Sparta ja Ateena Sparta Maismaariik Sparta asus Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas, sealt ka tema ajalooline nimi Lakedaimon. Sparta elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks ehk seisuseks. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde
Vana-kreeka riik ja ühiskond Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
ROOMA RIIK ROOMA LINN- 753. eKr ELANIKUD KUNINGATE VÕIM VABARIIK RES EKR PUBLICA LATIUMI MAAKOND LADINA KEEL 7 KUNINGAT 509. eKr ROOMA TIBERI JÕGI SILD LATIINID ROMULUS I VABARIIGIKS KUNINGAS PONTIFEX MAXIMUS - PLEBEID PATRIITSID RIIGIKORD, KUS SUUR SILLAEHITAJA VAESED, EI TÄIEÕIGUSLIKUD 509. eKr RIIKI JUHIVAD PÄÄSENUD KODANIKUD RIIGIAMETISSE KUKUTATI RAHVA VALITUD O...
mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – 431.- 404 eKr). Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia ehk parimate võim
turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e. geruusia 2 kuningat
Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõig...
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks)
rahvakoosolekutel. Kolmekümneselt võidi neid valida riigiametnikeks ja nad võisid luua oma pere. Abielus spartiaadid veetsid rohkem aega harjutustel. Perekonnaga tegelesid nad vähe. 7-viidi ära ema juurest ja paigutati vanuserühmade kauppa kodanike silme alla. Nad harjutasid võistluskunste. 20-neid peeti täisväärtuslikeks sõjameesteks. Nad võisid osaleda rahvakoosolekutel. 30- said õiguse luua perekond. Võidi valida riigiametnikeks. Mõisted: Spartiaadid Sparta riigi täieõiguslikud kodanikud Heloodid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud kelle spartiaadid olid alistanud ja orjastanud (spartiaatide orjad) Faalanks kreeklaste lahingurivi
6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. Milline loom imetas pärimuse järgi kaksikvendi , kellest ühest sai tulevane kuningas. -Emahunt 9. Kuidas jagunesid klassid Rooma ühiskonnas? -Patriitsid (ld k patres isad): põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. -Plebeid (ld k plebs rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. -Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. 10 . Kuidas hankis elatist suurem osa roomlasi?
koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest.
Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Ateena ühiskonnakorraldus Sparta ühiskonnakorraldus Kõik tähtsamad otsused langetati Aristokraatlik riigikord; täieõiguslikud kodanikud olid rahvakoosolekul; nõukogu liikmed, spartiaadid tööd ei teinud, tegelesid sõjaliste kohtunikud ja riigiametnikud valiti harjutustega; heloodid olid orjastatud põliselanikud loosi teel kõigi kodanike seast; naised, harisid spartiaadide põlde; riiki juhtisid kaks kuningat võõramaalased ja orjad ei kuulunud ja vanemate nõukogu; rahvakoosolek kinnitas nende kodanike hulka; demokraatlik otsused
XIX sajandi keskel kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu. Sama sajandi keskel kasvas ka eestlaste iseteadvus ning nad hakkasid nõudma võrdseid õigusi baltisakslastega. Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises. Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti. Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri
liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuuletuma, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid rühamdena kodust eemal ja pidid ise toime tulema. Kahekümne aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad endale saada maatüki ja pidid soetama perekonna. Abielu loeti häbiväärseks. Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja
Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeks linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasi...
Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt
Ladina juriidiline terminoloogia 04.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne...
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse
Romani) Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks (ingenui) ja vabakslastuiks (libertini). Rooma kodanikuks sai: 1. sündimisega Rooma kodanikkude abielust, 2. esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, 3. Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega, 4. Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, 5. Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodanikud olid ainukesed täieõiguslikud subjektid, kelle osas rakendati ius civile' t. Rooma kodanikud omasid kõiki kolme status' t. Vabad mittekodanikud 1. Latiinid omasid ius commercii' d (võimet sõlmida õigustehinguid), kuid neil puudus ius connubii (õigus abielu sõlmida), 2. Peregriinid nende kogukonnas ja omavahelistes suhetes rakendati nende oma õigust. Nende ja Rooma kodanike vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem (ius gentium).
Riina Kopti Euroopa Rahvapartei Tutvustus Euroopa Rahvapartei on paremtsentristlik Euroopa partei, mis ühendab kristlik- demokraatlikke ja konservatiivseid Euroopa parteisid. Rahvaparteil on 72 liikmes parteid 39 riigis. Eesti parteidest kuulub Rahvaparteisse Isamaa ja Res Publica Liit. Euroopa Rahvapartei fraktsioon on Euroopa Parlamendi suurim, sinna kuulub (2010. aasta augusti seisuga) 265 liiget. Euroopa Rahvapartei asutati 1976. aastal. Liikmed Täieõiguslikud liikmed, kellel on kõik õigused kõigis ERP organisatsioonides ja tegevustes, on Euroopa Liidu liikmesriigid. Assotsieerunud liikmed on tavaliselt ELi kandidaatriikide või EFTA liikmed, kellel on samasugused õigused nagu seda on ka täieõiguslikel liikmetel, kuid nad ei osale otsuste tegemises, mis puudutavad Euroopa Liidu poliitikat ja strukt...
Mis on lastekaitse??? Lapsed on täieõiguslikud ühiskonnaliikmed, aga kuna nad ei suuda alati iseseisvalt oma õigusi teostada, siis on selleks loodud erimeetmed kaitsmaks laste õigusi. Lapsed väärivad pidevat ja süsteemset tähelepanu, et nende õigustest päev päeva järel kinni peetakse. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda ja hoolt. Kahjuks kõik vanemad ei suuda seda oma lastele pakkuda. Kui 20 aastat tagasi lapsevanem tõesti võis imestusega küsida: mis need lapse õigused
Mina loeks seda negatiivseks pooleks, kuna tänu sellele jäi ära lastel lapsepõlv ja paljudele ei antudki võimalust elada. Perekonnad ei saanud viibida koos ja vanemad kasvatada oma lapsi. Kui laps sündis otsustati kas laps on tugev või nõrk. Nõrgad lapsed heideti kuristikku ja tugevad anti vanematele tagasi. 7.aastaselt pidid poisid alustama sõjaliste treeningutega. Need sisasaldasid palju katsumusi ja vägivalda. 20-ne aastaselt said nad sõjameesteks. 30-ne aastaselt olid nad täieõiguslikud kodanikud. Nad said pärast seda soetada endale maatükki jms ning pidid hakkama peret looma, sest abielutus oli spartas häbiväärne. Veel tooks ma negatiivseks pooleks orjade rohkust ( 2/3 rahvast ) ja spartiaatide suhtumist neisse. Spartalased ise kehalisi töid ei teinud kuna pidasid seda alandavaks. Kõik maaharimised jms tööd tegid nende eest ära orjad ehk heloodid. Heloodidesse suhtuti väga julmalt. Sõjaliste
Kreeka:teaduslik maailmavaade,tehakse üldistusi. Loodusnähtuste seletamine läbi teaduse. 8. Mis võis olla põhjuseks, et just hellenismiaeg osutus Kreeka teaduse hiilgeajaks? Oli eraldatud teadusvaldkonnad. Tekkisid erinevad teadusharud mis spetsialiseerusid oma aladel. Filosoofiast eraldusid teadusharud.Spetsialiseerumine andis häid tulemusi. Aleksandri vallutused tõid Aasiast infot ja kogemusi . 9.Ateena ja Sparta riiklik korraldus ja ühiskond.- Kõik linna täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimisel ja moodustasid sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi.Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Sparta: riigi eesotsas oli kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste
Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks, et nõukogu otsused heaks kiita. Hääletamine toimus kisaga. Peale jäi see ettepanek, mille poolt kõvemini karjuti.
on rikkus ning heaolu mitmelgi juhul äärmustesse kalduv- on palju multimiljardäre, kuid samas veel rohkem täiesti vaeseid- ja selline ongi oht liberaalsete riikide puhul, kuna riik sekkub majandusse küllaltki vähe, omades suhteliselt minimaalset osa ka sotsiaalsete ülesannete täitmisel. Vastupidiselt Saksamaale pole töötuskindlustuse programmid seotud koolitusprogrammidega ning puuduvad toetused väga pikaaegsetele töötutele. Nii Saksamaa kui ka Ameerika Ühendriigid on täieõiguslikud heaoluriigid ning pideval täiustumas, muutudes oma tegevuses üha tõhusamaks. Väljatöödud puudused pärinevad pigem riigikorraldusest tulenevatest eristusest ning väärtustest.
linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu c) Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele
rohkem, keskendus Sparta kultuur sõjandusele, et ohjeldada õigusteta klasse. See tingis spartiaatide range kasvatussüsteemi, mille peamine eesmärk oli arendada sõjamehe omadusi. Alates seitsmenendast eluaastast elasid poisid koos eakaaslastega kodust eemal ja pidid õppima ise toime tulema. Nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ateenas läksid poisid samuti seitsme aastaselt kooli. Neile õpetati lugemist ja kirjutamist ning muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamate perede lapsed õppisid kodus pedagoogi juhendamisel. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Tegeleti ka sportlike harjutuste ehk gümnastikaga. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani viibisid poisid riiklikus piiriteenistuses, mille
Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja lapsed ning emased korjasid metsast seeni, marju, juurikaid ja muud söödavat. Sellise tööjaotuse tõttu kujunes mehe positsioon perekonnasUlukite nahast tegid nad endale riideid, et ilmastikuoludega hakkama saada. Kui aga toidumoon hakkas piirkonnast otsa lõppema, siis hakati rändama parematele jahimaadele. Kui nüüdseks juba täieõiguslikud inimesed siiamaani jõudsid ning leidsid, järjest külmemaks läheb, siis nad arvasid, et edasi pole mõtet tungida. Peale selle on siinsed jõed väga kalarikkad ja nälga neil siin kannatada ei tulnud, ei tule praegugi. Selleks ajaks oli juba välja kujunenud liik homo sapiens. Parimate jahialade ja jõgede lähedusse hakkasid tekkima asundused, mille suurus võis küündida poole tuhandeni. Ja siis, kui siin elavad inimesed said hakata end eestlasteks kutsuma, tulid meid ,,tsiviliseerima"
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika
Heloodid-orjastatud põliselanikud Sparta linnriigis Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Sparta linnriigis 10.iseloomusta Spartalaste kasvatussüsteemi Oli riigi range kontrolli all ja peamine siht oli arendada sõjameheomadusu.alates 7 eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema Ja tegelseid pideva füüsilise treeninguga 20 aastaselt loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 said neis täieõiguslikud kodanikud 11.kuidas valitseti ateena linnriiki Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,seal valiti igal aastal ametnikud,kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu 12.Delfi oraakel Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. 13.Perikles ja solon 14.thalese ja demokritose õpetus
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju.
Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks. Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis. Paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (mäetipulinna) jalamil. Linnaelu keskus oli agoraa ehk koosoleku- ja turuplats. Polise näol oli tegu väikse kogukonnaga, elanike arv oli üldiselt alla 40 000, v.a Spartas ja Ateenas. Kõik riigi kodanikud ehk täieõiguslikud meessoost elanikud osalesid valitsemises ja sõjaväes ning osalesid rahvakoosolekutel. Rahvakoosolekute kõrval olid ka nõukogud, millel oli tihtipeale otsustav sõna ning mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia.
*sportlikud harjutused, filosoofide loengud Sparta: *range reglimeneteeritus vaprate sõjameeste kasvatamisel surus maha igasuguse loomingulisuse(pole kunstnikke, kirjanikke, teadlasi) *eesmärk oli kasvatada vapraid, julgeid ja kartmatuid sõjamehi *muusikaõpetus(rivilaul), mingil määral ka lugemist ja kirjutamist 3. Iseloomustage mõne lausega aristokraatide, talupoegade ja käsitööliste seisundit ühiskonnas. Aristokraadid vabad ja täieõiguslikud kodanikud, kelle ülesandeks oli juhtida rahvast ja koguda andamit. Talupojad omasid üldjuhul kodanikuõigusi, ülesandeks oli põlluharimine(rendi maksmine). Käsitöölised neid hinnati talupoegadest madalamalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigustest ilma jäetud. Ülesandeks oli käsitööga tegelemine. 4. Kellel olid kodanikuõigused polises? Mis kohustused olid poliste kodanikel (2 kohustust)?
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika
· Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega. Neil ei olnud isandaid, nad võisid omada orje. · Aristokraatid ehk suurmaaomanikud ajasid riigi asju ja hoolitsesid oma füüsilise vormi eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud. · Orjad olid kas sisse ostetud või võlgnikud, kes oma maa olid kaotanud. Tegid tavaliselt ebameeldivaid töid, töötasid kaevandustes ja tegid muid majapidamis töid. Orjad kuulusid oma peremehele, kuid neid tappa ei tohtinud. · Selle aegne Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, see tähendas et naisel ei olnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli soetada järglasi või luua poliitilisi sidemeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe vahel
sõjajumalanna,Zeusi tütar,Nike-võidujumalanna,Hephaiston-tulejumal,Hera ja Zeusi poeg,Apollon-luule,muusika ja tarkusejumal,Artemis-Apolloni kaksikõde,loodusekaitsja,Hermes- jumalate käskjalg,kaupmeeste kaitsja,Aphrodite-ilu,armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna,Dionysos-veini ja viinamarjakasvatuse jumal.Hellenid-vanaja kreeklased,selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest.Barbarid- võõramaalased.Spartiaadid-Sparta linnriigi täieõiguslikud kodanikud.Perioigid-isiklikult vabad mittekodanikud.Heloodid-orjastatud põliselanikud.Sümpoosioon-aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu.Agoraa-koosoleku-ja turuplats.Parasitos-teiste kulul sööja.Kitoon- naiste riietus.Hemation-meeste õlakate.Sireenid- kreeka mütoloogias kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit,kes võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi,kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele
-abielu eesmärk olid lapsed -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku -mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe -nõukogu -rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused) Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus: -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks
kujukeste põhjal. Piltide ja kujukeste põhjal arvatakse et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Polis Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus inimesi elas maal, olid linnad määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. Polis, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud e kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Peale selle oli linnriigis ka nõukogu, mis paljudes polustes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Kreeka polises olid kodanikud ainult täisealised vabad mehed kes pidid kuuluma põhielanikke hulka. Sparta riik 5 efoori
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees"
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule
koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 21) Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 22) Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas
1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus p...
Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette o...
katteks orjaks. Edenes käsitöö ja kaubandus ning see aitas omakorda kaasa linnaelanikkonna tõusule. Ka linnaelanike seas oli põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna naabruses, kuid siiski oli rohkem käsitöölisi(s.o. väikeste töökodade omanikke. Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt(osades kohtades polnud neil isegi kodanikuõigusi). Lk 109 1-4 1. Kõik täieõiguslikud linnriikide kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Osades linnriikides domineerisid rikkad ja suursugused. 2. Sparta Ateena Sarnasused Haridus oli tähtsal kohal, kesksel kohal Homerose eeposed Koolis said käia vaid rikkamad
edasi kanti. Peale sõdade toimusid ka küüditamised, millega kaasnes veel suuremaid probleeme. Osad inimesed pidid jätma oma kodumaaga hüvasti mitmeteks aastateks, ilma et nad saanuks koju tagasi tulla. Küüditamiste ja sõdade tulemustel muutus meie rahvuslik meelsus, julgen oletada, et tugevamaks. Nõukogude Liidu ajal püüti salaja hoida rahvuslikke traditsioone, mõelda eestimeelselt ja isamaaliselt. Tänapäeval, mil oleme vabad, võime rahvusena olla tugevad ja riigina täieõiguslikud. Ka kodumaatunnet ja rahvuslust tunnustatakse tänapäeval võrreldes minevikuga rohkem. Tänapäeval ei mõjuta kodumaatunnet eriliselt mitte midagi, sest ei ole küüditamisi ega ühtegi sõda, mis mõjutaksid meie isamaatunnet. Tänapäeval tunnevad kõik ennast uhke rahva ja riigina, kus hoolitakse rahvusest ja kodumaast. Kõik algab tänapäeval rahvuse ja kodumaa hoolimisest ja austuseat nii riigi kui ka rahva vastu.
Mina valisin enda teemaks spartaliku kasvatuse ja haridussüsteemi, kuna minu jaoks on antiikaeg alati kõige suuremat huvi pakkunud. On ju öeldud, et Kreeka on meie tsivilisatsiooni häll ning selle tundmine annab parema mõistmise tänapäevast. Pearõhk minu referaadis on militaarsuse esinemisel spartalikus elus. Nimelt on just see see miski, mis neid kõige paremini määratleda laseb. Samuti räägivad paljud olemasolevad allikad just spartalaste sõjaväelisusest. Kuna aga allikad võivad olla vahel ka eksitavad, siis üritan mina leida põhjuseid sellise elukorralduse jaoks ja näidata, ehk ei olnudki kõik nii hull, kui mõned välja lasevad paista. Et paremini mõista spartalasi, tuleb vaadata, kus nad elasid ja millised tingimused valitsesid nende kodukohas. Sparta asus Kreekas täpsemalt Peloponnesose poolsaarel, Lakoonika maakonnas. Sealt on tulnud ka väljend ,,lakooniline kõneviis", mis spartalasi iseloomustas ja mille pärast nad ka terves anti...
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud. Keskajal ei suutnud katoliku kirik maarahvast muuta kristlusele täielikult lojaalseks ning selle mõju vähenemise korra...
1 pool Miks tekkisid Ateenas ja Spartas eri mentaliteedid? Spartas oli väga palju mittekodanikke. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse ning heloodid olid spartiaatide vastu vaenulikud. Selleks, et heloode kuuletuma sundida, arendati ühiskonnas välja range kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda su...
· Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused
vajadusel uusi sissetulekuid Rae ülesandeks oli ka õigusemõistmine ja kuritegude karistamine Linnakodanikuks saamine Uusi kodanikke võtsid linna vastu raehärrad Kodanikuks saajal pidi olema kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas Iga kodanik pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande Pereisale antud kodanikuseisus kandus üle ka ta naisele ja lastele Kõik elanikud ei olnud linnas täieõiguslikud kodanikud Linn pakkus kõigile elanikele kaitset, turvalisust, tööd ning süüa Keskaja majandus Keskaja Euroopa majanduses toodeti eluks vajalikku enda majapidamises või vahetati kaup kauba vastu Raha tähtsus maksevahendina oli väike Tulusid ja kulusid arvestati rahas, kuid tegelikult neid rahas sisse ei kasseeritud ega välja makstud Raha hinnati nagu kaupa Raha hinnaks oli temas sisalduva väärismetalli reaalne väärtus Pildid keskaegsest turust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
