juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad
õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur
Sonora kõrb Kliima Talvised tormid toovad Vaikselt ookeanilt kaasa uduvihma, suvise mussooniga kaasnevad lühiajalised äikesevihmad. Kõrbe kuivemates siseosades võib suvel temperatuur tõusta kuni +48 °C ning maapinnal koguni kuni +82 °C. Väga kuiv, ent pisut jahedama suvega on California lahe rannik. Loodus Suurem sademete hulk teiste kõrbealadega võrreldes võimaldab siin kasvada paljudel lühiea taimeliikidel ning lõunapoolse päritoluga puudel ja põõsastel. Sonora kõrbe maastikupildi teevad eriliseks kaunviljalised puud ning sammaskaktused. Sammaskaktu s Viigikaktus Loodus Kõrbe maastik on mosaiikne: kõrvuti valkjast graniidist skulptuure meenutavate rahnudega võib kohata musta värvi laavavälju ja kaljuastanguid. Neis kohtades kasvavad huvitava kujuga sammaskaktused, näiteks kuni 20 m kõrgune postkaktus, kuradikaktus, aga ka viigipuu.
a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt
Õiekate Lahklehised Liitlehised Sümmeetria järgi võivad tupp ja kroon olla Aktinomorfsed e. Kiirja sümmeetriaga paljude sümmeetriatasapindadega Sügomorfsed e. Phe sümmeetriapinnaga Tolmukad Ühe õie tolmukad moodustavad tolmukkonna e. Androtseumi Tolmukas oosneb tolmukaniidist Tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest tolmukakotist Tolmukakotis on tolmuterad milles kaks isassugurakku Tuultolmlejatel taimedel tolmuteri palju rohkem kui putuktolmlejaltel Mõnedel taimeliikidel on osa tolmukaid ilma tolmukapeadeta ainult tolmukaniitidega- selliseid viljatuid tolmukaid Vahel omandavad kroonlehtede kuju Emakkond ehk güneetsium On ühe õie emakate kogum Emakas moodustav nn viljalehtedest Ühest viljalehest moodustunud emakkond üheosaline Mitmest viljalehest moodustunud mitmeosaline Lahkviljalehine - apokarpne Liitviljalehine tsönokarpne Emakas Suletud elund milles arenevad seemnealgmed Emaka osad on: Sigimik, millest arenevad seemnealgmed
Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Kõrval pildil näed kompasstaime, vasakul - vaade taimele läänest või idast; paremal - lõunast või põhjast. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist. Kevaditi, kui vett ja niiskust leidub rohkem, arenevad pehmete lehtedega kiirekasvulised taimeliigid (pojengid, tulbid, kuldtähed). Põua ja talve elavad nad üle risoomidesse ja sibulatesse kogutud varuainete abil. Rohtlavööndi taimestik
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt
Toimub eoseliselt või vegatatiivselt 3. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Mittesuguline paljunemine- uus organism pärineb ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eostega paljunevad: Maarjasõnajalg, Harilik karusammal, kivipuravik, koppvetikas. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Vegetatiivne paljunemine toimub erinevatel taimeliikidel juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Nt. Kartul- mugulatega, maasikas, hanijalg- võsundiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? -Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. -Geneetiliselt ühtlik (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskond. 7. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Seened, bakterid, käsnad. Rakkude jagunemine mitoosi teel 4. Mis on mitoosi põhieesmärk?
väljasuremisohus, 2 lisa väljasuremise võib põhjstada kontrollimatu kaubitsemine. Esti liikidest kuuluvad 1lisa: merikotkas, rabapistrik, saarmas. 2lisa: hunt, ilves, karu, must toonekurg, sookurg, kakulised, kullilised, orhideed, angerjas. Berni konventsioon Eesmärgiks euroopa looduslike looma- ning taimeliikide ning nende looduslike elupaikaede kaitse, algatajaks euroopa nõukogu.Sõlmitud 1979, Eesti 1992 on 50 osapoolt. Rõhk enimohustatud looma ja taimeliikidel 650 looma- ja 690 taimeliiki. 2. lisas lendorav, nahkhiired, 3. lisas harilik siil, harilik orav. Bonni konventsioon Eesmärk rändeeluviisidega loomade kaitse hõlmab 117 riiki sülmiti 1979 jõustus hiljem, kaitset vajavad eriti väljasuremisohus liigid, kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd. Rio de Janeiro konventsioon On bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon. Allkirjastati ülemaailmsel Keskonna- ja
talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001) Taimede liigiliseks tunnuseks on ka veel õite, õisikute värvus ja nektarinäärmed. Õites paikenvad enamikul meetaimedest nektarinäärmed, seetõttu ongi jus õis mesiniku peamine huviobjekt. Nektarinäärmed asetsevad enamasti emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- ja kroonlehtedel. Osadel taimeliikidel on nektarinäärmed kaitstud karvakestega, näiteks paju, vaarikas, viljapuud, hobukastan. Samuti ka veel soomustega, näiteks kurgirohi. Soomused kaitsevad eritatud nektarit sademetega väljauhtumise või kiire kuivamise eest. Vihma kaitseks on mitmete taimede õied pöördunud allapoole, näiteks vaarikas, kurgirohi. Kujult on nektarinäärmed väga erinevad: mügarjad, näsajad, ketta- või padjakujulised. On ka taimi, kellel nektarinäärmed pole väliselt üldse märgatavad
mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Õistaimede paljunemine ja areng Õistaimede paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (1n) on äärmiselt taandarenenud ning see koosneb üksnes tolmuterast (isasgametofüüt) ja lootekotist (emasgametofüüt). Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas
langeda alla 9 12%. Hapnikutarve suureneb ka hingamise intensiivistumisel. -8- KOKKUVÕTE Valgus võib taime idanemist kiirendada, aga ka pärssida. Osad seemned ei suuda valguse puudumisel idanedagi. Valguse mõjul omandavad taimed peale idanemist rohelise värvuse algab fotosüntees, mis toimub rohelise pigmendiga klorofülli molekulides. Vajatav valgustatuse hulk päevas on taimeliikidel erinev, aga normaalseks arenguks vajavad nad kõik pimedat ning seega ei tohiks ööpäevane valgustatuse kestvus olla pikem kui 16 tundi. Liigiti on taimede soojusvajadus erinev, aga üldiselt jääb idanemiseks vajalik temperatuur vahemikku 13-24°C. Katset oli väga põnev ise jälgida ja andmeid kirja panna, et võrrelda siis taime kasvu. -9- KASUTATUD KIRJANDUS http://www.loodusajakiri
ka liaanid , et saada rohkem päikesvalgust.(joonis1.2) (joonis1.2) Puude igihaljad lehed on suured ja lopsakad ning enamasti tumerohelised. Sageli on lehed pealt läikivad ja nahkjad, et paremini vastu pidada tugevatele vihmahoogudele. Samuti aitab lehtede läikiv pind peegeldada kõrvetavaid päikesekiiri.(joonis1.6) Mõnedel taimeliikidel on olemas omapärased õhujuured, mis aitavad (joonis1.3) taimedel omastada vihmavett. 5 1.3 Omapäraseid taimi Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa
Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Eri taimeliikidel on erinev nõudlus. Näiteks valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas) 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt
takistavad madalad temperatuurid. Plusstemperatuurid detsembris, jaanuaris võivad aga esile kutsuda pungade puhkemise. Kui sellele järgnevad madalad miinustemperatuurid (alla - 7 ºC ) veebruaris, märtsis, võib see põhjustada suurt kahju avanenud pungadele ning kogu taimele. c. Seemnepuhkus on nähtus, kus idu ehk embrüo kasv (idanemine) ebaõnnestub. Puhkeperiood esineb nii ühe-, kahe- kui ka mitmeaastastel taimedel. Paljudel taimeliikidel võivad seemned vältida idanemist aastaid, mõned aga võivad mulla seemnepanka jääda mitmekümneks aastaks. Seemnepuhkus võib olla tingitud mitmetest põhjustest. Seemnepuhkuse põhjus Seemnepuhkuse põhjuse kunstlik kõrvaldamine Füsioloogilised piirangud Embrüo mittetäielik areng – seeme vajab järelvalmimist – taimelt korjatakse viljad ning seemnetel lastakse koos viljaga kuivada ja järelvalmida soojas ruumis.
(Caesalpiniaceae, vähem kui pooltel liikidel). Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë rhamnoides), hõbepuul (Elaeagnus sp.), leppadel (Alnus sp.), drüüasel (Dryas octopetala) ja kasuariinil (Casuarina sp.). Liblikõieliste juuremügaraid põhjustavad mullas vabaltelavad õhulämmastikku siduvad bakterid enamasti perekondadest Rhizobium ja Bradyrhizobium, ülejäänud taimeliikidel kiirikseened (Actinomycetes, perekond Frankia). Põhjalikumalt on uuritud liblikõieliste juuremügaraid. Bakterid, tunginud juurekarvade kaudu koore põhikoesse, poolduvad jõudsalt ning tungivad üha uutesse rakkudesse. Nakatunud taimerakud suurenevad, nende kromosoomide arv kahekordistub ning nii tekib bakteroidkude. Taim lagundab pidevalt bakterirakke ja omastab bakterite fikseeritud lämmastikühendeid, bakterid aga kasutavad taimseid sahhariide.
(nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed, õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine, samblikud rakise tükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune. Osadel loomadel suur regeneratsioonivõimega suudetakse taastada oma kehaosasid (nt meritähed). Vegetatiivne paljunemine võimaldab saada lühikese aja jooksul arvuga geneetiliselt ühtliku järglaskonna,
hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Ühest meristeemlõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinasesse. Kõigi taimeliikide meristeempaljundus ei õnnestu ühtmoodi hõlpsalt, sest nõutavad arengu- ja kasvutngimused on eri taimeliikidel mõnevõrra erinevad. Meristeempaljundust hakati kasvatama raskesti paljundatavate taimede (nt. Orhideed, viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemrakud, esmajoones tipumeristeemis, on tavaliselt viirusvabad. Viirused kahjustavad taimi. Viirusvabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Just viirusvabade taimekultuuride saamiseks on meristeemmeetod kõige sobivam, sest tavalisel vegetatiivsel paljunemisel kantakse haigustekitajad edasi
Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Kodumaistest taimedest on sibul näiteks kollasel kuldtähel ja rohulaugul. Mõnedel taimeliikidel võivad sibulad areneda ka maapealsetel võsudel siis nimetatakse neid sigisibulateks. Valmides varisevad nad emataimelt maha, kus neist soodsates tingimustes kasvavad uued taimed. Sigisibulad on näiteks rohulaugul ja küüslaugul. Neil liikidel paiknevad sigisibulad taime õisikus ja arenevad osade õite asemele. MUGUL nimetatakse varre tipmist jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes (silmades) asetsevad pungad, millest areneb
Hingamine ja fotosüntees algavad juba madala temperatuuri juures ja on optimumis umbes 30'ne kraadi juures. Seemnete idanemiseks on vajalik vesi, sest ilma veeta pole võimalik kesta 6 pehmenemine, tuuma paisumine ja fermentide tegevus, see aga tähendab, et temperatuur peab olema üle null kraadi. Igale taimeliigile on seemnete idanemiseks omane teatud temperatuuri optimum, maksimum ja miinimum, samuti on eri taimeliikidel arengu eri staadiumide läbimiseks vajalik teatud kindel temp, reziim.(Laas 1967) Puu-ja põõsaliike jaotatakse nende pikemaaegse madala temperatuuri taluvuse suhtes sageli järgmisesse viide rühma: 1. Täiesti külmakindlad (pakasekindlad) liigid- taluvad temperatuuri langust -305 kuni -50 kraadi ja isegi madalamale, samuti ka teisi ebasoodsaid tingimusi. Siia kuuluvad sookask, arukask, harilik haab, harilik ja siberi kuusk, harilik mänd,
·Ülesanded Taime kinnitamine pinnasesse Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport Mõnede orgaaniliste ainete süntees Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend ·Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. ·Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar. Pikenemis- e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine
Mis otstarve on tugi- ja plankjuurtel? ................................................................................................................................................... Puude igihaljad lehed on suured ja lopsakad ning enamasti tumerohelised. Sageli on lehed pealt läikivad ja nahkjad, et paremini vastu pidada tugevatele vihmahoogudele. Samuti aitab lehtede läikiv pind peegeldada kõrvetavaid päikesekiiri. Mõnedel taimeliikidel on olemas omapärased õhujuured, mis aitavad taimedel omastada vihmavett. Lehed on suured, lopsakad ja tumerohelised Kuidas kaitsevad vihmametsade taimed end kõrvetavate päikesekiirte eest? ................................................................................................................................................... http://www.miksike.ee/
järelkasvatamist, selleks istutatakse nad nõusse (konteiner, kassett vms) või avamaale. · Istutatakse 5-10 cm sügavamale, kui nad enne kasvasid. · Põõsana kasvavad taimed kärbitakse 2-3 punga peale. · Järelkasvatamine on üks kasvuperiood, sügisel võib juba kasvukohta istutada. 27.04.2016 Marje Kask 58 Paljundamine · Tütartaimed tekivad vegetatiivsel tütartaimedega paljunemisel emataime naabruses. Erinevatel taimeliikidel võivad olla paljunemiseks kohastunud erinevad vegetatiivorganid. · Juurevõsuks nimetatakse võrset, mis on tekkinud taimel allpool mullapinda oleval juurel asuvast lisapungast. · Juurevõsusid annavad hõbepappel, harilik ja virgiinia toomingas, harilik lumimari, harilik sirel, läikiv hõbepuu, paljud enelad, äädikapuu jt.
õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur
Juurerõhk tekib varuainete (tärklis) hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse konsentratsiooni (suhkrud) tagajärjel. Haavapinnast väljub mahl nii floeemi kui ka ksüleemiosast. Floeemimahla vool üheidulehelistel (palmid). Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Toimub veelõhede ehk hüdatoodide kaudu, mis ehituselt sarnanevad õhulõhedele. Hüdatoonid jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Gutatsioon esineb väga paljudel taimeliikidel, kuid mitte okaspuudel. Mõjutab juurtoitumine, mulla temp, niiskus, õhustatus. Vee liikumine ksüleemis: Vesi ja selles lahustunud mineraalained, mida taim võtab juurekarvade kaudu mullast, liiguvad juurtest ksüleemis lehtedesse. Ksüleem on taimede juhtkimbu puiduosa. Tema peaülesanne on vee ja mineraalinete transport. Vee liikumine toimub osmootse rõhu tõttu. Rakud ksüleemis on spetsiaalse ehitusega, et nad võimaldab suuri veehulki transportida
elu jooksul vaid ühe uue. See tähendab, et parasiidi populatsioon on nullkasvus, s.t. et parasiit ei levi. B on õige. 29. Kas jänes peab otsima mitmekesist toitu sest: A. On vaja saada varjevärvuseks vajalikke pigmente? B. Maitseelamused aitavad üleval hoida head tuju? C. Tuleb hankida vastumürke taimede toksiinidele? D. Tuleb vältida liigispetsiifiliste taimsete toksiinide kuhjumist? Eri taimeliikidel on erinevad toksiinid, seega saab mürke kontrolli all hoida, valides mitmekesise menüü. D on õige. 30. Milline lause on õige? A. Päiskiviliikide biomass koosluses on dominentsete liikide omaga võrdne; B. Päiskiviliikide biomass moodustab tühise osa elustiku biomassist; C. Päiskiviliigid on kõik poolparasiitsed taimed; D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis
kogu veemahtuvus. Mida kapillaaride rikkam on muld, seda kasutatavam on mulla veevaru. Väga jämedateraline muld võib sisaldada praktiliselt ainult gravitatsioonivett, seetõtu varub väga vähe vett (liivmuld). Taimede optimum mulla vee sisaldus on 60-70%. Optimaalne muld on selline, kus kapillaarvett on mullas palju, aga muld pole küllastunud kapillaarveega (veemahtuvus 100%), ka juured vajavad O2 hingamiseks. Eri taimeliikidel see erinev, vesiroosil opt 100%, kaktusel võib olla ka 20-30%. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Liivmullas see jaotus üsna ebaühtlane, veepot langus suurema mulla veesisalduse korral järsk. Savimulla kogu veemahtuvus üsna suur ja kuna pooride suuruse jaotus pole nii ebaühtlane, pole veepot langus nii järsk. Kui veepot langeb alla 1.5 MPa, siis ilma spetsiaalsete kohastumuseta taimed enam vett kätte ei
on aga mõtet üritada varjutamist vältida. Varju tuvastamiseks: kasutavad taimed lehenurga ja valguse kättesaadavuse suhet. Varjutamise vältimiseks: 1) kasvatavad pikemad lehed 2) kasvatavad püstisemad lehed 3) muudavad lehtede pindala võimalikult suureks 4) investeerivad võsudesse juurte arvelt rohkem. · Mille poolest erineb puude ja rohttaimede vari? Milliseid nende erinevustega seotud kohastumusi on täheldatud taimeliikidel, mis asustavad erinevaid kasvukohatüüpe? Puude varju puhul on valguse kättesaadavus väiksem kui rohttaimete varju puhul. Metsa rohtttaimed ei reageeri madalale R/FR suhtele, niidutaimed on selle muutuste suhtes aga tundlikud. R- tarbitav punane valgus. FR peegelduv kaugpunane valgus. Valgus sellised indikaatorid näitavad kas tulevikus tasub taimel ära hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest.
4. Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5. Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga. 12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed - tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada * meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) * meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) * ordineeritud e. järjestatud – kerajas-ellipsoidne- piklik * ordineerimata e
rakendatakse täiendavaks pealtväetamiseks või väetusalaste soovituste andmiseks järgnevateks aastateks ja toiteelementide bilansside arvutamine. Taimede ekspressanalüüs Toiteelementide puuduse kiireks diagnoosimiseks. Meetod põhineb reaktiivide lisamisel toimuvatel värvusreaktsioonidel ning värvuse intensiivsust võrreldakse vastava skaalaga. Enamasti määratakse lämmastiku vajadus. Visuaalne meetod Probleemid: • Puuduse või ülekülluse tunnused avalduvad eri taimeliikidel ja sortidel erinevalt • Taim kannatab samaaegselt mitme elemendi puuduse või ülekülluse all • Tunnused langevad sageli kokku mõne haiguse või kahjustuse tunnusega. Väetamise ajad ja viisid, keskkonnakaitse Väetisi kasutatakse eesmärgiga tõsta mullaviljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Seega on arukas väetamine üheks looduse kaitse abinõuks.
o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend · Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. · Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. · Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar. Pikenemis- e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast
o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar. Pikenemis- e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast.
seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi – üheidulehelised ja kaheidulehelised
maismaal valitseva seisundi. Katteseemnetaime seeme. Katteseemnetaime sigimikus paiknevad seemnealgmed arenevad seemneiks tavaliselt pärast kaheliviljastumist. Kui embrüo ja endospermi areng lootekotis jätkub, siis lootekoti sein suureneb ja ühendub seemnealgme ja integumendiga ning moodustub seemnekest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda. 45. Õie evolutsiooniline kujunemine. Õis evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog lootekott, mikrospoorist isasgametofüüdi homoloog tolmutoru. Õit võib ka käsitleda kui determineeritud kasvuga võsu, mille lehed on muundunud erinevateks õite osadeks
4 . Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5 . Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga. 12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné ____________arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) ordineeritud e. järjestatud – kerajasellipsoidnepiklik ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane.
Taimekooslus Teatud taimeliigid kasvavad koos sarnastes tingimustes korduvate iseloomulike taimekooslustena e. fütotsönoosidena. 1.Ökoloogilis-territoriaalne kästilus. Igale liigile on omane teatud ökoloogiline amplituud. Selline liikide autoökoloogiast lähtuv käsitlus peab koosluse kõige olulisemaks omaduseks keskkonnategurite kompleksi e. kasvukohta e. ökotoopi. 2.Taimedevahelised suhted Oluline assotsieerumine kooslusteks, põhitähelepanu dominantidel – taimeliikidel, mis mõjutavad tugevasti teiste kasvu. 3.Taimede oluline osa ökosüsteemis või biogeotsönoosis. Koosluses ühendab taimi nende ühesugune osa aineringes. Kooslusena kasvades muudavad taimed neile iseloomulikul viisil elutingimusi (nt. annavad varju). *Taimekooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel, kui ka organismide ja keskkonna vahel. Eluvormid – koosluse koosseisu kõige jämedam jaotus
Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised
hüüfivõrgustiku. Seenmantlist tungivad üksikud seenehüüfid juurte välimiste rakkude vahele ning seal harunedes moodustavad tiheda nn Hartigi võrgustiku. Ektomükoriisa moodustub sümbioosis paljude tuntud metsaseentega (nt kukeseened, mitmed puravikulised jt). 42 Lisaks eelpool nimetatutele tuntakse veel mitmeid mükoriisatüüpe, mis esinevad vaid teatud kindlatel taimeliikidel või –sugukondade esindajatel. Näitena võib tuua orhidoidse mükoriisa (esineb ainult käpalistel) ning erikoidse mükoriisa (esineb kanarbikulistel). Kuigi seenjuurt esineb looduses kõikjal, ei pruugi seene ja taime suhe alati olla vastastikku kasulik. Sageli võib seen peremeestaimel ka parasiteerida, kasutades ära 10 … 15% taime toodetud assimilaatidest. Eriti avaldub seene parasitism fosforiga rikkalikult väetatud muldadel, kus seenel
annaabi.ee 
