Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energiakandjad rahuldavad
Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Suurema osa loodusvarade (energia, tänapäevased põllukultuurid) säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist. Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa jõuvarusid (päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). Taastumatuteks loodusvaradeks loetakse maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini.
1. Millega tegeleb energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarude hankimisega, nendest kütuste, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. 2. Põhjenda, miks loetakse energeetikat kogu maailma majandust käigus hoidvaks majandusharuks. Kuna kui poleks energiat siis tööstus ja põllumajandus oleks aeglane ja inimesed peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks. Mis on sellise jaotuse aluseks? Nimeta üks praktiliselt taastumatu energiavara. Neid jaotatakse sellepärast, et oleks selge arusaam mis on võimalik suuremas koguses kasutada ja millege tuleb suuresti piiri pidada, et neid oleks kauemaks. Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist?
..................................5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD……………………………………….. .........6 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada täpsemalt, millised on energiallikad, millised probleemid kaasnevad nende kasutamisel ja kuidas energiaallikad tekivad. 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS?
Kui osoonikihti enam ei oleks, siis poleks ka elu Maal enam võimalik. Paljudes maailma paikades pole puhast joogivett. Reostatud joogivee kaudu levivatesse haigustesse sureb igal aastal palju inimesi. Puhas joogivesi on üks peamisi tegureid, mida inimene eluks vajab. Samuti on globaliseerumine viinud loodusvarade ammendumisele. Loodusvarad on vajalikud inimkonna olemasoluks ja majandustegevuse edendamiseks. Loodusvarad jaotuvad omakorda taastuvateks ja taastumatuteks. Viimasel ajal on inimesed hakanud arendama tehnikat, kuidas muuta taastuvad loodusvarad efektiivsemateks. Kasvav rahvastik on loodust hävitanud prügiga. Inimesed viskavad mõtlematult prügi maha ja kui pole kuskile oma prügi panna, viiakse see metsa alla. Metsas elavatele loomadele on see väga ohtlik, samuti nende elupaikadele. Viimastel aastatel toimub Eestis igal kevadel maikuus prügikoristusaktsioon ,,Teeme ära!". Tänu sellele on saadud paljud kohad puhtamaks. ,,Teeme ära
piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed
Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt:
Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Suurema osa loodusvarade säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist. Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa jõuvarusid. Taastumatuteks loodusvaradeks loetakse maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Magevesi käesoleva sajandi nafta?
Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad) Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul.
kasulikuks soojusenergiaks ja üsna tarbetuks või isegi kahjulikuks süsihappegaasiks ja tuhaks. Selliseid kütuseid saab kasutada vaid ühe korra. Paljud looduses leiduvad metallid kõlbavad aga ka korduvkasutuseks, olgugi et igal töötlusel läheb mingi osa materjalist kaduma. Kuna ühe või teise loodusvara kasutamise intensiivsus võib aegade jooksul kiirelt muutuda, ei ole loodusvarade liigitus taastuvateks ja taastumatuteks alati kõige otstarbekam. Näiteks võib mõnekümne aasta pärast juhtuda, et mulda kurnatakse ja tarvitatakse juba tunduvalt intensiivsemalt kui ta taastuda jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult lõpetatud kivisöe või põlevkivi tarbimine. Loodusvarade mõistliku kasutamise huvides on nende täpne hindamine möödapääsmatu. Loodusvarade koguseid ja nende piisavust erinevate tarbimistasemete juures on hinnatud juba pikka aega. Kasutada olevate loodusvarade
tuumaõnnetust. palju energiat ka Päikeseenergia taastuvatest potentsiaal on tohutu. energiaallikatest, nt vesi, Portugalis on päike, tuul jne. päikeseelektrijaam. Hiina plaanib ehitada veel Hispaanias asub päikese- 148 tuumareaktorit, soojuselektrijaam, kus praegu on seal neid 13. koondatakse kõik päike Taastuvenergia on tulevik. torni. Energiaallikad jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks 13% kaevandatud söest kasutatakse terasetööstuses. Seda on ohutu energiaallikateks. Taastuvad energiaallikad on tuule-, vee-, transportida, hoiustada ja kasutada. Tootlikus on kasvanud viimase 25 päikeseenergia. Ka puit on taastuv energiaallikas. Taastumatud aasta jooksul 50%. Austraalia on suurim kivisöe eksportija. Seal on üle
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale
ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED SISEENERGIA KÜTUSED ·LOODETE, LAINEENERGIA · URAANIMAAK ·BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS? TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD TAVAPÄRASED, KÕIGE LAIEMA KASUTUSEGA, NÄIT. FOSIILKÜTUSED. (MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE ENERGIA JA TUUMAENERGIA) ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ENERGIAALLIKAD, MIS EI OLE FOSSIILKÜTUSED. TAVALISELT PEETAKSE SILMAS TAASTUVAID JA KESKKONNASÕBRALIKKE RESSURSSE: TUULE, VEE, PÄIKESE, HOOVUSTE JA LAINETE, MAA SISEENERGIAT. ROHELINE ENERGIA
(C4H10).Gaasiseadmed maagaasi ja vedelgaasi jaoks on üldjuhul samad, erinevad on siiski düüsid (vedelgaasil kõrgema kütteväärtuse pärast väiksema avaga), mis tuleb ühelt gaasilt teisele üle minnes vahetada ning seejärel leek reguleerida. Kivisütt leidub USA-s, Hiinas, Suurbritannias, Belgias, Poolas. 5 Kokkuvõte Tähtsamateks ,taastumatuteks, loodusvaradeks peetakse naftat, kivisüsi, gaasi ja põlevkivi. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvatasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult. 6 Pildid Pilt 1 7 Pilt 2 Kasutatud kirjandus
· Sekundaarsed ehk teisesed tekivad esmaste energiavarude ühekordsel muutumisel. Neid nimetatakse ka taastuvateks, sest nende varude täiendamine ja uuenemine toimub ilma inimese sekkumiseta (nt: vee energia, tuule energia, loodete ja lainete energia, päikese energia). · Tertsiaarsed ehk kolmandased fossiilsed kütused, mis on tekkinud kauges minevikus bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas). Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks. · Traditsioonilised energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. · Alternatiivsed energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad
säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa jõuvarusid (päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). Taastumatuteks loodusvaradeks loetakse maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini.
Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Suurema osa loodusvarade (energia, tänapäevased põllukultuurid) säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist. Loodusvarad Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa jõuvarusid (päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). Taastumatuteks loodusvaradeks loetakse maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Vesi
tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud vormi, mis on kütusena kasutatav. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest selle allikas - uraanimaak - kasutamise läbi väheneb. Alternatiivenergia energia, mis on
· Nafta - Kõige levinum energiaresurrs, Negatiivsed: Lõppeb varsti otsa, tarbiatest kaugel, saastusrikas. · Maagaas Lihtne toota, mugav, ökonoomne transport. Neg: Saab natuke hiljem otsa, kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia. · Kivisüsi Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias. 2) Liigita energiaressursse taastuvateks ja taastumatuteks · Taastuvad: Tuule, Maa pöörlemise, Biomassi, Vee, Loodete ja Lainete, Päikese, Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas 3) Selgita Energiamajanduse olemus · Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 4) Iseloomusta naftatööstust
kaugel, saastusrikas. · Maagaas Lihtne toota, mugav, ökonoomne transport. Neg: Saab natuke hiljem otsa, kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia. · Kivisüsi Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias. 2) Liigita energiaressursse taastuvateks ja taastumatuteks · Taastuvad: Tuule, Maa pöörlemise, Biomassi, Vee, Loodete ja Lainete, Päikese, Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas 3) Selgita Energiamajanduse olemus · Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 4) Iseloomusta naftatööstust
Too konkreetne näide. Ükskõik mis toode on vajab ta elektrit,kui hinnad lähevad kõrgeks kuna elekter läheb kallimaks 4. Iseloomusta joonise põhjal,kuidas on aja jooksul muutunud söe osatähtsus energiamajanduses.Miks on sellised muutused toimunud ? 5. Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused ? Nad annavad kõige suurema osa. 6. Mille alusel jaotatakse energialiigid taastuvateks ja taastumatuteks? Fosiilsed taastumatud,taastuvad-Puit,turvas. 7. Milliseid taastuvaid energialiike kasutatakse kõige rohkem. Nafta, 8. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist? Vulkaanid,maavärinad,tornaado-inimesed ei oska neid kasutada 9. Millised energialiigid on traditsioonilised,millised alternatiivsed ? 10. Arutlege:kas maailma energiamajandust võib lähiajal tabada kriis ?? Võib aga ei pruugi. PÄIKESEENERGIA vee-energia
Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, loodusgeograafilised objektid: maastik, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, teed, linnad jne. tuul, päikesenergia jne Temaatiline kaart- konkreetse kasutaja Taastumatud energiaallikad- vajadustele vastav kaart. Eristatakse energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja ajaloolisi-, geoloogilisi- jne kaarte. jooksul ning seetõttu loetakse Suuremõõtkavaline kaart e plaan- taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, väikese maa-ala vähendatud kujutis pruunsüsi jne tasapinnal (kuni 1:240000). Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia Väikesemõõtkavaline kaart- suure maa- järele ületab energiatoodangu ala vähendatud kujutis tasapinnal, vähem Isikuteenused- teenused, mida osutatakse detailne (alates 1:250000). otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, Horisontaal e samakõrgusjoon- joon, mis
7 Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Need on loodusvarad, mis võivad mingi aja lõppedes otsa saada, kuna neid kasutatakse nii intensiivselt. „Kuna ühe või teise loodusvara kasutamise intensiivsus võib aegade jooksul kiirelt muutuda, ei ole loodusvarade liigitus taastuvateks ja taastumatuteks alati kõige otstarbekam. Näiteks võib mõnekümne aasta pärast juhtuda, et mulda kurnatakse ja tarvitatakse juba tunduvalt intensiivsemalt kui ta taastuda jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult lõpetatud kivisöe või põlevkivi tarbimine.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusvarad.html) Loodusvarade liigse tarbimisega võivad kaasneda mitmesugused probleemid: Taastumatud loodusvarad saavad otsa;
FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMINE JA NENDE MÕJU KESKKONNALE Fossiilne kütus on orgaanikat sisaldav ainete segu, mis on tekkinud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, pruun- ja kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas). Energiat saab neist kätte ainult põletades. Fossiilsed kütused kuuluvad energiasektorisse ja neid nimetatakse veel taastumatuteks energiaallikateks, sest need ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul.1 Fossiilkütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääris kasvuhooneefekti ja halvendavad oluliselt välisõhu kvaliteeti. Fossiilkütuste põlemisel eralduvad välisõhku näiteks vääveldioksiid (SO ), lämmastikdioksiid 2
piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. 40. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest (kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets) · ...võivad muutuda taastumatuteks Taastuvate looduvarade majandamine (kalanduse näide) · Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne · B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv positiivne · Kalavaru < B1 - juurdekasv negatiivne · Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki 41. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. 42. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. 43. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine.
piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. 40. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest (kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets) …võivad muutuda taastumatuteks Taastuvate looduvarade majandamine (kalanduse näide) • Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne • B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv positiivne • Kalavaru < B1 - juurdekasv negatiivne • Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki 41. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. 42. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. 43. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine.
1) ressursside piiratus; 2) energia tootmisest ja tarbimisest põhjustatud soovimatud muudatused elukeskkonnas. Inimese energiatarve Probleemide lahendamiseks ja kahjude vähendamiseks tuleb minna üle keskkonnasõbralikele energiaallikatele ja efektiivsematele tehnoloogiatele. Samas, ükskõik kui efektiivset tehnikat ka ei kasutataks, vastavalt termodünaamika II seadusele tekib mingisugune saaste ikka. Oluline on selle minimeerimine ja eraldamine. Levinud on energiaallikate jaotamine taastumatuteks (fossiilkütused ja lõhustuvad materjalid) ning taastuvateks (päikesekiirgus, tuul, hüdroenergia, loodete energia ja biomass). Oluline parameeter sellise jaotuse juures on taastumiskiiruse ja tarbimiskiiruse suhe. Energia tarbimine liigiti Nafta Süsi Gaas Tuum Hüdro Energiaallikate osakaal Nafta 38% Süsi 26%
tavajäätmetena 3) heitmepuhastusjaam rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks. 39) Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest (kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets) …võivad muutuda taastumatuteks Taastuvate looduvarade majandamine (kalanduse näide) • Kalavaru > B2 - juurdekasv negatiivne • B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv positiivne • Kalavaru < B1 - juurdekasv negatiivne • Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki • B1 – minimaalne varu, et populatsioon säiliks. Punkt asub nullist paremal, kuna populatsiooni toimimiseks on
kasvuna Gt ja ammutamisena Et: St = St-1 + Gt Et Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et: Gt=0 Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest. Näiteks kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets. Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos B1 minimaalne varu, et populatsioon säiliks. Punkt asub nullist paremal, kuna populatsiooni toimimiseks on vaja kindlat isendite hulka, ehk kriitilist massi. Populatsiooni, mille varu on selle punkti läheduses, saab iseloomustada kui ökoloogilistele häiretele eriti tundlikku. B2 populatsiooni maksimaalne arvukus, mille puhul populatsiooni juurdekasv lakkab; looduslik tasakaal (ilma kalanduseta)
Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursid on alati piiratud (nappus) kunagi ei ole niipalju ressursse, et kõiki soove rahuldada, st. alati tuleb valida piiratud ressursside tingimustes; Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik.
väljavoolu Ot ammutamisena Et: St = St-1 + Gt Et Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et: Gt=0 · Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine. · Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest. · Näiteks kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets. · Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos · B1 minimaalne varu, et populatsioon säiliks. Punkt asub nullist paremal, kuna populatsiooni toimimiseks on vaja kindlat isendite hulka, ehk kriitilist massi. Populatsiooni, mille varu on selle punkti läheduses, saab iseloomustada kui ökoloogilistele häiretele eriti tundlikku. · B2 populatsiooni maksimaalne arvukus, mille puhul populatsiooni juurdekasv lakkab; looduslik tasakaal (ilma kalanduseta)
põletamisel muutuvad nafta, kivisüsi, põlevkivi vms. kasulikuks soojusenergiaks ja üsna tarbetuks või isegi kahjulikuks süsihappegaasiks ja tuhaks. Selliseid kütuseid saab kasutada vaid ühe korra. Paljud looduses leiduvad metallid kõlbavad aga ka korduvkasutuseks, olgugi et igal töötlusel läheb mingi osa materjalist kaduma. Kuna ühe või teise loodusvara kasutamise intensiivsus võib aegade jooksul kiirelt muutuda, ei ole loodusvarade liigitus taastuvateks ja taastumatuteks alati kõige otstarbekam. Näiteks võib mõnekümne aasta pärast juhtuda, et mulda kurnatakse ja tarvitatakse juba tunduvalt intensiivsemalt kui ta taastuda jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult lõpetatud 14 kivisöe või põlevkivi tarbimine. Loodusvarade mõistliku kasutamise huvides on nende täpne hindamine möödapääsmatu. Loodusvarade koguseid ja nende piisavust erinevate
27. Jäätmevood. Jäätmevooguide kirjeldamine varu ja voo võrrandi abil. 28. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest. Näiteks kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets. Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos B1 minimaalne varu, et populatsioon säiliks. Punkt asub nullist paremal, kuna populatsiooni toimimiseks on vaja kindlat isendite hulka, ehk kriitilist massi. Populatsiooni, mille varu on selle punkti läheduses, saab iseloomustada kui ökoloogilistele häiretele eriti tundlikku. B2 populatsiooni maksimaalne arvukus, mille puhul populatsiooni juurdekasv lakkab; looduslik tasakaal (ilma kalanduseta)
väljavoolu Ot ammutamisena. St = St-1 + Gt – Et Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et:Gt=0 Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine. Ressursside olemasolev varu suureneb või taastub loomulikul viisil, sõltumata inimesest. Näiteks – kalavarud, teised populatsioonid, õhk, vesi, mets. Taastuvad ressursid võivad muutuda taastumatuteks. 40. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. Populatsiooni suurema varu (B2-B) juures on saak suur ka vähesema jõupingutuse puhul. Kui populatsioon kahaneb alla maksimaalset juurdekasvu võimaldavat arvukust (B), kahaneb püük ka jõupingutuste suurenemisel. Jõupingutuse ja püügi vahekord on populatsiooni juurdekasvu ja kalavarude seose peegelpilt. 41. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil.
Energiamajandus- energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamisega tegelev majandusharu Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt) Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu 11. Tööstus ja teenindus 70. Tekstiili- ja rõivatööstus on tööstusharud, kus on vaja palju tööjõudu, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus (palgavahed arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud riikides, masstoodang vähem arenenud maadest. Samuti
· Veemajanduse arendamine · Jäätmekäitluse arendamine · Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine · Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arendamine · Keskkonnaseire võimekuse parandamine · Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine · Välisõhu kaitse ja kliimamuutuste leevendamine 2.2 Keskkond ressursside allikana Peamisteks ressurssideks on vesi (pinnavesi, põhjavesi), õhk ja muld. Taastumatuteks loodusvaradeks Eestis on põlevkivi, fosforiit, liiv, kruus, ravimuda. Taastuvateks loetakse turvast, metsa, tuult, vett-hüdroenergiat, päikeseenergiat, kalavarusid. Tähtis on ka geneetiline ressurss: taimestik, loomastik, liigisisene geneetiline varieeruvus, ökosüsteemide mitmekesisus, maastike mitmekesisud. Ressursiks on ka kultuurimälestised arheoloogia, ajaloo, kunsti, arhitektuurimälestised; UNESCO
Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt) Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu 70 TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSETTEVÕTETE TOOTMISKORRALDUST JA PAIGUTUSNIHKEID INFOAJASTUL ALUMIINIUMI JA RAUAMETALLURGIA, MASINA- JA RÕIVATÖÖSTUSE NÄITEL; Alumiiniumi ja Rauametallurgia tööstus
ja pole enam kasvatamiseks võimalik ja jäetakse maha ning siis on sellest saanud lage maa. Mullastiku hävimist saab vähendada: oskusliku maa harimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. Teiseks muudab maa-alad kõlbmatuks kõrbestumine. Põhjused: ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted ning niisutatavate maade sooldumine, kliimategurid. Loodusvarad. Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad (puit), turvas. Taastumatute loodusvarade hulka kuuluvad metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas). Veepuuduse all mõeldakse eelkõige puhta magevee nappust. Paljudes Aasia ja Aafrika maades on puhas joogivesi probleemiks. Eriti saastumistundlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. Vee saastumine põhjustab ka nakkushaiguste levikut
ajavahemikus 19602009 1.2 Maa energiavarud Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas. Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses.
ta järeldusele, et püügimaht on optimaalne punktis, kus püügi piirtulu võrdub piirkuluga ehk MR=MC. Ühel hetkel aga toob vabast juurdepääsust tulenev püügimahu kasvuga kaasneb küll tulu kasv, kuid kulude kasv on sellest suurem. Ühest püügist saadav saak ja sellega kaasnev tulu kahanevad. Siit tulenebki mudeli peamine sõnum: piiramatu vaba juurdepääsuga kaasneb püügi efektiivsuse langus. 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD Taastumatuteks loetakse ressursse, mida on olemas teatud lõplik kogus, neid ei ole võimalik kasutada püsivas ja positiivses mahus lõpmatult. Kui ressurss on inimeste jaoks oluline, siis seda ka kasutatakse positiivses mahus. See viib järelduseni, et tootmine ja tarbimine ei saa kesta igavesti juhul kui taastumatu ressurss on tootmise vältimatu sisendi. Tootmine saab jätkuda pärast ressursi ammendumsit juhul, kui taastumatut loodusvara on võimalik asendada.
Maa kui tootmisfaktor on tervikuna piiratud. Kui igal aastal lisandub maailmas juurde tööjõudu ja kapitali, siis põllumajanduses kasutatavat maad jääb üha vähemaks. Igal aastal läheb maad kaevanduste, ehituste ja teede alla, millega suureneb oht, et ei suudeta enam toita planeedi elanikkonda, sest et viimasel on kalduvus kiiresti kasvada. Maaga on seotud ka paljud energiakandjad, mis on üheks määravaimaks majanduse kasvuteguriteks. Neid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Praegu domineerivad planeedi infrastruktuuris taastumatud energiakandjad. Lõviosa kogu energia tarbimisest langeb naftale (40%), järgnevad kivisüsi (28%), gaas (20%), aatomienergia (6%) ja hüdroenergia (6%). Juba praegu on selge, et traditsioonilised energiakandjad ammendavad end loetud aastakümnete pärast ja põhimõtteliselt on ammendatavad ka aatomienergiavarud. Aatomienergeetika puhul on probleemiks ka seal tekkivate jäätmete ladustamine nii, et need ei reostaks keskkonda
annaabi.ee 
