Suitsetamine - Mida sisaldab (üks) sigarett? (0)

Jakob Westholmi gümnaasium TUBAKAS Autor: Eliise Jõgi 7.d klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2018 1.Mis on tubakas? Tubakas on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine. Tubaka ladinakeelne nimetus on Nicotiana. Tubakas on ainus looduslik alkaloid, mis sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini. Tubaka taim kasvab enamikes maailmajagudes. Pilt nr 1. Tubakataim. 2.Miks tarvitatakse tubakat? Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Noortel on peamiseks põhjuseks just uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on ka arvamus, et kui tarvitada tubakat, siis ollakse iseseisvam ja täiskasvalikum. Tihti tahetakse kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega

Suitsetamine

Sisukord  1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium­ leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis

Sigareti koostis

(sampoonid ja raseerimistooted). Steariinhapet kasutatakse koos riitsinusõliga pesupehmendajate valmistamiseks. Rasvhapped on ka klassikalised komponendid küünalde tootmises. Lisaks kasutatakse steariinhapet koos suhkru või maisisiirupiga kommide ,,tugevdajatema". Heksamiin (Hexamine - grillisüütajas ehk siis süütetablettides) On E-aine: E 239 heksametüleentertamiin ehk heksamiin ehk urotropiin ehk meteenamiin. Tegemist on orgaanilise säilitusainega, mida valmistatakse sünteetiliselt. Takistab bakterite kasvu, on antibiootilise toimega. Ravimina nimetatakse tavaliselt meteenamiiniks. Kasutusala: Provolone-juust, mõnedes maades külmas säilitatavates toiduainets ja kalapreservides. Sellest valmistatakse ka matkajate süütetablette. Keelatud Soomes ja Venemaal. Heksametüleentertamiin võib organismi tungida naha kaudu ja mõned inimesed on selle suhtes allergilised

Suitsetamise mõju tervisele

Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus. Suitsuhimu tuntakse ka veel pool aastat pärast suitsetamisest loobumist. (Psühhiaatria, autorit pole) 1.1.Tubaka ajalugu Ameerika põlisrahvas indiaanlased kasutasid tubakat meditsiinilistel ja religioossetel eesmärkidel. Hoolimata selle kahjulikest mõjudest tervisele, levis tubaka kasutamine kiiresti. Kuni 18. sajandini oli populaarne piibu suitsetamine, mis seejärel asendus nuusktubakaga. Sigaretid hakkasid levima pärast Krimmi sõda, kui sõdurid neid endaga Türgist kaasa võtsid, kuid sigarette hakati kasutama laiemalt Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda. Populaarsus saavutati alles Teise maailmasõja ajal.(Margareete Otter, narkootikumid) 1.2.Tubaka koostis Suitsus sisaldub rohkemal või vähemal määral: · Metopren ­ putukamürk, mis mõjutab loote arengut.

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

mürgiseks aldehüüdiks ) Alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O Aldehüüd tähendab ladina k. ,,alcohol dehydrogenatus" ehk alkohol, millest on vesinik ära võetud. Aldehüüdide ja ketoonide omadused: on kergesti lenduvad gaasid või vedelikud lahustuvad vees väga hästi lõhnavad ained ( lõhn on meeldiv või ebameeldiv) on mürgised ­ aldehüüdid on mürgisemad kui ketoonid. Eriti mürgised on halogenoketoonid, mida kasutatakse pisargaasipommides. narkootilise toimega ­ kahjustab kesknärvisüsteemi ( aju ) -nahale sattudes tekitab põletikke -organismist eralduvad väga aeglaselt ärritav toime limaskestadele, nahale, silmadele, hingamisteedele. Põhjustab nohu, iiveldust, peavalu ­ kuid sümptomid ei avaldu kohe. Väga väikesed kogused ei ole mürgised. Aldehüüdide ja ketoonide leidumine looduses: ( Väga väikesed kogused ei ole mürgised. )

Mürgid

sureb. Mürgid satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Kõik ained on suurte kogustena mürgid, seetõttu iseloomustabki mürke surmav annus. Eestis on ohtlikumateks mürktaimedeks mürk- surmaputk, kukehari, näsiniin, sügislill, käoking, koera-pöörirohi, ning jugapuu oksa ja seemned. Seega peab väga täpselt teadma mida ja millega koos kasutada kui üldse kasutada. 3 Üldisemat mürkidest Eelmisel sajandil peeti tähtsamate mürkidena vesiniktsüniidhapet ehk sinihapet ja arseeniühendit. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Mürgisust katsetatakse taavliselt loomade peal

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

· Enamasti liidavad elektrone · Maksimaalne o-a on väliskihi elektronide arv ehk rühma number · Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv ­ 8 Erandid hapnik ­II ja flour ­I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA ­ nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab elektrone) suurema elektronegatiivsusega mittemetall, see kelle väliskihil on enam elektrone H2 + S H2S  Vesinik Omadused · Kerge

Suitsetamise ebatervislikkus

terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas).