Ravimuda (0)

Ravimuda
· ...ehk tervisemuda ehk peloid on veest
ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest
ainetest koosnev ühtlane plastiline mass,
mis on ladestunud veekogude põhjas,
soodes (turbamuda) või tekkinud
vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango).
Ravimudad Eestis
· Mudaravi on Eestis tuntud üle paarisaja
aasta, teaduslikus meditsiinis on seda
kasutatud pool sajandit vähem. Eesti
ravimuda on nii koostiselt kui ka
omadustelt unikaalne, umbes samasugust
muda on vaid üksikutes leiukohtades
Ameerikas, Austraalias ja Iisraelis.
· Muda leiukohti on Eestis palju. Viimasel ajal on
uuritud ja kasutatud Ermistu järve muda. Kasutusel
on ka Kuressaare lahe muda, mis oma toime
poolest on küllaltki aktiivne (teatud krooniliste
haiguste puhul on selline bioaktiivsus väga vajalik).
Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis
tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda. Värska
järve muda on teistega võrreldes vähemaktiivne
ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud
südameveaga inimesed. Samal ajal on nii
Haapsalus kui ka Pärnus kasutatava Haapsalu
muda puhul südamekahjustus üks vastunäidustusi.
· Muda näol on tegemist erilise
loodusanniga, millega ei tohiks ravida vaid
onkoloogiliste haiguste korral. Hästi aitab
muda naha- ja ainevahetushaiguste, luu-,
liigese- ja lihasehädade, samuti teatud
närvisüsteemikahjustuste korral. Ka
vegetatiivse närvisüsteemi häirete raviks
võib muda olla väga soodne.
Värska ravimudad
1,84 km2 -sel terriooriumil Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Need asuvad 1-2
meetri sügavusel järve pinnast keskmiselt 5-6 meetri paksuse kihina.Varud moodustavad
3 926 000 m3. Kolpino saare lähedal on veel suurem leiukoht. Kõrge on muda diraudtrioksiidi
sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus, vähene liiva ja
taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus.
Värska järvemudal on head raviomadused. Seda iseloomustab lagunemata taimeosade ja
peene liiva vähesus. Tavaliselt on järvemudade niiskus 90% ja rohkem, siin kirjelda-
taval 80 - 87 %, mis viitab tihendatusele. Soojusmahtuvus kõigub 0.78-0,92 kalori
vahel ja on küllaldane protseduuridel vajaliku soojusefekti saamiseks. Orgaanilisi
aineid on Värska sapropeelis rohkesti, üle 50% kuivkaalust. Selle grupilise koostise
moodustavad 3,48- 4,17 %, vees lagustuvad ja kergesti hüdrolüüsivad ained 9.85-
13,21%, humiinhappeid 32,47- 39,23%, fulvohappeid 15,68-20,95 % ja hüdrolüüsimatud
jäägid 28,4- 32,5 %.
Raviomadused sõltuvad sapropeeli aktiivsusest, millele viitavad küllaldasel hulgal esineva
bituumen ja kergesti hüdrolüüsivate ainete hulk.Värska ravimuda üheks hinnatavamaks
omaduseks on tema kõrge väävelvesiniku sisaldus, mis on suur haruldus. Tavaliselt on
järvemudades 100 grammi kohta väävelvesinikku kuni 10 mg. Värska leiukohas aga esineb seda
ühendit keskmiselt 35 mg.