja- Aafrikasse ja Aasiasse. Samuti on jõudnud inimtegevuse tõttu Kaug-Itta, Austraaliasse ning Ameerikasse. Liigile on omane ökoloogiline plastilisus ja morfoloogiline muutlikkus, mis on kõigi taimeosade mõõtmete, õite, õisikute, liitlehe lehekeste kuju, õite värvuse jm varieerumine. Tänapäeval on väga ulatuslik punase ristiku liigi looduslik levik ja tema kasutamine kultuurtaimena ja selle põhjus on lai ökoloogiline amplituud. Ka Eestis võib neid näha nii looduslikult kasvamas kui ka põllule külvatuna. (Bender, 2011) Punase ristiku kultuurtaimena kasutamisel on nii pikk ajalugu, et kirjalike allikate vähesuse või puudumise tõttu pole algus enam täpselt tuvastatav
..6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3. Kaer allakülvina liblikõielistega surub alla orasheina. 4. Talirukkil on kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. 5
Kloroplast täidetud valgulise vesilahusega, mida nim stroomaks. Ka kloroplastides on oma DNA, RNAd, ribosoomid ja oma valkude sünteesi süsteem. 2. Ülesanded - põhiülesanne fontosüntees, kus valgusstaadiumi eest vastutab sisemembraanistik pigmentidega ja pimestaadiumi eest strooma ensüümidega. 3. Arv. Kloroplastid esinevad vaid valgusele eksponeeritud taimerakkudes. Tavaliselt ühes rakus paarikümnest sajani. Arv sõltub: taimeosade valgustatusest; koetüübist (sammaskoes rohkem, kobekoes vähem); rakkude suurusest ja füsioloogilisest aktiivsusest (fotosüntees) 4. Paljunemine a) tekivad proplastiididest (väikesed väljakujunemata plastiidid) b) tekivad teistest plastiididest: kromoplast - kroroplast (porgandisäilitusjuure ülemine osa muutub roheliseks valguse käes); leukoplast - kloroplast (kartulimugulad valguse käes rohelised, tekib 2 mürgist alkaloidi - solaniin ja sakoniin)
Orsaöölane (Euxoa segetum) Ennetatav Luua nisule soodsad kasvutingimused. Agrotehniline Väga oluline õige maaharimine talinisule jaoks, nii mullaharimine pärast kesata eelviljat, mullaharimine ridade vahel,mullaharimine pärast koristamist põhjustab röövikute surma. Orasöölane tõrjes peamist tähtsust umbrohupuhas mustkesa. Füüsikalis-mehaaniline Kahjurite ärakorjamine, püüdmine ja peletamine, on töömahukas ja ei sobi suure põldudele. Kahjuritega asustatud taimeosade eemaldamine ja hävitamine. Tõrjet võib teha ka biokollektori abil. Bioloogiline Kahekordne Trichogramma kasutamine.Määr on 50 tuhad üksikud/ha. Keemiline Põldude tolmutamine naatriumsilikofluoriidiga on katsetes andnud vastukäivaid tulemusi.Ilusatel soojadel ilmadel võib põllutolmutamine anda tulemusi. Danadim 40 EC Toimeaine: dimetoaat 400 g/l Danadim 40EC on kontaktse ja süsteemse toimega insektitsiid ja akaritsiid. Preparaadi
õite või taimede kohta, millelt mesi on saadud. Seda tohib teha vaid monokultuurse mee korral, mis tähendab, et see mesi pärineb täielikult või peamiselt nimetatud õitelt või taimedelt ning sellel meel on vastavad organoleptilised, füüsikalis-keemilised ja mikroskoopilised omadused. Näiteks ,,Kanarbikumesi" jne. Mesi on õigusaktiga määratletud kui ,,looduslik magus aine, mida toodavad mesilased taimede nektarist ja elusate taimeosade ning neist toituvate putukate eritistest ...". Seega on mesi juba oma olemuselt naturaalne toode ja ei saa olla mittenaturaalset mett. Kuna vastavalt toidu märgistamise nõuetele ei tohi märgistus (märgistuse üks osa on 6 toidu nimetus) tarbijat eksitada, omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel, siis ei ole õige lisada mee nimetusele sõna ,,naturaalne",
Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee ja õhureziimijärskudele muutustele. Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse kihti (1020 cm). Rohumaadel on maaaluste taimeosade kaal 24 korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel olulised: · pinnakate, · mullastik, · niiskusreziim, · kliima.
Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin. Pankrease sekretsiooni stimuleerivad uitnärvi lõpmetest vabanev ACh ja sekretiin ja koletsüstokiniin, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Sekretiini vabastatakse, kui soolesisu pH langeb, kui happeline toitmass saabub maost peensoolde. Jämesooles toimub olulisel määral vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Taimed Tüüpiliselt on rohtsete taimeosade veesisaldus keskmiselt 70 % kaalust. Kuivust taluvad taimed võivad ellu jääda ka siis, kui nende veesisaaldus langeb 20 %-ni. Kuivad seemned sisaldavad vett mitte rohkem kui 5%. Kuid see on metaboolselt mitteaktiivne seisund. Vee füüsikalised ja keemilised omadused, mis on olulised taimedes toimuvate füsioloogiliste protsesside seisukohalt: (aluseks veemolekuli polaarsus) Termilised omadused. · Vesi säilitab vedela oleku temperatuuridel, mille juures toimub enamus bioloogilisi
Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi : a) huumuse akumuleerimine - surnud taimeosade varisemine ja lagunemine. Mulla pinnale moodustub must, pruun või hall orgaaniline kiht varisekiht, kõige pindmine. b) kamardumine künnikiht moodustub lagunenud orgaaniline aine ja mulla mineraalide segunemisel (mutid ja vihmaussid). Mulla pinnal hallikas või must kiht, mida tumedam, seda viljakam. c) turvastumine- soostumine, veerikkas hapniku vaeses keskkonnas, kus taimse varise lagunemine peatub
üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. 3.1 Taimede kloonimine meristeempaljundus Meristeempaljundus on üks taimnede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Inimene on paljusid taimi iidsetest aegadest peale paljundanud peamiselt vegetatiivselt ehk klooninud. Näiteks paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Taimede uudse, tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meristeempaljunduds meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes (kasvukuhikutes), pungades ja mitmel pool mujal sh. Ka lehtedes, algkude ehk meristeem. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t
mida vähem vett, seda suurem juuremass ja seda vähem lehti. Mida rohkem vett seda väiksem juuremass ja seda rohkem produktsiooni. 18. Mis on toitainete allokatsioon.piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. 19. Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? lõikab nt õunapuid 20. Mis on erinevus produktsioonil ja saagikusel? Saagikus on inimest huvitavate taimeosade produktsioon ajas, produktsioon on taimede kogumassi muutus ajas 21. Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust.väetamine, taimekaitse, niisutamine 22. Miks piisava vee ja lämmastiku kättesaadavuse korral võib oletada maa-pealse kasvu osakaalu tõusu? 23. Kirjelda FS produktide allokatsiooni ekstensiivset strateegiat. Too näiteid.Suuruse maksimum saavutatakse varakult, varajane paljunemine/pooldumine,süsinikuvarud kasutatakse peamiselt
2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. In poolt osaliselt mõjutatav. · Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rptmi, oleneb laiuskraadist. 3.juurestiku keskkond.temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained.In saab mõjutada. 7) Kultuurtaimede saak ja saagiorganid. Saak määratakse kindlaks taime üksikosade arengu ja kasvuga. Taimede kasvatamise võtted ja tehnika on suunatud sellele, et soodustada nende taimeosade kasvu, mis saagi moodustavad. In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- · Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris · Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep · Leht:salat,spinat
annaabi.ee 
