50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
geili Laasberg
Õppematerjali autor
Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Loodusvarade liigne tarbimine Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal
........................ 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................................................................................................................... 5 Loodusvarad ........................................................................................................................................ 6 Vesi ...................................................................................................................................................... 7 Rahvas ................................................................................................................................................. 7 Prügi .............................
Botswanas, Lesotos ja Swazyland´is. Demograafilise plahvatuse lõpp Vaatamata sellele on vaja meeles pidada, et oma tipp-punkti saavutas Maa elanikkonna kasvutempo eelmise sajandi 60. aastatel ning 80. aastate lõpuks hakkas see kahanema. Praegu kahaneb rahvastiku suurenemise kiirus peaaegu kõikides maailma riikides ja võib öelda, et me elame demograafilise plahvatuse lõppemise ajal. Demograafilise plahvatuse kaasnähud: · toidupuudus ja näljahädad, loodusvarade raiskamine · ülerahvastatus ja majanduslik ebavõrdsus · linnastumine, tööpuudus · nakkushaiguste levik · väljaränne Toidupuudus, näljahädad ja loodusvarade raiskamine Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6,5 miljardit inimest (2006) ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima
Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste alla mahutatud ka looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine:
viitab eluslooduses toimuvatele erinevatele muutustele. · Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. · Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Loodusvarade liigne tarbimine · Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. · Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad: 1. Taastuvad : muld, mets , veevarud ja toit ja osa ka jõuvarusid(päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). 2
Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad) Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul.
piiratud maa-alale.[2, lk 10] Rahvastiku piiramise abinõud: · Pereplaneerimine - selle abil on võimalik vähendada sündimust · Välistavad vahendid arengumaades naiste ja meeste steriliseerimine, abordid · Naiste olukorra parandamine hariduse parandamine naistele ja õiguste igakülgset suurendamist · Laste suremuse vähendamine tervishoiuteenuse kättesaadavus kõikidele peredele · Abiellumisea tõstmine. [3, lk17-19] Loodusvarad Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse nii loodusest võetatavat(vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks(muld, mets, veevarud ja toit) ja mittetaastuvad(maagid, kaevandatavad kütused, tuumajõud) loodusvarad. [3, lk 35-36] Taastumatuid loodusvarasid peaks tarbima kokkuhoidlikult, sest kiire ühekordne tarbimine võrdub võimaluste äravõtmisega tulevastelt põlvedelt
I kaitsekategooria - valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Globaalprobleemid ja loodusvarad Globaalprobleemide all peetakse silmas nüüdisühiskonna arengu ning üha laieneva tootmistegevuse ja süvenevate ühiskondlike vastuolude negatiivsed kõrvalilmingud. Olulisimad globaalprobleemid on ökoloogiline tasakaalutus, taastumatute loodusvarade ja energiakandjate vähenemine, arenenud ja arengumaade elatustaseme erinevuse suurenemine, tarbimiselulaadi levimine ja palju muud. Globaalprobleemid jagunevad kahte rühma: keskkonnaprobleemid (magevee varude nappus, erosioon, õhusaaste jms) ja sotsiaalprobleemid (nälg, terrorism, inimkaubandus jms). Suurim globaalprobleem on pidev rahvaarvu kasv, olles suureks faktoriks teiste globaalprobleemide tekkimisele – õhu-, vee- ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid