Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud i...
Veeseadus ja väetamine Väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded (VTK) on oma olemuselt täiendavad nõuetele vastavuse (NV) nõuded, mida peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 kohaselt kogu majandusüksuses 2009. aastast täitma kõik põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) taotlejad. Seega kohaldatakse nõudeid: - keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul.
Taimekaitseseadus Seadusest · Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse
Taimekaitseseadus Taimekaitseseadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelvalve teostamise alused ja ulatuse. Et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust, kasutatakse põllumajanduses taimede kaitseks erinevaid meetodeid. Seeläbi tagatakse taimekaitsesaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Kõige rohkem kasutatakse taimekahjustajatest
Taimekaitseseadu s Sissejuhatus • Selles ülesandes uuritakse taimekaitseseadust ning firma „Lehetäi“ rikkumisi. Taimekaitseseaduse lühikirjeldus • Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. • Sätestab taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. Ülesanne • Firma "Lehetäi" tegeleb taimekaitsevahendite ostu ja müügiga ning lisaks veel põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega. Et ladude rentimine linnas on kallis, hoiab firma taimekaitsevahendeid ja põllumajandussaadusi ühes ruumis. Müügisaalis on igal soovijal võimalik
ole sätestatud teisiti) · Hügieeninõuded- töö tegemise ajal ei tohi süüa,juua,suitsetada jne. · Töö vaheajal pestakse nägu ja käsi. · Peale töö lõppu ennast üleni ära pesta ja puhtad riided selga panna. Optimaalne temperatuur pritsimisel on +16 oC kuni +24oC Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000.-) Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse järgi: 1. Herbitsiidid-umbrohutõrjevahend ("Starane") 2. Insektitsiidid-putukate tõrjevahend ("Mavrik") 3. Akaritsiidid-lestatõrje vahend ("VertimeX") 4. Fungitsiidid-seente tõrjevahendid ("Bravo") 5. Bakteritsiidid-bakterite tõrjevahend 6. Nematotsiidid-nematoodide tõrjevahendid 7. Molluskitsiidid-tigude tõrjevahendid ("Tigude graanulid") Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse eesmärgil:
Taimekaitseseadus Seaduse Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. Ülesanne Firma "Lehetäi" tegeleb taimekaitsevahendite ostu ja müügiga ning lisaks veel põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega. Et ladude rentimine linnas on kallis, hoiab firma taimekaitsevahendeid ja põllumajandussaadusi ühes ruumis. Müügisaalis on igal soovijal võimalik taimekaitsevahendeid ise vabalt valida. Säilivusaja ületanud kemikaalid sätitakse vaikselt teiste sekka. Saabunud järelvalveametnikul proovitakse takistada firma ruumidesse sisenemist. Rikkumised 1
paisjärve kasutatakse aktiivselt näiteks rekreatsiooniks, tuleb veehoidla ja paisu korrashoid tagada kohaliku omavalituse ja maa- ja paisuomanike koostöös. Lääne- Eesti kesises ja halvas seisundis olevatel vooluveekogudel asuvate rändetõkete likvideerimiseks oleks hinnanguliselt kokku vaja 200 milj krooni. Olulist ohtlike ainete otseheidet põhjavette Lääne-Eesti vesikonnas ei esine. Ohtlike ainete emissioonide piiramiseks tuleb lõpuni viia jääkreostusobjektide korrastamine. Taimekaitsevahendite ohutu kasutamine peaks olema tagatud vastavate kontrollmeetmetega põllumajanduses ja seadusandluse abil, mis keelab mõningate ohtlikke aineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise. Reostusõnnetuste mõju vähendamise meetmed Põhilised reostusõnnetuste juhtumid, mis võivad veekeskkonda mõjutada on seotud transpordi ja transpordi infrastruktuuri õnnetustega. Õnnetuste tagajärgede likvideerimise eest vastutab Päästeamet. Päästeamet ja transpordi
Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites! Maltitool kunstlikult sünteesitud magusaine, mida ei lubata FDA (USA Toiduja Ravimiameti) järgi Metopreen taimekaitsevahendite koostisaine (ehk putukamürk)! Väävelhape nahale sattudes koheselt söövitava toimega hape, kasutatakse mootorsõidukite patareides ehk akudes.
VÄÄVEL Maris Adoma, 8.b Rapla Vesiroosi Gümnaasium ASUKOHT PERIOODILISUSTABLIS JA AATOMIEHITUS *Väävel asub perioodilisustabelis 3. perioodis ja 6A rühmas. Tema elektronkattes on 3 kihti. Tal on 6 väliselektroni. •Väävel on mittemetall. •Väävli tuumas on 16 prootonit ja tema elektronkattes on 16 elektroni. Ja tema elektronskeem: •S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) LIHTAINE OMADUSED *Väävel on kollane, rabe ja kristalne *Halb soojus- ja elektrijuht *Vees halvasti lahustuv *Kergesti peenestatav ja madala sulamistemperatuuriga VÄÄVLI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Väävlit saab kasutada järgmiste ainete: *värvainete *ravimite *tuletikkude *taimekaitsevahendite *kummi *püssirohu, lõhkainete *väävelhappe ja paberi VALMISTAMISEKS. Kasvuturvas kurgile, sisaldab 2,93 grammi väävlit. Tiku peake sisaldab peale fosfori ka väävlit. KASUTATUD ALLIKAD http://www.inkodu.ee/inde...
Seega on oluline, et nitraaditundlikul alal oleks kõik keskkonda mõjutavad või ohustavad tegevused täpselt reglementeeritud. Selleks tuleks: 1) normeerida sõnniku ja mineraalväetistega antavad lämmastikukogused 2) kasutada parimat võimalikku tehnikat, et vähendada otsest reostusohtu pinna- ja põhjaveele 3) seada piirangud loomühikute arvule ühe hektari kohta 4) karstilehtrite ja veekogude ümber määrata puhveralad, kus on keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, sõnniku hoidmine aunas ja muu vee kvaliteeti halvendav tegevus 5) sõnniku ladustamiseks rajada nõuetele vastavad sõnnikuhoidlad 5 3. Regulatsioon Eestis Intensiivse põllumajandusega piirkondades määratakse pinna- ja põhjavee kaitseks nitraaditundlikud alad (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006).
3.Plastiline väävel Keemilised omadused · Reageerib hapnikuga O2 + S = SO2 (hapnik + väävel=vääveldioksiid) Kasutatakse pisikute tapmiseks · Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S (väävel +vesinik=divesiniksulfiidhape) · Reageerib metalliga 2Al + 3S = Al2S3 (alumiinium+väävel=alumiiniumsulfiid) VÄÄVEL Väävli kasutamine · Värvainete valmistamisel · Ravimite valmistamisel · Tuletikkude valmistamisel · Taimekaitsevahendite valmistamisel · Kummi valmistamisel · Püssirohu ja lõhkainete valmistamisel · Väävelhappe valmistamisel · Paberi valmistamisel. H2SO4 (Väävelhape) · Konts. väävelhape on õlitaoline vedelik · Kasutatakse gaaside kuivatamiseks · Konts. väävelhape on veest paksem · Väävelhape kuulub tugevate hapete hulka H2S (Divesiniksulfiidhape) · Mädamunalõhnaline · Mürgine gaas · Värvusetu
Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti palju tõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Põllumajanduses kasutatakse rakendusbioloogiat: · Baktereid silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda · Taimekaitsevahendeid: - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda - linnud hävitavad kahjureid Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja
4. Lisaaineid kasutatakse, et parandada säilivust ja sensoorseid omadusi ning pidurdada riknemist ja suurendada toiteväärtust. Lisaainete lisamise eesmärk on eelkõige tagada tarbijale ohutu toode. Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keerulised ühendid, mida lisatakse tahtlikult toidule vastavalt tehnoloogilisele skeemile tootmisel, käitlemisel, pakendamisel või säilitamisel. Saasteained satuvad toitu tahtmatult näiteks taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisel või toiduainete käitlemisel, säilitamisel ning transportimisel. Saasteained avaldavad negatiivset mõju nii toidu kvaliteedile kui ka inimese tervisele. 5. Kemikaalid satuvad loodusesse läbi tööstusprotsesside emissioonide (õhusaaste, heitvesi, jäätmed) ja läbi kasutatavate toodete. Levivad õhu, vee, pinnase ning organismide kaudu. Sõltub lahustumisest vees, sorptsioonist, lenduvusest, degradeeruvusest
docstxt/133657636359661.txt
Näiteks: Mg + S = MgS Enamus mittemetallidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana (liidab elektrone), va. hapnik ja halogeenid, millega reageerides on väävel redutseerija (loovutab elektrone). S + H2 = H2S S + 2e = S2- S + O2 = SO2 S – 4e = S4+ 2.4 Väävli kasutusalad Väävlit saab kasutada värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete, väävelhappe, paberi valmistamisel. Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. 2.4 Väävli tähtsamad ühendid Tähtsamad ühendid on SO2 (vääveldioksiid) ja SO3 (vääveltrioksiid). Nad on õhust
Geneetiliselt muundatud organismid Euroopas on järjest rohkem levima hakkanud geneetiliselt muundatud organismid(GMO). GMO-d võivad olla bakterid, taimed, loomad või seened, mille geene on muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega. Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks. See vähendab ka taimekaitsevahendite kasutamist, mis omakorda kaitseb keskkonda. Kuid kas nii roosiline ja ideaalne GMO on tõesti täiuslik ning täiesti ohutu? GMO resistentsus putukatele ei garanteeri mürgitamisest loobumist, sest putukakindlaid GM taimi kasutatakse mitte mürgi asemel, vaid lisameetmena, sest täiesti putukakindel see pole. Maisis olev Bt-toksiin ei ole väga valiv ta tapab ühtemoodi kahjulike ja n-ö kasulike putukaid, mis mõjutab omakorda teisi toiduahela lülisid. Teaduslikud uuringud tõendavad ka,
orgaaniliseks väävliks. Inimtegevuse tulemusel suureneb SO2 sisaldus õhu peamiselt vabrikute ja sisepõlemismootorite kasutamise tõttu. Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävlit saab kasutada ka värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete ja paberi valmistamisel. Väevlist saab ka erinevaid väetisi, happeid jt. ühendeid, kunstkiude, värve, lakke, mürkkemikaale, lõhkeaineid. nafta ja kütusetööstuses. Seda kasutatakse ka metallurgias, suhkru ja siirupi tootmisel, naha parkimisel jne.
Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali. Neid hakati laialt kasutama indias, pakistanis jt riikides. ) Ehkki uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, toimus see ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine (praegusel ajal kasutatakse tänu keskkonnapiirangutele vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid. ) Põllumajanduses üha rohkem kasutuses täppisviljelus kus erineva viljakusega põlluosale erinev kogus väetist. Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: *Propageeritakse üha enam maheviljelust, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine keelatud ja seetõttu saagikus väike . Tegemiste ekstensiivse põllumajandusega.
STRATEEGILISED DOKUMENDID JA ETTEVÕTETE VISIOONID 1.1 Strateegilisste dokumentide loetelu 1. Jõgeva valla arengukava 2018–2028 2. Eesti Töötukassa ARENGUKAVA 2016-2019 3. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017 4. Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2007–2013 5. Eesti keele arengukava 2011–2017 6. JÕGEVA TÄISKASVANUTE KESKKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018–2021 7. Säästev Eesti 21 8. EESTI 2030+ 9. EESTI VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030 10. EASi strateegiline tegevuskava 2019–2023 1.2 Ettevõtete visioonide analüüs 1. A LE COQI visioon – A
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] § 20. [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 21. Väetise registreerimine (1) Väetis registreeritakse käitleja nimele vormikohase taotluse ning väetise kohta esitatud andmete ja dokumentide alusel. (2) [Kehtetu - RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) Taimekaitsevahendit sisaldav väetis registreeritakse väetiseregistris pärast väetises sisalduva taimekaitsevahendi registreerimist taimekaitsevahendite registris. (4) Käitleja ei pea väetist enda nimele registreerima, kui ta selle ostab või muul viisil saab teiselt käitlejalt, kelle nimele see väetis on registreeritud. § 22. Väetise registreerimise alused (1) Väetise registreerimiseks esitab käitleja volitatud töötlejale vormikohase taotluse ning vajaduse korral registri pidamise põhimääruses sätestatud andmed ja dokumendid väetise kohta ning tasub riigilõivu. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]
heitgaasidest, väetistest, reovetest ja taimekaitsevahenditest, võivad teatud aladel kasvavad taimed mürgiseks muuta, satuvad toiduahelasse jne. MULLA DEGRADATSIOON (viljakuse kaotus) VÕIB OLLA: · BIOLOOGILINE on põhjustatud mullast pärit toitainetest, mis on saagiga ära viidud · FÜÜSIKALINE on põhjustatud rasketest põllutööriistadest (tallamine, tihenemine) · KEEMILINE on põhjustatud tööstuse ja transpordi saastest, kõlvikute üleväetamisest ja taimekaitsevahendite väärkasutamisest MURENEMINE Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Murenemiskooriku sügavus sõltub: · kivimite mineraalkoostisest (kõvadus) · mullavee omadustest (agressiivne s.t. happeline), · samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud.
ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbitakse ca. 700 000 tonni teravilja aastas Tavaviljeluse toodang moodustab sellest ligemalt 80% Tavaviljeluse toodang 1ha kohta on vähemalt 50% suurem kui maheviljeluse puhul Kokkuvõte: ILMA VÄETISTETA EESTIT ÄRA EI TOIDA! TERAVILJADE ÜLDISELOOMUSTUS Eesti aladele jõudsid teraviljad u. 4000 eKr Kasvatatakse terade saamiseks toiduainetööstus, loomasööt
15 Euroopa riigi poolt, tänaseks 50 liikmesriiki. Eesmärgid on taimede kaitse, rahvusvaheliste strateegiate väljatöötamine ohtlike taimekahjustajate sissetoomise ja leviku vastu ning ohutute ja tõhusate taimekaitsemeetmete edendamine. Väljatöötatud standardid käsitlevad kahjustajaspetsiifilisi fütosanitaarmeetmeid (>300), fütosanitaarseid protseduure (>60), sertifitseerimisskeeme (30), kahjustaja riskianalüüsi skeeme (5), biotõrje ohutust (3), diagnostilisi protseduure (>30) ja taimekaitsevahendite kasutamise head tava. · ECPA www.ecpa.eu (European Crop Protection Association Euroopa Taimekaitseassotsiatsioon) Euroopa taimekaitse tööstust esindav võrgustik. Eesmärgiks kaasaegse põllumajandustehnoloogia arendamine jätkusuutliku arengu kontekstis. Tegevus suunatud pestitsiidide vajalikkuse tutvustamisele, panustades tervisliku toidu taskukohasusele, põllumajanduse konkurentsivõimele ning kõrgele elukvaliteedile. Riikideülesed kokkulepped · IPPC www.ippc
· Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen- damises ja taimekaitsevahendite koostisena. SÜSINIK 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 2s22p2. · Süsinik on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. · Moodustab lõpmatu suurel hulgal orgaanilisi ühendeid => eraldi teadusharu orgaaniline keemia (süsinikühendite keemia). · Oma keerukuse ja orgaaniliste ühendite moodustamise tõttu on ta elu aluseks Maal
Kodune töö IV Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas Peamine uurimisküsimus selle tööks on uurida kas M.R. Aueri hinnang Eesti keskkonnapoliitikaalastele reformidele on õigustatud või mitte? M.R.Aueri järgi Eesti saavutas keskkonnapoliitikas palju rohkem edu, kui teised Balti maad (nt Läti ja Leedu), kuigi post-kommunismi alguses Eesti oli kõige halvem keskkonna seisundis. Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastra...
viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta: 1) viljastamist väljaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnd muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud polüploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. 12. Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Mais: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes Sojauba: vastupidavus taimekaitsevahendite ja viiruste suhtes Raps: õli koostise muutmine, vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes Kartul: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes, suurem tärklisesisaldus Vaarikad: küpsemise aeglustamine Melon: küpsemise aeglustamine Nisu: vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes, tärkllisesortide muutmine Päevalill: õli koostise muutmine Köögiviljad: vastupidavus tainekaitsevahendite suhtes, parem säilivus
pööramata sellele, mida siis täpselt süüakse. Ja tänu aja nappusele hakkavadki inimestes süvenema halvad toitumisharjumused.2 Tehnika areng, mis tabas inimkonda 20. saj. teisel poolel, viis järsu ökoloogilise seisundi halvenemiseni, mida iseloomustavad keskkonna keemiline ja radioaktiivne saastatus. Tänu sellele praktiliselt puudub tänasel päeval loomulik taimne toit, mis oleks kasvanud ilma keemiliste väetiste, taimekaitsevahendite ja muude kunstlike vahenditeta. Nii on ka toiduks kasvatavate loomade ja lindudega, kuna ka neid kasvatatakse enamjaolt kunstliku ja saastatud 1 Luigela, Aive 2001. Millest lähtuda tervislikul toitumisel. Terviseleht nr 22. http://www.terviseleht.ee/200122/22_toit.php 13.10.2008 2 Ole mees. 9 halba toitumisharjumust mida vältida. - http://www.olemees.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=1684&Itemid=184 13.10.2008 6
1. KLIIMA kliimast sõltub taimkatte lopsakus, kivimite murenemise kiirus, bakterite aktiivsus. 2. TAIMED Taimejäänuste kõdunemisel teib huumus, mis on mulla mineraalse osaga seotud (mida rohkem huumust, seda mustem on muld). MIKROORGANISMID (bakterid, seened) lagundavad taime, loomajäänuseid huumuseks ja edasi mineraalideks. Mikroorganismidele sobiv temperatuur on 3 °C kuni 45 °C (parim 30° 37°) 3. FÜÜSIKALINE MURENEMINE: Kõrbes termiline murenemine päeval kivimid paisuvad, öösel tõmbuvad kokku ning kivimid pudenevad tükkideks. Kristallisatsioon vesi kivi lõhedes jäätub, maht suureneb ja lõhe surutakse laiemaks. Kivimid peenestuvad, kuid oma koostiselt kivimid ei muutu. Toimud enamasti külmas ning kuivas kliimas, kus temperatuuride kõikumine on suur. 4. KEEMILINE MURENEMINE: Enamasti soojas ja niiskes kliimas, kus toimuvad keerulised protsessid ja muutub kivimite mineraalne koostis. Näited: Vesi reageerib mineraalidega ( Na, ...
Sel juhul toiduäri poleks sedavõrd kontsentreeritud. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. --------Turul olevad muundkultuurid ei ole ise enesest saagikamad, vaid võivad olla kahjurikindlamad või umbrohumürke taluvad, mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Üheks tõsiseks probleemiks on see, et GMOsid patenteeritakse. Kusjuures - kaitstes oma patenteerimisõigust, kinnitavad biotehnoloogiafirmad, et nad on loonud midagi seniolematut. Samas, kui viidatakse, et tegemist on looduses tavatute
· Eluiga 3...5 aastat. Koht ökosüsteemis · Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. · Inimene kütib karusnaha saamiseks. · Tekitab inimesele kahju, uuristades käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. · mpenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Ohustatus ja kaitse · Ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. · Ei ole looduskaitse all. Ujub hästi, kasutades kõiki 4 jäset. Kas sa teadsid? Ehk huvitavaid fakte muttidest. · mutt on hinnatud karusloom ja tema nahk on hinnatud karusnahk · muttide igapäevane leib on vihmaussid, aastas sööb ta 36 - 37 kg vihmausse · kui mutid ajavad üles suuri hunnikuid, siis on käre pakane tulekul · mutid ei ole pimedad, nad näevad kasutades selleks silmi
Kuna kala on inimese poolt armastatud toit, siis satub kilekott inimese söögilauale tagasi. Selle kohta kehtib ütlus, et kui ise supi kokku keetsid, pead selle ka ära sööma. Kemikaalidest rääkides on ohtliku tähtsusega taimekaitsevahendid. Vietnami sõja ajal kasutati herbitsiide, et sundida puid lehti maha ajama, sest nii oli kõige lihtsam tuvastada partisanide asukohti. Herbitsiidid sisaldavad aga furaane ehk dioksiide, mis tekivad tööstuses ebameeldivate kõrvalsaadustena. Taimekaitsevahendite atmosfääri sattumisel tekivad happevihmad, mis alla sadades tekitavad organite ja ainevahetuse häired, geneetilist mutatsiooni, nahakahjustusi ning allergiad. Aastaid tagasi algatasid New Yorkis haigete laste emad kohtuasja, kus süüdistasid prügimäe lähedust oma laste haigustes. Kõik oli õigustatud, kuid tasub veidi järele mõelda. Kui kodude lähedusse prügimägesid ei taheta, siis metsa keskele ei ole ka mõeldav neid rajada
Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda kõrgem kui looduslikus vees. 2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega põldudelt jõgedesse ka taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad elavhõbedat, 3) keemiatööstusettevõtete heitmed, mis võivad olla nii vedelad (reovesi), tahked või gaasilised, on oma Hg sisalduse poolest väga ohtlikud. 4) saastatud õhk ja pinnas, kust sademetega satub selles sisalduv elavhõbe ja elavhõbeda ühendid pinnavette. Kõigist nendest saasteallikatest satub elavhõbe või selle ühendid pinnavette, sealt
Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on paljutõotav eriti põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades ja toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse keskkonnasäästlikumaks muutmisel nii mõndagi ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inimesele kasulikumaks muutes. Teiseks suuremaks kasutusalaks on meditsiin, ning üheks enim tuntumaks rakendusbioloogia
- Riik maksab toetusi - Eksporditoetused Põllumajanduse mõju keskkonnale: - Metsade, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamiseks hävitab looduslikku veereziimi. - Muldade erosioon (vee ja tuule poolt põhjustatud, kõige ulatuslikum troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. - Muldade sooldumine (niisutamine aladel, kus aurumine ületab sademete hulga. Väetiste ja taimekaitsevahendite liigne kasutamine) - Eutrofeerumine veekogude kinnikasvamine. - Joogivesi võib muutuda kõlbmatuks. - Mulla viljakus langeb. KALANDUS - Molluskid - Limused - Vähilised Kalapüük: - Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest (pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning jõgede suudmetes, kus on hulgaliselt toitaineid.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon MULLAKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Koostaja: Kalli Vinnal Tartu 2018 Mullastikukaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond Huumus horisondi Kivisuse Pindala Siffer Lõimis Lihtlõimis Osatähtsus % tüsedus, aste ha cm Go1; M' t330-40/s t3/s t320-25 6,1 52,8 70%/30% s Go ls2 ls ...
või siis looma- ja taimearetus Tänapäevane biotehnoloogia – rakkude õppimine ja nende talitus Geenitehnoloogiat kasutatakse: Ravimitööstus (ravimite tootmine, ravimite arendamine, diagnoos, haiguste geneetilise tagapõhja teadmiseks); põllumajandus (suurendada saagikus, vähendada toidutaimed tundlikust keskkonnatingimustes, parandada toiteväärtust ning toidu maitset ja välimust, vähendada vajadust väetiste ja taimekaitsevahendite vastu); korrakaitse (kahtlusaluste tuvastamine kehavedelike kaudu); keskkonnakaitse (mikroorganismidega seotud muudatused); bioinformaatika (viiruste nakkusohtlikust uuritakse); nanobiotehnoloogia (ränikiipide asemel DNA põhised) Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad probleemid Geenmuundatud toit - toit, mille tooraineks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme Herbitsiid – umbrohumürk
Pärnu 2013 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti paljutõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Kuid laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse reostuse likvideerimisel, reovepuhastites või prügimajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel palju ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inimesele kasulikumaks muutes või kasvõi hoopis tekstiilitööstuses kasutatud uute materjalideväljatöötamisel.
Põlevkivi põletamisel ja töötlemisel vabaneb keskkonda raskmetalle, millest elusorganismidele on ohtlikumad kaadmium ja elavhõbe. Kaadmiumi levitatakse keskkonda ka näiteks apatiidi baasil toodetud fosforväetiste laotamisega põllule. Taimede kaudu, mis omastavad mullast suhteliselt hõlpsalt kaadmiumi, jõuab metall inimese ja taimtoiduliste loomade organismi. Elavhõbedat satub keskkonda jäätmete põletamisel ja põllumajanduses taimekaitsevahendite uhtumisel vette. Varasematel aastatel puhiti seemneid laialdaselt selliste elavhõbedat sisaldavate preparaatidega nagu granosaan, merkuurbenseen ja merkuurheksaan. Nüüd on keskkonnale eriti ohtlikud taimekaitsevahendid arenenud riikides keelatud. Üks tonn põlevkivi sisaldab keskmiselt 1,33 g kaadmiumi ja 0,17 g elavhõbedat. Tuhapüüduritega õnnestub osa põlevkivi põlemisgaaside tuhast ja koos sellega raskmetallidest kinni püüda ning veega eemale suunata
Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise. Olukord muutub eriti halvaks, kui veekogude kallastel puudub taimestik, mis hoiaks pinnast kinni. Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mere eluapaikadele, millest sõltuvad paljud looma- ja taimeliigid. Reostus Väetiste ning taimekaitsevahendide drenaaz Põhja-Prantsusmaa jõkke. Põllumajandus on paljudes riikides üks suurimaid reostusallikad. Taimekaitsevahendite, väetiste ning muude agrokeemiatoodete kasutus on kasvanud tohutult alates 1950. aastast. Näiteks põldudele pritsitud taimekaitsevahendite hulk on viimase 50 aasta jooksul kasvanud 26 korda. Need kemikaalid ei jää lihtsalt pidama põldudele, kus neid rakendati. Ebasobivate niisutamistehnoloogiate ning veemajanduse tõttu satuvad kemikaalid lähedalasuvatesse jõgedesse ning järvedesse ning reostavad põhjavett. Need kemikaalid satuvad lõpuks ka merekeskkonda.
haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. 4 Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat, mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel
Haridus · 1974 lõpetas Tartu 5. Keskkooli · 1979 lõpetas Tartu Ülikooli orgaanilise keemia alal. · 19871989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia · 1992 Yorki Ülikool Torontos, ärijuhtimine · 2000 Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis Varajane elu ja karjäär Ansip töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis. Ta uuris ravimudade koostist, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. Ta töötas kaks aastat EKP Tartu Rajoonikomitee tööstusosakonnas, seejärel neli aastat Estkompeximis. Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Ta on olnud ka Raadio Tartu juhatuse esimees. Töökäik · 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener · 19811982 sõjaväeteenistus Balti laevastikus sõjaväeosas nr 63413 414.
Kõik, mis on pärit meie esivanematelt, tundub meile ohutu ja turvaline. Mahepõllundusliku puu- ja köögiviljakasvatuse populaarsus kasvab sedamööda, kuidas inimesed saavad teadlikumaks vajadusest säilitada tervet elukeskkonda. Mahepõllundus kujutab endast tagasipöördumist normaalse tasakaalustatud tootmise juurde. Eestis on olukord mahetootmise arendamiseks hetkel igati soodne, kuna rahapuudus on pannud paljud talunikud loobuma kunstväetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest. Mahe taimekasvatus põhineb külvikorral, mis peab sisaldama liblikõieliste tsüklit. Seemneks ja istutusmaterjaliks tuleb kasutada vastavalt märgistatud või üleminekuperioodi läbinud seemneid ja istutusmaterjali, mida ei ole käideldud kemikaalide ega geneetiliselt modifitseeritud. Muidugi tuleb arvesse võtta, et ka meie esivanemad ei kasutanud külviks seemneid, mis oleks olnud keemiliselt töödeldud. Kuid kas mahepõllundust saab võrrelda naasmisega juurte juurde?
kütuse mittetäieliku põlemise tulemusena. 107 toksilise orgaanilise ühendi seast on välja valitud 16 inimese tervisele kõige ohtlikumat ühendit. Nende hulka kuuluvad ka DDT ja PCB. Pestitsiidid Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on mürkkemikaalid, mida kasutatakse kahjulike organismide hävitamiseks. Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut. Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid
- üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele, - kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine, - põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel jne, - laus- ja vaheltharimiskultivaatorite ning külvikute uued lahendused, mis tagavad keskkonna säästu, - üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimekaitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamist, - tootmisprotsesside juhtimisel laialdane infotehnoloogia vahendite kasutamine, - paremad ergonoomilised omadused. Tehnika arengut iseloomustab: - suurem tootlikkus, - väiksemad kaod (kombainide puhul), - rohkem mugavust, - lihtsam juhtimine, - kergem hooldamine, - odavam ekspluateerimine. Kaasaegsete põllumajandusmasinate ja –tehnoloogiate juurutamisega kaasnevad probleemid:
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
pinnase seisundit iseloomustavaid näitajaid. Eesmärk on EL-is vastuvõtta mullakaitsedirektiiv, millega pannakse paika liikmesriikide kohutstused pinnase kaitse osas. Muldade seire- Eestis on teostatud alates 1983ndast aastast seireid saastunud aladel ja alates 2001 a.st ka põllumajandus kasutuses olevatelt aladelt.2002 toimu 7 seire. EL astumisega muutus kohustuslikuks: 2001, 2008 ja 2013 põllumuldade tallatuse seire, taimekaitsevahendite jääkide määramine ja raskmetallid. Peamised muldade kahjustajad: Erosioon- mullaoskaeste ärakanne tuule või veega. Esineb 3 kraadistel kallakutel. Eestis om vee-erosiooniohtilk 40 000 ha maad, millest 41% on kasutusel põllumaana. Deflatsioon- mullaosakeste ärakanne tuule tõttu. Eestis on üle 104 000 ha maad tuuleerosiooniohtlikud, millest 17 põllumassiivid. Erosiooni põhjused: valed mullaharimisviisid, ekstreemsport, ehitus- ja
On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 kg P aastas. Piirkogused on väiksemad nitraaditundlikel aladel. Karstialadel on kaitse-eeskirjade alusel lubatud piirata mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit. 3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna
kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete integreerimine selliselt, et taimekaitsevahendi ja muude abinõude kasutamine püsiks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale oleks vähendatud või viidud miinimumini. Põllumajandusminister kehtestab taimekaitse rakendamise ja viisi, samuti taimekaitsevahendite hoiukoha ning kasutamise. Taimekaitsevahendeid hoitakse selleks ette nähtud ruumis, lukustatud kapis, eraldi toidust, ravimitest ja söödast. Samuti on pakil mürgise aine hoiatusmärk. Isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, peab kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt. Arvestuses näidatakse ära kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra aeg, kulunorm, maa-ala ja taimekultuur,
puudumine. Laiendades telomerisatsiooni lähteainete valikut töötati välja suur hulk sünteetilisi lõhnaaineid ja taimekaitsevahendeid (feromoonid, juvenoidid, retardandid) ning nende analoogühendeid, mille efektiivsust ka testiti. Naksurmardikate enamlevinud liikidele töötati välja suguferomoonide (geraniooli ja farnesooli estrid) preparatiivsed vormid. Juvenüülhormooni analoogidest lülitati preparaat efokseen NL taimekaitsevahendite nimekirja kasvuhoonekarilase tõrjeks. Retardantsete preparaatide väljatöötamine teraviljade lamandumise vältimiseks katkes seoses sektori likvideerimisega 1992. aastal. Kokku saadi uutele ainetele, tootmismeetoditele ja preparatiivsetele vormidele poolsada NL autoritunnistust ja mitmeid patente. 1982. Aastal pälvis sektori töö ENSV riikliku preemia. Tootmistehnoloogiate katsetamine ja katsepartiide tootmine toimus pooltööstuslikul katseseadmel Männikul TA Tehnilises Katsebaasis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
