Taimekaitsest lühike kokkuvõte (0)

Taimekaitseseadus
Taimekaitseseadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelvalve teostamise alused ja ulatuse.
Et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust, kasutatakse põllumajanduses taimede kaitseks erinevaid meetodeid. Seeläbi tagatakse taimekaitsesaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Kõige rohkem kasutatakse taimekahjustajatest vabanemiseks keemilist tõrjet, vähem aga bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid.
Integreeritud taimekaitse
Integreeritud taimekaitse tähendab erinevate taimekaitse meetodite kombineerimist. Rakendamise eesmärk on jõuda selleni , et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel . Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu .
Integreeritud taimekaitse põhialused:

• Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte
  
• Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega
  
• Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega
  
• Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid
  
• Taimekahjustajad tõrjutakse kõige efektiivsemate võtetega ning keemilise tõrje korral eelistatakse probleemsete kahjustajate tõrjeks mõeldud preparaate
  

Integreeritud taimekaitse üldistele põhimõtetele tuginevad tegevused võib jagada kolme etappi :

• Taimekahjustajate leviku ennetamine ehk kaudne taimekaitse
  
• Taimekahjustajate esinemise tuvastamine ehk kohapealne vaatlus
  
• Otsene taimekaitse ehk kahjustajate tõrje
  

Taimekaitsevahendite turule lubamine
Eestis turule lubatud taimekaitsevahendid on kirjas taimekaitsevahendite registris ning kasutada võibki ainult neid vahendeid, mis on sinna kantud. Et taimekaitsevahendit Eesti turule viia, tuleb taotleda luba Põllumajanduametilt. Enne turule lubamist tehakse riskianalüüs, mille käigus hinnatakse näiteks toimeaine ja kaitsevahendi identsust, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, toksikoloogilisi omadusi ja käitumist keskkonnas.
Taimekaitsevahendite kasutamine
Taimekaitsevahendit tohib kasutada ainult selle märgistusel kirjeldatud otstarbell, tingimustel, viisil ja koguses. Kinni tuleb pidada ka vahendile ette nähtud töötlemiskordade arvust ning selle kasutamise järgsetesttööoote- ja ooteaegadest. Ohtlike jäätmetena tuleb käsitleda neid taimekaitsevahendeid, mille luba on aegunud , tühistatud ja registrist kustutatud või mis on muutunud kasutuskõlbmatuks. Kasutamisest järele jäänud või kasutamiskõlbmatuks muutunud taimekaitsevahendid ning registrist kustutatud taimekaitsevahendid tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejatele.
Enamik Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendid on mõeldud ainult professionaalseks kasutamiseks ja on kättesaadavad ainult vastava tunnistuse esitamisel. Ostmiseks ja kasutamiseks peab isik olema läbinud taimekaitsekoolituse ja omama vastavat tunnistust. Taimekaitsetunnistus ei anna õigust väga mürgiste taimekaitsevahendite ostmiseks ja kasutamiseks. Selleks tuleks läbida veel iga vahendi spetsiifikat käsitlev koolitus.
Taimekaitseseadmete kasutamine
Taimekaitseseadmed on näiteks käsi- ja selgprits, ripp -, poolripp-, haake - või iseliikuv taimekaitseprits, puhtimisseade või udutaja. Seadmeid tuleb korrapäraselt kontrollida, reguleerida, puhastada ja hooldada, et mitte ohustada inimese tervist ega keskkonda. Taimekaitseseadmeid tuleb viia regulaarselt ka korralisse tehnilisse kontrolli, mida teeb Põllumajandusameti volitatud isik või Eesti Taimekasvatuse Instituut.
[Type text] [Type text] Mari-Liis Kiis