Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater-
päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega kasvas sõjaväe professionaalsus. Varemates kreeklaste vägedes oli suur tähtsus jalaväel, nüüd aga tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama ka sõjaelevante. Linnade vallutamise
· hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus palju üle idamaistelt eelkäijatelt · linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused · orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse · nõukogude, ametnike, rahvakoosoleku võim piirdus igapäevaelu puudutavate küsimustega · sõjaväekorraldus-sõjavägi koosnes palgasõduritest, kes elasid sõjaväeasulas. · Kultuur edenes tänu valitsejate soosingule(Aleksandria tempel Museion ja raamatukogu, Pergamon, Ateena) · teater kaotas oma senise tähenduse, kuna linnriik ja sellega seotud küsimused olid oma tähtsuse minetanud, aga komöödiate kirjutamine jätkus(armastus, perekonnaelu) · esiplaanile tõusis luule(hellenistlik poeesia- Aleksandria luule), luules ei tuntud huvi
Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju otsustas monarh. Linnades tegutsesid linnanõukogus, kus igal aastal valiti riigiametnike. Kuid mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Samuti muutus ka sõjaväekorraldus. See ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Ja üleüldse kaotas kodakondsus oma tähtsuse. Ning tekkis maailmakodanik. Ühesõnaga hellenismiajastul muutus nii paljugi. Mitmed asjad kaotasid oma tähtsuse. Vanad linnad kaotasid oma tähtsuse. Ja tekkisid uuemad tähtsamad linnad. Vallutusi oli palju. Ning kreeka kultuur levis väljapoole Kreekat. Suurriiki juhtis monarh, kes olid kreeka-makedoonia päritoluga.
Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord. Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad täisväärtuslikesk sõjameesteks ja kolmekümmneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Seega oli Sparta sõjaväekorraldus hästi arenenud, kuna juba 7aastased poisid läksid nö. sõjakooli õppima. Spartalased tugevndasid juba varajasest ajast sõjalist külge, sest Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad. Ateenas polnud võõramaalastel õigust maad osta. Võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitööga ja kaubandusega. Nad pidid riigile regulaarselt makse maksma, vajadusel ka Ateena sõjaväes teenima. Eesti sarnaneb Ateenale, riigile maksu maksmise poolest, kuid seda ei tee ainult
Nad võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku, Nad võisid panna veto magistraatide ja senati otsustele. Rahvatribuunid nõudsid seaduste kirjapanekut võeti vastu 12 tahvli seadused 450 eKr. See oli esimene Rooma seadustekogu. Rahvatribuune valiti esialgu 2, hiljem 10. Aastal 287 eKr kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Plebeide rikkam osa sulas kokku patriitsidega ja kujunes uus ülemkiht nobiliteet. Sõjaväekorraldus. Sõjavägi koosnes kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest, kes olid saanud 17 aastaseks. Põhiüksuseks oli leegion Rooma impeerium Imperium Romanum Gallide sissetung 387 eKr. (legend kuidas haned päästsid Rooma) Samniidi sõjad 328-290 eKr Sõjad Lõuna- Itaalia kreeklastega 280-275 (legend Pyrrhose võit) Aastaks 265 eKr oli Rooma vallutanud kogu Itaalia ja oli tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres.
*eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid,
Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ning sellega likvideeriti üle kahe sajandi neid maid valitsenud Pärsia impeerium. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorralduses muutus see, et polis kaotas senise tähtsuse, asemele tulid monarhid ning sealsed linnad muutusid kaubanduskeskusteks, piirkonna areng oli tohutult suur. Muutus ka sõjaväekorraldus, kui ennem olid riiki kaitsnud kodanikud siis nüüd palgati palgasõdurid, seepärast loodi eelnevast erinevalt ka sõjaväeasulad. Kirjanduses: teater kaotas tähtsuse ning esiplaale kerkis luule, poeedid. Teaduses eriharude eraldumine. Teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Viimasena mainiksin muutust religioonis, nimelt esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veidi muutus
8. Madisepäeva lahing -> suured kaotused mõlemal poolel, hukkusid Lembitu, Liivimaa vanem Kaupo 9. Sekkus Taani kuningas, asehaldur Eestimaale, kes jäi kehtestama Taani võimu 10. Eestlased ründasid kõiki sakslasi, linnused võeti üle 11. Tallinna vabastamine ebaõnnestus -> Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskop vallutasid alad tagasi Miks eestlased alla jäid? 1. Sõjaline ülekaal vastaste poolel (kutselised sõdalased->paremad oskused) 2. Kaitse- ja sõjaväekorraldus kehvem 3. Kehvem relvastus (üksikute sõjakäikude jaoks) 4. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult 5. Tekkis elavjõu puudus 6. Puudus riik, sidemed maakondade vahel 7. Naaberrahvastega koostöö kehv Talurahva õiguslik seisund: 1. Tunnustati isikliku vabadust 2. Õigus pärilikule maakasutusele 3. Palju koormisi (viljakümnis, mis pidi olema kiriku ülalpidamiseks, aga läks maaisandatele ja vasallidele seepärast oli veel palju väikseid koormisi) 4
· Pärast Aleksander Suure surma tekkisid tülid sõjapealike vahel ja sõjad. Aleksandri riik jagunes 3ks: *Egiptus *Seleukiidide riik *Makedoonia · Hellenismiperiood *väljaränne Lähis-Ida maadesse *uued linnad *levis Kreeka arhidektuur · Riigi-ja ühiskonnakorraldus: *polis kaotab tähtsuse *valitsesid piiramatu võimuga Kreeka Makedoonia monarhid *riiklik järelvalve *säilitati vanu traditsioone *suurem orjapidamine · Sõjaväekorraldus *Kreeka-Makedoonia palgasõdurid tõusis professionaalsus *Tõusis ratsaväe osatähtsus *Sõjaelevandid *Kiviheitemasinad, piiramistornid *Täiuslikumad sõjalaevad · Keskused: *Rikkad ja rahvarohked *Tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias *Välisilme kreekapärane *Linnade võimuorganite volitused piirdusid siseasjade korraldamisega. · Kultuur *Kultuuri- ja teaduskeskus Museion Aleksandrias
kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest valitsemisega, plebeid- plebeid saavad kodanikuõigused. ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast. Sõjaväekorraldus, kus vabad jagati keisririigis nii põhiseisust: auväärsed ja Struktuur: 10 sugukonda talupojad kuulusid leegionitesse. üksikisikutele kui ka tervete madalad(maksumaksjad). Need moodustasid kuuria.10 kuuriat linnadele. Kodakondsus anti omakorda jagunesid paljudeks moodustas hõimu e triibuse
Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid prolet...
Venemaa 1861a Aleksander II sama sama 2.Suurte reformide peamised tulemused: Poliitilises elus- seisuslikud vahed vähenesid, kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväe kohustus ja haridussüsteem. Majanduses- majandus elavnes, sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks. Sõjaväes- kehtestati sõjaväekorraldus. Kultuuris- Elavnes, suhteline loominguvabadus andis tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses, teatri- ja kunstielus. Rahvuslik ärkamine eestis 1. Millised olid rahvusliku liikumise eelised? Pärisorjusest vananemine!Vabana sõndinud uus põlvkond, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna teke. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust? Talurahvas valis volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem, tavaliselt mõni jõukam taluperemees.
ning omasid veto õigust. 4. Valitsemise erinevused Rooma vabariigis ja Ateena linnriigis Rooma vabariik: Aristokraatia Suurem roll ametnikel ja senatil Rooma hõlmas tervet Itaaliat Riigiametnikeks said vaid rikkad kodanikud ehk nobiliteet Rahvakoosolekud kutsuti ametnike poolt kokku vastavalt vajadusele Ateena linnriik: Demokraatia Tähtsam roll rahvakoosolekul Linnriik Riigiametnikele maksti palka Rahvakoosolekud käisid regulaarselt koos 5. Rooma sõjaväekorraldus- Kuni 2. saj lõpuni eKr maakaitsevägi (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral. 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 aastased mehed moodustasid reservi. Peamine väeüksus Rooma leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul.
Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk
Levisid ideed valgustatud monarhist. Preisi kuningas Friedrich II Suure (1740-1786) öeldu ,,Valitseja on riigi esimene teener" sai valgustatud absolutismi tunnuslauseks (Laur, M 2000, lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796). Raamatu esimene osa tutvustab Eesti ala valitsemisstruktuuri. Vaatluse all on siinne halduskorraldus, ametnike hierarhia, erinevate struktuuriüksuste omavahelised suhted, sõjaväekorraldus, kohtusüsteem ning keskvalitsuselt tulevate korralduste edastamine. Kuna Põhjasõja lõpus 1721. aastal allakirjutatud Uusikaupungi rahuleping tagas siinsetele Rootsi valitsusajal kehtinud privileegid, siis põigatakse antud monograafias ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Siinsele aadlile laienenud privileegid panid aluse Balti erikorrale, mis kestis kuni 1783. aastani, mil Katariina II kehtestas niinimetatud asehalduskorra.
Rooma Sõjavägi ja sõjaväekorraldus Sõdu on peetud inimajalooalgusest saati. Algselt küll ellujäämise eesmärgil (toiduhankimine ning uutele, söögirohkete aladele liikumine). Siiski varsti hakati sõdima lihtsalt võimu pärast ning teiselt poolt oma kaitsmiseks. Viimase saja aastaga on muutunud drastiliselt sõdimisviisid. Sõda on muutunud nüüd juba neljamõõtmeliseks: merel, õhus, maismaal ning kübermaailmas. Samas, ajaloost on teada, et maailma võimsaim sõjavägi oma hiigelaegadel oli
sest domineerima hakkas orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Talupoegade laostumine kahjustas Rooma riigi võitlusvõimet. Kaks nobiliteedi hulka kuuluvat riigimeest, vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus, püüdsid olukorda reformide teel muuta, et taastada talupoegkond. Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks, kuid nad ei suutnud seista vastu senatile, kes nad hukkas. Maareform jäi pooleli ning talupoegade laostumine jätkus. Lõppes vabade talupoegade väeteenistusel põhinev sõjaväekorraldus. Vabariigi langus(30. aastal eKr) Rooma vabariiklik kord oli oma mõtte suurel määral kaotanud. Seda õõnestas veel väepealiku Mariuse sõjaväereform, mille tagajärjel hakati värbama proletaare palgalisteks sõduriteks ning kujunes palgaline sõjavägi. Senati osatähtsus hakkas vähenema ning populaarseks said hoopis väepealikud, kes tahtsid hiljem võimu haarata ning nende vahel puhkesid kodusõjad. Esile
arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoone lisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end toretsevate õukondadega. mis koosnesid peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest. Seejuures võtsid nad meelsasti eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt. Nad hakkasid alluva telt nõudma jumalikku austust ja lähtusid vanadest idamaistest tavadest ka paljudes riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Oluline muutus oli aset leidnud sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas oma- ette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muu sade (Apollonit
9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Konsulaat konsul oma riigi huve kaitsev esindaja, välismaal. Revolutsiooni (kestis 10 aastat) mõjul toimunud muutused ühiskonnas: Valitseja Aadel Maksud Sõjaväekorraldus Absolutism kukutatud, Aadliseisus kaotati, Ühtlustati, tühistati kõik Üldine sõjaväekohustus, poliitika sai kõigiasjaks, kodanlased said privileegid, sõjaväevarustamiskohustus. rahvas kõrgem võimaluse tõusta VÕRDSUS!, eraomandi võimukandja, kodanik - tähtsust rõhutati inimene NAPOLEONI AJAJÄRK 1799 1815
338-30 eKr, makedoonlased vallutasid Kreeka, tekkis suur impeerium, algas kreeklaste massiline väljaränne, levis Kreeka kultuur, arhidektuur, keel, kerkisid esile võimsad linnad (Aleksandria, Pergamon, Antioopia). See ongi kreekapärase kultuuri väljakandumine. 8. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid, ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad muutuseid kaubanduskeskusteks, keskvõim. Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud ( jumalad määrasid saatuse). Teadus- eri teadusharude eraldumine, teaduse võimas
tõieõigluslikud elanikud (kodanikud) osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli oma nõukogu, mis oli juhtimise rollis. 4. Hellenismi ajajärk erines sellega, et: Linnriigid ei olnud enam sõltumatud (allusid suurriikide valitsejatele monarhidele). Õukonna kombed ja elulaad oli üldjoontes kreekapärane (ka idamaades), aga võeti eeskuju ka idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Muutus sõjaväekorraldus koosnes palgasõduritest + hakati kasutama sõjaelevante. Linnade vallutamiseks kasutati kiviheitemasinaid, piiramistorne ja sõjalaevad olid suuremad ja kiiremad. Linnad muutusid kreekapäraseks ja olid suuremad kui varem. Orjapidamine võttis suuremad mõõtmed. Valitsejad soosisid kultuuri. Luule tõusis silmapaistvaks zanriks. Huvi tunti pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu (väljendus teatrietendustes komöödiaid eelistati). Eukleides -> geomeetria põhialused
· Uus valitsemiskorraldus (tsaar/keiser Senat kolleegiumid) · Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus. Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline. · Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu. · Uus pealinn Peterburi 1703. a. · Uus ajaarvamine. · Rajati manufaktuure, rauamaagikaevandusi, pearahamaks. · Kirik allutati riigile. Kirikut juhtis Püha Sinod. · Asutati Teaduste Akadeemia 1724. a. Peterburis. Paleepöörete ajajärk
+ 1227 liikus saartele (muhu linnus vallutati) + Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: -20 aastat kestnud sõdimised (Saksa, Taani, Rootsiga) -poolsada laastavat sõjakäiku -vastased olid sõjaliselt ülekaalus (edukamad + väljaõppega + kogemustega) -Liivimaale tulid iga aasta uued ristisõdijad (vallutajad head manipuleerijad, õhutasid omavahelisi riikide vastuolusid) -sõjaväekorraldus üksikute retkede jaoks planeeritud -mk'de vahel nõrgad sidemed Vana Liivimaa piiride kujunemine -eesti oli vallutatud, põhiraskus suruti lõunasse. Vahel alistuti, vahel sunniti vägesid lõunast lahkuma. Liivimaal alistati maad väga vaevaliselt alles 1290 lõpetati ÜLEMINEK MUINASAJAST KESKAEGA Maade jagamine -algne plaan = piiskop 2/3 maad ja M.V.O 1/3, aga M.V.O laiendas pidevalt oma piire. Piiskop suutis vallutada aga ainult koos M.V.O'ga,
Saaremaa.Muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule ja sellega lõppes ka muinasaeg. Allajäämise põhjused-sõjaline ülekaal oli vastase poolel,ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega; neil oli parim relvastus,samuti täiendasid nad vägesid pidevalt,lisaks pidid eestlased võitlema taani ja rootsiga,vallutajate taga seisis,rooma-katoliku kirik;eestlaste ühistegevus ja sõjaväekorraldus oli nõrk, eestlastel polnud ühtne riik väljakujunend+koostöö puudumine naaberrahvastega.
vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaadel, see süsteem oli välja töödatud vana pärisaadli vastu. Uued aadlitiitlid olid suurvürst, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus- 8 kubermangu ja 10 kohturindkonda, s.t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati. · Uus sõjaväekorraldus Loodi nekrutitest koosnev sõjavägi, ohvitsere vene aadlike hulgast. · Uus euroopalik elulaad uus ajaarvamine kristuse sünnist. · Majanduslik reform- riik hakkas sekkuma majandusellu. Hakati rajama manufaktuure ning kaevandusi, et saaks edukalt sõdida. Juurutati uus maksusüsteem nimetati pearahamaksuks. Kirik allutati riigile ja patriaati ametisse ei nimetatud ja kirikut
puudus varandus. 3) Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform, millega senat hakkas oma tähtsust kaotama, sest sõjamehed olid tihedalt oma väepealikuga seotud. Peale selle õõnestasid vabariiklust kodusõjad Mariuse ja Sulla, Pompeiuse ja Caesari ning Antoniuse ja Octavianuse vahel. Vabariigi lõpuks peetakse 30 eKr, kui Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. 2. Vana-Rooma sõjaväekorraldus Vabariigiajal koosnes sõjavägi kodanikest ja liitlasest, kes kutsuti tarviduse korral kokku. Pärast Mariuse reformi asendati see elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion, kuhu kuulus umbes 5000 meest. Selle põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Leegion rivistus ristkülikutena. Väga tähtsaks peeti sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele oma aja parimad kindlusepiirajad.
Egiptuses oli vaarao absoluutse võimuga ja teda peeti jumalaks. Riigikorraldus Suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid oma senistes valdustes võimule asevalitsejate staatuses, et mitte ässitada kohalikke enda vastu. Allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades üsnagi suure iseseisvuse. Võrreldes Egiptusega ei saavutanud Mesopotaamia suurriigid sellist ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Sõjaväekorraldus Tavaliselt kutsuti Mesopotaamias sõjavägi kokku vastavalt vajadusele. Alles Asüüria riigi ajal oli olemas alaline elukutseline armee: sõjakaarikud + ralvastatud ratsavägi + jalavägi; oli ka oma insener-tehnilised väeosad. Egiptuse sõjavägi oli oma hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal hästi treenitud alaline armee, sundvärbamisega. Mesopotaamia linnad Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon
· Tegeles riigi rahandusega · Kontrollis usu kultuse järgimist Senatil puudus seadusandlik ja täidesaatev võim. Kuid tegelikult hakkas senat üha enam riiki juhtima. Magistraadid olid patriitside suguvõsast ja nende osast valiti: · Kaks konsulit. Ühele kuulus tsiviil- ja teisele sõjalinevõim · Preetorid (õigusmõistjad ehk kohtunikud) · Kvestorid( riigikassa eest vastutajad) · Tsensorid ( jälgisid elu kombeid ja maksude laekumist+loendused) Sõjaväekorraldus vabariigi ajal Sõjavägi koosnes kodanikest. Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema. Sõjaväe põhi üksuseks oli leegion. Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus, kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis maniipulite kaupa ja seda nimetati maniipulrivistuseks. See asendas eelnevat faalanksrivistust.
Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega. Paavstide patukustutuslubadus meelitas Liivimaale aina uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. Alistati liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, kasutati ära nende vahelisi vastuolusid Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Eestlaste sõjaväekorraldus oli mõeldud üksikute sõjakäikude tagasitõrjumiseks, mitte plaanipärase vallutuse vastu. Puudu jäi elavjõust. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ja lõpuks ei jätkunud enam võitlejaid. Vaenlane sai pidevalt täiendust mere tagant. Eestlastel puudus riik, sidemed erinevate maakondade vahel olid nõrgad. Puudus koostöö naaberrahvastega. Pihkva ja Novgorodi vürstidega tehti koos mõned ühisoperatsioonid, kuid selleks
6) rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 7) valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Tagajärjed: 1) tehti lõpp seisustele 2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik 3) lõppes absolutism 4) kehtestati võrdsus maksude maksmisel · Reform ehk ümberkorraldus. Aastal 1689 võimule saanud Peeter I seadis endale eesmärgiks Venemaa ühtseks suurriigiks moodustamise. Selleks tegi ta riigis suuri ümberkorraldusi: 1) uus sõjaväekorraldus sõjakoolid, vene ohvitserid, korralik laevastik 2) bojaaride e aadlike võimu vähendamine(nt kehtestati habememaks) 3) uus seisustesüsteem , mis võimaldas saada aadlikeks kõigil 4) uus troonipärimise kord valitsejaks võis saada ka naisterahvas 5) uus pealinn Sankt-Peterburg(1703) 6) uus elulaad ja kombed euroopalikud rõivad, tubakas... 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile
· Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. b. Kirev rahvastik: · Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. c. Riigikeeleks kreeka keel. d. Pealinn Konstantinoopol: · Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. e. Riiklus: · Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. · Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. f. Sõjaväekorraldus: · 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. · 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). 3. Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. a. Ühendas veelkord keisririigi: · 534. a. purustati vandaalide riik. · 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi.
Vaenulikud suhted. · Linnriigid allusid hellenismiper. ajal surriikide valitsejatele. Kreeka-makedoonia päritolu monarhidele. · Õukonna kommetes segunenud kreekapärane ja idamaine. · Hellenistliku Egiptuse kuningad nõudsid jumalikku austamist. Sama nõudsid ka Seleukiidide riigi valitsejad. · Seleukiidi kiningad võtsid suurel määral üle Pärsia riigi korralduse. Ka Egiptuses valitseti enamvähem samamoodi nagu enne. · Muutus sõjaväekorraldus. Palgasõdurid. Aasia elanikke ei usaldatud, palgati kreeklasi ja makelasi. Tõusis armee professionaalsus. Ratsaväe tähtsus suurenes. · Idamaade eeskujul sõjaelevandid. · Ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Sõjalaevad kiiremad ja suuremad. Hellenistlikud linnad: · Uutest linnadest tähtsaim Aleksandria. Vahemeremaade suurim linn. · Antiookia Süürias. · Pergamon Väike-Aasias. · Kreekapärastumine
korruptsioon, sõjatüdimus. Erinevalt kartustest, et Eesti ja Läti sakslased toetavad Saksamaad ja neid ka represseeriti, osutus ekslikuks, kuna balti-sakslased jäid enamjaolt tsaaritruuks, lootes säilitada oma privileege. Moraalselt lagunes Vene armee, kuigi arvuliselt ületati vastaseid mäekõrguselt. Põhjused olid liiga suur kirjaoskamatute talupoegade armee, kes ei saanud aru miks nad sõdivad. Lisaks puudulik sõjaväekorraldus (halb logistika, sõdurite eludest mittehoolivad ohvitserid) Veebruarirevolutsioon - veebruaris 1917 puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti revolutsiooniks ja Tsaarivõim kukutati Venemaal. Venemaal kehtestati vabariik. Tegelikult kujunes Venemaal välja kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus (G.Lvov) jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad.: 1. Enamlased e. kommunistid (juhtis Uljanov Lenin) 2. Vähemlased (Kerentski)
käsul) * Pergamon oli samuti tähtis. * Kolmas linn, mille tähtsus tõusis, oli Antiookia. * Kreeka keel sai mõjutatud väliste idamaiste keelte poolt. -) Seda keelt nimetati koinee'ks. * Linnriikide asemel sai hakata rääkima suurriikidest. * Suurriikide valitsemine toimus erinevalt kui enne oli kollektiivne valitsemine, siis nüüd oli piiramatu võimuga monarh. * Monarh valitseja, kui jumal. * Muutus sõjaväekorraldus kui enne tegelesid polise kaitsmisega kodanikud, siis nüüd oli eraldi palgasõjavägi, mille palkasid monarhid. * Mõiste Kodanik ei olnud enam tähtis, sest kodaniku funktsioonid kadusid ja kadus ka tähtsus olla kodanik. * Valitsemine muutus ning sinna lisandus palju idamaiseid juuri. * Idamaade kultuur mõjutas samamoodi ka Kreeka kultuuri. * Mis muutused toimusid: -) Filosoofias: Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikule, mitte kui kodanikule
· Väliseestlaste hulgas uuris perioodi nt Aleksander Loit III taasiseseisvunud Eestis olulised nt Enn Küng(eriti majandusajalugu) Marten Seppel(talurahva olukord), Pärtel Piirimäe Rootsi Põhjasõja künnisel · Karl XI(+1697) oli tugevdanud riiki võimaluste piirides: 1.Absolutism-halduslikult 2.Reduktsioon-majanduslikult 3.Uus sõjaväekorraldus-sõjaliselt(ligi 100 000) - Rootsis-Soomes meesroodude asemele taluroodud ehk teatud arv talusid pidi palkama ühe sõduri, kellele anti oma väike majapidamine - Elukutselise ,,karoliinide" sõjaväe algus · Eesti-LM-l algas vabatahtlik eesti ja läti talupoegade värbamine Baltikuni garnisonidesse 1680ndatel(riigitalupoja staatus võimaldas):
Maakogu seisuslik esinduskogu; arutas reformide läbiviimist, tsaari ametisse kinnitamine, välispoliitika Maakogu seadustik 1649 laiendati aadlike maavalduseid ja pärimisõigust; sätestati pärisorjus ja sunnismaisus Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus: tsaar keiser, Bojaaride Duuma Senat, prikaasid kolleegiumid · Uus seisuste süsteem võitlus pärusaadli vastu · Uus halduskorraldus: kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim · Uus sõjaväekorraldus nekrutid · Uus elulaad euroopalikkus, Peterburg 1703 · Pearahasüsteem · Kiriku allutamine riigile · Koolihariduse reform: Teaduste Akadeemia Katariina II reformid: · Kubermangud, mis jagunesid maakondadeks · Aadlikogud · Pearahamaks · Kirikumaade riigistamine 2 näidet Katariina II valgustatuse kohta: arendas kooliharidust; kutsus kokku Suure komisjoni, mille ül. oli ülevenemaalise seadustiku koostamine 46.Ameerika Ühendriikide tekkimine
Rahvusvaheline olukord: kuna Venemaa oht (1905) oli kahanenud, oli uniooni kaitsepoliitiline tähendus väiksem, kui 19.sajandil. Edaspidi oli Norra soov olla erapooletu riik. Rootsi aja pärand Soomes Soomest sai lääne kultuuriruumi ja Põhjamaade osa. Soomlastel samad õigused kui rootslastel aga ei mingit eristaatust. Talurahvavabadus, kärajad (kohalik omavalitsus ja kohtukorraldus), uusajal osalemine Rootsi nelja seisuse riigipäeval, Rootsi seadusandlus, sõjaväekorraldus. Puudub oma keskvalitsus. Erinevused Rootsiga: Talumaa osakaal suurem, mõisade osakaal väike. Soome keel talurahva ja jumalasõna keelena. Puhver ida vastukaaluks 17.-18. sajandil Soome vaene kõrvalala. Rootsi aja hariduspärand Soomes Soome kirjakeele sünd reformatsiooni tulemusena (Mikael Agricola). Uus Testament (1548) ja Piibel (1642). Kirik kontrollis lugemisoskust (17-19 sajand). Luteri kiriku suur mõju: mh kirikuõpetajate ja talurahva ,,liit"
jumalana austataks. Linnades juurdus kreekapärane elu- ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistilikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus. Varasemates kreeklaste vägedes oli tähtsaim jalavägi, nüüd aga tõusis jalameeste faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante. Linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati
Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast.
Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast.
Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus’ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) – Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast.
annaabi.ee 
