(2) Autoveol veose laadimise ja kinnitamisega seotud, kuid käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse teistest seda valdkonda käsitlevatest õigusaktidest, arvestades käesoleva eeskirja erisusi. (3) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] 2. peatükk PÕHINÕUDED §2. Sõiduk ja tema kere Veoste veol kasutatav sõiduk ja tema kere (veokast, furgoon, paak jne) ning kere kinnitus sõidukile peavad vastama teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278¿286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100; 2000, 5, 31) sõidukile, sõiduki osadele ja varustusele kehtestatud nõuetele, mille täitmine on kohustuslik kõigile Eestis sõidukit kasutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. §3. Sõiduki juhikabiini kaitse
on 3,76 KW ja ei ületa kategooriat reguleerivat 4kw. 1. L2e kategooria sõiduk peab vastama järgmistele tehnonõuetele. 1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4. L2e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks lähitulelaternat. 5. Lähitulelaterna kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 500 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. Kahe lähitulelaternaga L2e kategooria sõiduki lähitulelaterna kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. Kahe lähitulelaternaga L2e kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab olema vähemalt 500 mm, mida võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki laius ei ületa 1300 mm 6
§66. Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas. §67. Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. §68. Juht on kohustatud: 1) enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit; 2) andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile; 3) andma teed teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile; 4) mootorratta juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;
- gabariidituled (ääretuled) - pidurituled (stopptuled) - numbrituled - suunatuled § 178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. § 179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral. Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui: -tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses; -vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 meetrit; -need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit; -need võivad pimestada teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees edasisõidu võimalust oodates. -Kui möödasõidu ajal ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega. § 180
Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile. (36) Pöörde all mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. (37) Ratastraktori all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukit, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine.
7. § 35. (6) Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. Vaba sõidurada on rada, millel ei paikne sõidukid. Lk 9 1. § 17. Tee andmise üldised kohustused (2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, … . LM § 7. 3) märk 221 “Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, … . 2. § 17. Tee andmise üldised kohustused (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: 4) keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile minevale või ühissõidukilt tulevale jalakäijale. Auto tohib
Hooldustööde üldised põhimõtted Hooldustööde eesmärgiks on auto töökorras hoidmine, õigeaegne kontrollimine, reguleerimine ja õlide vahetus. Hooldus on oma ettenähtud läbisõidu järel kohustuslik. Hooldustööd sisaldavad kõige üldisemas plaanis: • Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu. • Osade õigeaegset vahetamist(sõiduki vanusele ja • Lisakontrollimised kahe hooldus käigu vahel vedelike lisamine läbisõidule) (N: õli, jahutusvedeliku ja aknapesuvedeliku lisamine). • Testsõit. • Õli vahetus ja kontroll • C-hoolduse puhul asendusauto teenus. • A-teenuses: heitgaaside saasteainete kontrolli, bensiinimootoriga ning diiselmootoritega sõidukite kütusefiltri puhastus. Näitena toodud hoolduste süsteem garanteerib, et tootja poolt määratud toimingud ka teostatakse sõidukile. A-hooldus: 15000km v. 1.a ...
on ametitunnistus . *Kõnnitee teeosa või sama otstarbega tee , mis on tähistatud vastavate tähistega . *Pimeda aeg ajavahemik ehast koiduni . *Pööre mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. *Ratastraktor on mootorsõiduk millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. *Raudtee sõiduk rong,vedur,vagun,tresii või mingi muu raudtee rööbastel liikuv sõiduk. *Registri mass juhi,sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. *Raudtee ülesõidu koht mõistetakse tee ja raudtee sama tasandilist ristumis kohta *Reguleerija oma volituste piires liiklust korraldav isik , kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. *Ristmik samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. *Sõidu õigusega tee mõistetakse teed , millel sõitjal on sõidu eesõigus ristuval teel sõitja suhtes .
ulatuses liikluskindlustuse garantiifond - Eesti Liikluskindlustuse Fond. Kindlustusandjal on õigus nõuda sisse kanatanule hüvitatud kahju LÕ põhjustanud sõiduki valdajalt (juhilt), kui sõidukit juhiti alkoholi, narkootilise või muu aine mõju all, sõiduki valdaja (juht) ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimis õigust või juhtimisõigus oli peatatud või sõidukijuht lahkus LÕ toimumise kohast. Liikluskindlustuse alusel ei hüvitata: · Süüdlasele endale või tema sõidukile tekitatud kahju, v.a ravikulu raviasutuses. · Süüdlase juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju, v.a isikukahju. · Saamata jäänud tulu, v.a isikukahju puhul ettenähtud hüvitis. · Kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa ajutiselt kasutada. · Raha, väärtpaberite, kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete kahjustumist või hävimist.
Peatumisel või parkimisel võib kasutada park- ehk gabariiditulesid (pimedal ajal või halva nähtavuse korral on see kohustuslik). Muid tulesid auto peatumisel või parkimisel kasutada ei tohi. Kaugtulesid võib kasutada pimedal ajal valgustamata teel teiste sõidukite /liiklejate puudumisel. Kaugtuled tuleb ümber lülitada lähituledeks : Vastutuleva sõiduki kaugus on 300m. või ka kaugemal, kui vastutuleva sõidukijuht annab tuledega märku. Lähenemisel eesliikuvale sõidukile ja kaugtuled hakkavad valgustama eesliikuvat sõidukit. Lähenemisel mistahes tee kõrval sõitvale sõidukile , kui kaugtuled võiksid seda pimestada. Tulede kasutamine Pimestamise korral tuleb sõidusuunda muutmata alustada kiiruse vähendamist. Kaugtuled soovitatakse tagasi sisse lülitada : Vastutuleva sõiduki korral u. 5 . . . 15m. enne vastuliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist. Eesliikuvast sõidukist möödumisel u. 5 . . . 15m
Tegelik mass-sõiduki mass antud hetkel koos juhi,sõitjate ja veosega.Autorongi tegelik mass kõikkide kokkuhaagitud sõidukite tegelike masside summa. Telje koormus-mõistetakse osa sõiduki massist,mis telje kaudu koormab teed. Tramm-elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk rööbashaagisega või ilma. Tühimass-juhi,sõidjate ja veoseta täisvarustuses sõidukimass,mille on määranud valmistaja. Valmistaja kiirus-valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. Õueala-jalakäijate ja sõitjate üheskoos liikumiseks ettenähtud teed,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkidega. Ühissõiduk-sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedav buss,takso,troll või tramm. Ühissõiduki rada-sõidutee osa,mis on ettenähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile,samuti reisijaid vedavale taksole.Ühissõiduki rajad on tähistatud. Ülekäigurada-mõistetakse teeosa,mis on ettenähtud
suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. 1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti. 2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile. TERMINID · Pöörde all mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. · Ratastraktori all mõistetakse mootorsõidukit, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine,
või 6 kuu tagant muutuv euribor. Euribori väärtusele lisandub intressimar ginaal.Intr Liisinguga kaasnevad kulud Lepingutasu. Autoliisingu vormistamisel tuleb maksta lepingutasu, mis on määratud protsendina liisingusummast või on fikseeritud summa. Kindlustus. Sõidukile tuleb vormistada lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka kaskokindlustus. Liisinguandja võib pakkuda võimalust tasuda kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse eest koos igakuise liisingmaksega. Soovitused laenajale Arvuta, kui kallist autot saad lubada ( Kasutage autoliisingu kalkulaatorit, et leida enda võimalustele sobiv hinnaklass. Liisingu taotlemine ei ole mõttekas autole, mille igakuist liisingumakset te tasuda ei suuda.)
jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. · Pukseerida ei tohi: painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool; mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur; Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt:liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda; liiklusmärgiga «Ühissõidukirajaga tee» tähistatud teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus
Sõitmine libeda ajal Kuna Eestis on talvel temperatuur enamasti miinustes, siis pole ime kui tee peal on jääkiht. Sõites jää peal tuleb muuta oma sõidustiili ning väga oluline on ka nõuetele vastav varustus sõidukile. Esmalt tuleb tunda oma autot, iga auto juhitavus erineb teisest mõnevõrra. Seega tuleks proovida sõita kuskil lagedal platsil, mida katab jää, et tunnetada auto käitumist. Tuleb teada ka oma auto piduritest üht koma teist, näiteks kas autol on ABS (anti-lock braking system) pidurid. Veel tuleks teada, kas auto on esiratta- või tagarattaveoga. Esirattaveoga auto on jääl juhutavam kui tagarattaveoga autodel. Tagarattaveoga autod kalduvad kergesti libisema manöövreid tehes.
ning kõrged paindumispiirid. Läbi põhjalike testide ning aastakümnepikkuste kogemuste oleme loonud valiku stabiilseid, kestvaid raame erinevate suurustega koormate jaoks ning erinevate kõrgustega ning dimensioonidega veokite jaoks Ülimaks roostekaitseks on Scania raamid kaetud unikaalse pulbervärvi tehnoloogiaga. Pärast seda tuleb kõrgahi ning siis kruntimine, iga raam on kaetud pulbriga, mida sulatatakse, et tagada peaaegu läbimatu, keskkonnasõbralik kaitse. See meetod tagab teie sõidukile pika teenindusea ka kõige karmimates töötingimustes Scania Trucks sassii Tavalise töö raamid katavad praktiliselt kõik kiirteerakendused kuni maksimaalse juriidilise kogukaaluni Vastupidavad raamid on ehitatud raskemateks teede ning teedevälisteks tingimusteks, ühtlasi ka sõidukitele, mis veavad masse, mis ületavad tavalise limiidi Ekstravastupidavad raamid on sobilikud kõige ekstreemsemateks tee ning teevälisteks tingimusteks ning erakordselt suurteks kogukaaludeks
KARL BENZ REFERAAT Tallinn 2013 1.SISSEJUHATUS Carl Friedrich Benz (pildil foto 1. (Allikas4.)) , sündinud kui Karl Friedrich Michael Vaillant 25. november 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis, suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Oli saksa leidur,insener, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes-Benz looja. 125 aastat tagasi, 29. jaanuaril 1886, esitas Saksa leidur Carl Benz patenditaotluse gaasimootoriga sõidukile, mida tänapäeval peetakse esimeseks töökõlbliku konstruktsiooni ja sisepõlemismootoriga autoks. 2.BENZ PATENT MOTORWAGEN Foto 2. (Allikas4.) Benzi patenteeritud mootorsõiduk 31.detsembril 1878 sai Benz patendi kahetaktilisele bensiinimootorile, hiljem patenteeris ta ka ülejäänud tähtsad sõlmed akseleraator, vedeljahutusega jahutussüsteem, akust töötav süüteküünlaga süütesüsteem, siduri, käigukasti ning karburaatori. 1883 aastal asutas Benz &
ühtis seisva sõiduki küljega (edaspidi väljaulatus). · Kui N kategooria sõiduki toestatud teljed on üles tõstetud või kandvad teljed ei ole koormatud, siis on lubatud väljaulatuse suurus 1,0 m. Sõiduki identifitseerimine VIN-kood ja andmesildid · VIN-kood peab olema sõiduki valmistaja või Maanteeameti tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema loetav · Põhiandmesilt (vajadusel ka lisaandmesilt) peab olema sõiduki valmistaja või tema ametliku esindaja poolt sõidukile kinnitatud. Valmistaja andmesilt (andmesildid) peab olema hästi loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik andmesilti eemaldada seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu toimingu käigus. Andmesilt on nõutav: · alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukil, · alates 1. jaanuarist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud O kategooria sõidukil, · alates 1. jaanuarist 2004
Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Juht ei tohi sõidukiiruse osas: · põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid · järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks SÕIDUKIIRUS Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Soovituslikud pikivahed: Asulasõidul meetrites pool sõidukiiruse arvväärtusest (näiteks: 50 km/h 25 m) Pikivahet võib määrata ka aja järgi: hinnatakse aega, mis kulub vahemaa ületamiseks kahe sõiduki vahel. Asulakiirusel (50 km/h) on see 2 sekundit. See on autojuhi kahekordne reageerimisaeg Libedal teel (sula- või kinnisõidetud lumi, vedel pori jms.) tuleb pikivahe väärtust kahekordistada, kiilasjääl neljakordistada.
11. kustuma kustuda kustub 12. tihelt tihedad tihedalt 13. pidulaual pidulauas pidulaud 14. jõulutoidud jõulutoit jõulutoidu 15. kodus koju kodunt 16. sõidukile sõidukidele sõidukitele 17. keelanud keelatud keelama 18. suurem suurim suur 19. saunas saun sauna 20. perega pere peres
lahutamiseks, käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohalvõtuks. 1.1 Siduri ehitus 1. Siduri korv 2. Suruketas 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7.Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 1.2 Sidur libiseb Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süseem, hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu antud sõidukile. 2 Käigukast Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele kantava pöördemomendi muutmiseks, muudab pöördemomendi suuruselt ja suunalt ning muudab auto veojõudu ja kiirust. Käigukasti abil lahutatakse töötav mootor pikemaks ajaks veoratastest. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1.
· Töökoda saab kiire heakskiidu töö tegemiseks. · Sõiduki omanik saab võimalikult ruttu taastatud sõiduki kätte. WinCABAS kokkuvõte EELISED: · WinCABAS on arvutitarkvara, mille koostamiseks on kasutatud MYSBY/VAT norme ning seetõttu on selle kasutusele võtmine loogiline jätk MYSBY/VAT normide kasutamisele. · Programm võimaldab remondiaegu arvestada lähtudes sõiduki tehnilisest seisukorrast. Samuti on võimalik arvutada remondi maksumus juhul, kui sõidukile paigaldada kasutatud detaile. · Eestis on viidud läbi mitmeid WinCABAS koolitusi. · WinCABAS on kasutusel paljudes suuremates remondiettevõtetes ning seda aktsepteerivad Eesti suuremad kindlustusseltsid. PUUDUSED: · WinCABAS kasutuselevõtt remondiettevõttes nõuab olulisi investeeringuid nii arvutitarkvarasse kui ka koolitusse. Autodata Autodata programm on välja töötatud Autodata Ltd (Suurbritannia) poolt ja kasutajate sihtgrupina nähakse eelkõige
sellega ei tekitata ohtu liikluses. Ülekäiguradade laiused JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit. JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. §30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. §31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu. §32
10) kasutatud sõiduk on sõiduk, millel pärast esmakordset kasutuselevõttu on möödunud § 6 lõike 2 punkti 1 kohane korralisele ülevaatusele esitamise tähtaeg; 11) kontrollkaart on sõiduki ülevaatusel koostatav lisa 7 kohane dokument, millele märgitakse avastatud rikked ja puudused ning otsus sõiduki tehnoseisundi kohta; 12) korduvülevaatus on ülevaataja poolt määratud ülevaatus sõidukile, millel korralisel ülevaatusel avastati olulisi rikkeid või puudusi; 13) korraline ülevaatus on perioodiline sõiduki ülevaatus määrusega ettenähtud mahus ja sagedusega; 14) «ohutu veoauto» (edaspidi Sauto) või «EURO3 ohutu veoauto» (edaspidiEURO3auto) ja nende haagise
SÕIT RISTMIKEL REGULEERIMATA RISTMIK Reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht kui eesõigusmärgid ei näita teisiti andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. SÕIT RISTMIKEL REGULEERIMATA RISTMIK Paremalt lähenevale sõidukile tuleb teed anda ka sõitmisel ringristmikule, mille ees puudub märk "Anna teed" või "Peatu ja anna teed": Kui reguleerimata ristmikul juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama , et ta on kõrvalteel. SÕIT RISTMIKEL REGULEERIMATA RISTMIK Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, kus peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peavad
süsteemiga ja on jäälõhkuja struktuuriga. Laeval on võimalik läbi viia uurimistöid Arktilises ookeanis. Lisaks varustatud laialdase vaatlusinstrumentikaga: Olemas Doppleri radar. MIRAI on võimeline kandma laialdast vaatlustehnikat, sealhulgas 14 suurt poid ning suuri veeproovide kogujaid ja kolbe. 8 6. Toetuslaev YOKOSUKA Toetuslaev YOKOSUKA teostab süvamerepõhja uuringuid, olles toeks SHINKAI 6500-le, suurele allveeuuringute sõidukile. SHINKAI 6500 on võimeline sukelduma maksimaalsele - 6500 m - sügavusele. Lisaks sellele on laeval erinevad omadused, et uurida süvamere pinnakihti, murrangute topograafiat ja geoloogilist struktuuri. Teda on võimalik kasutada ka laialdasteks süvamere ja ookeani kaevikute uuringuteks ja vaatlusteks. Missioon · Toetusuuringutega sukeldumine mehitatud allveelaeval SHINKAI 6500 · Toetusuuringud sukeldudes 4000 m sügavusele DEEP TOW-ga · Merepõhja topograafia uuringud
Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihke ja seda põhjustanud jõu korrutist. A=Fs, ühik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. Tõstes 102g 1m kõrgusele teeme umbes 1 J tööd. Kui keha ei liigu täpselt jõu suunas, tuleb jõud lahutada kaheks komponendiks (mõttelisteks osadeks). Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud)....
· Paku kliendile kohtumist või vajalike paberite saatmist posti teel · Igal võimalusel kinnita kliendi soove, kasutades mõningast ümbersõnastust. · Muuda vestlus isiklikumaks, pöördudes kliendi poole nimeliselt ja tänades teda kõne lõpus helistamast. KLIENDI VASTUVÕTT · Muuta vastuvõtuteenindus kliendisõbralikumaks · Pöörata suuremat tähelepanu klientide soovidele · Üksmeele saavutamine kahe osapoole vahel · Mõlemale poolele selge ja arusaadav kirjeldus sõidukile tehtavate tööde kohta · Hinna ja ajakulu õigustatus TÖÖDE TEOSTAMINE · Järjepidev ühendus töökojaga · Kliendi informeerimine kui töö on valmis · Sobivate lahenduste pakkumine · Anna töökäsud, nii nagu nad kirja on pandud, edasi osakonnajuhatajale, et ta saaks meeskonna tööd planeerida. · Kontrolli, et osakonnajuhatajal oleks olemas kõik vajalik kvaliteetse töö tagamiseks: · töökäsu blankett, korrektselt täidetuna, · sõiduki dokumendid ja võtmed,
juhtub liiklusõnnetusi pimedal ajal. Samas aga sõidab tavaline juht ainult umbes 25% pimedas. Sõiduautol on kohustuslikud: · esimesed gabariit tuled · esimesed lähituled · esimesed kaugtuled · esimesed suunatuled · tagumised gabariit tuled · tagumised suunatuled · tagumised pidurituled · tagurpidikäigu tuli · vähemalt üks udutuli ja vähemalt üks numbrituli Auto omanik võib lisada sõidukile veel lisatulesid, aga need peavad sellisel juhul olema seadusega kooskõlas. Liiga palju tulesid ja valgusvõimsust hakkab pimestama teisi juhte. Alates autonduse algusest, on auto tuled ja signaliseeerimise seadmed pidevalt arenenud. Tänapäeva sõidukil on esialgsest reflektoristhõõglamplaterna klaas esitulest arenenud keerukas seade, millel on juba oma juhtplokk ja mitu erinevad töö reziimi. Varaseimad lambid olid lihtsad, tihtipeale õli või vahaga (küünlaga) töötav
valmistatud jalgrattaga, millel oli tagaratast kepsude kaudu käivitav pedaalajam. Rakendatud oli edasi-tagasiliikumist. Ratastel olid raudrehvid, tagaratta läbimõõt oli 40 tolli, esiratta oma 30 tolli. Kaua aega oli jalgratas liiga raske. Ning kui ta veeres siledal teel allamäge, polnud n-ö pastlapidurdus just alati kõige tõhusam viis sõiduki ohjeldamiseks. Maailm oli vahepeal jõudnud 19. Sajandi teise poolde. Hakkasid tulema aurulaevad ja auruvedurid. Kuid selle peale, et nii levinud sõidukile korralik pidur teha, polnud keegi tulnud! Lõpuks siiski- vastavalt 1853. ja 1855. aastal-sakslane Philipp Moritz Fischer ning prantslased Pierre ja Ernest Michaux oma pedaalesiveoga ratastele pidurid, millele inimkond võlgneb tänu lugematute lõhkilöömata peade ja murdmata kontide eest. Nüüd olgu aga öeldud, et jalgratas hakkas naljanumbrist muutuma päris tõsiseks asjaks. Lukksepp Jefim Artamonovit ja vabahärrast metsaülemat von Draisi omal ajal auavalduste ja
3 1. ROPS süsteemi olemus ROPS süsteem, ehk (Roll over protection structure) üle katuse rullumise kaitse süsteem. ROPS süsteem laieneb sõduk reisijateveo osale, mille eesmärgiks on kaitsta sõidukis viibivaid vibivaid isikuid/reisijaid üle katuse rullumisel või ülekeeramisel. Üldiselt on kasutusel kahte tüüpi süsteeme, passiivsed ja aktiivsed. Aktiivseteks süsteemideks on sõidukile ehitatud toruraamistik või muu struktuuri tugevdav meetod. Passiivseks süsteemiks on andurite ja täiturite poolt juhitud automaatne süsteem, mis aktiveerub alles vajadusel. [4] 1.1. Aktiivsed süsteemid Aktiivseid süsteeme kasutatakse üldiselt traktroritel ja muudel sõidukitel, mis töötavad ebatasastes teingimustes, kus on võimalik sõiduki ülekatuse rullumine. Eriti levinud on kaevandustes töötavatel sõidukitel
4.2 Veljed.............................................................................................................. 13 2 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad
46.Millisest hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile 47.Mis suunas tohib sõita, kui reguleerija seisab juhtide poole küljega? Kõikides suundades Otse ja paremale Vasakule ja tagasi 48.Kas asulas tohib sõidukit parikda osaliselt kõnniteel, kui kõnnitee laius on 1,5 m ja puuduvas parkimiskorda näitavad liikluskorraldusvahendid? Ei tohi 49.Eestis registreeritud sõidukile väljastatakse roheline kaart kindlustusseltsi poolt järgmistel tingimustel: Kehtiva tavalepingu ja poliisi olemasolul tasuta, kui sõiduki kasutaja selleks soovi avaldab 50.Millele tuleb talverehvidega sõites tähelepanu pöörata? Rehvidele lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada Talverehvid kuluvad suvesõidul kiiremini 51.Millist ohutut pikivahet eessõitva sõidukiga peab hoidma sõitmisel asulas kuival teel kiirusega 50 km/h? 28 m 52
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks
remonti 4 Sõidukite kere- ja värvitööd - Avariilise sõiduki taastamine algsesse seisu, mis sisaldab pindõgvendust (ehk mõlkide "koputus"), vajadusel detailide vahetust, pinna ettevalmistamist ja värvimist, sõiduki montaazi ja demontaazi. Kahjukäsitulus - Sõiduki avariijärgsete vigastuste tuvastamine, remondi kalkulatsiooni koostamine (WinCABAS programmi alusel), asjaajamine kindlustustega. Kui tekkis sõidukile kahju ning peale seda, kui on täidetud avarii toimumisega seonduvad dokumendid ja kirjeldused võib pöörduda kindlustusseltsi või otse töökotta. Kui pöörda otse töökotta, siis töökoda hoolitseb selle eest, et kindlustusseltsiga saaksid vajalikud dokumendid vormistatud. Selleks tehakse sõiduki ülevaatus, tuvastatakse vigastused, koostatakse kalkulatsioon ning saadetakse see kindlustusseltsi. Tööde hinnapakkumisi tehakse kindlustusseltside poolt tunnustatud programmi WinCABAS
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond ADR- Ohtlikud veosed Referaat Juhendaja Tartu SISSEJUHATUS Valisin oma iseseisva töö teemaks ADR- ohtlikud veosed, kuna arvasin, et selle teema uurimine võib olla huvitav. Enamus materjali on võetud seadusest, kuna selle teema kohta ei olnud väga palju materjali. Oma töös räägin mis on ADR ja mis on ohtlikud veosed, ohtlike veoste klassidest, ADR koolitusest ja eksamist, veol vajalikest katsevahenditest. Samuti ohtlike veoste transpordist, administratiivsest kontrollist ning ohtlike veoste pakendamisest. 1. ADR- OHTLIKUD VEOSED ADR- Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe. Ohtlikud veosed - ained ja esemed, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud või lubatud ainult selles kindlaks määratud tingimustel. ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid j...
Varustus ja isiklikud kaitsevahendid: Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgi numbrile. Ohumärgi võib leida veodokumendist. Kõikide ohumärginumbrite korral peab veoüksus olema varustatud järgmiste vahenditega: iga sõiduki jaoks tõkisking, mille suurus sobib ratta läbimõõduga ja täismassiga sõidukile. kaks toestatud ohutähist silmade loputuseks mõeldud vedelik Iga sõiduki meeskonna liikme jaoks: ohutusvest kantav valgustusseade üks paar kaitsekindaid silmade kaitsevarustus (nt kaitseprillid). 6 Teatavate klasside puhul nõutakse järgmist lisavarustust: hingamisteede kaitsevahendid igale sõiduki meeskonna liikmele kühvel äravoolutõke
Juhul kui klient soovib harjapesu on see ka võimalik. Harjad liiguvad täpselt ja ohutult mööda kaasaegsete autode kontuure. Et pesuseadme osa kauem vastu peaks ja vähem hooldust nõuaks, mõõdab seade harjade töötamisel nende mootorite voolutugevust, millest tulenevalt kalibreeritakse automaatselt survet auto pinnale. Külgmised harjad liiguvad kahtepidi ning see tagab auto parema puhtakssaamise. Samuti tunneb seade ära, kui on tegemist universaalkerega autoga või on sõidukile paigaldatud suusaboks ning liigub sellest lähtuvalt. Juhul kui on tellitud kliendi poolt ka autovaha, siis pihustatakse autole enne kuivatamist spetsiaalne vaha ning poleeritakse harjadega üle. Lõpuks järgneb auto kuivatamine suruõhuga. Suruõhudüüsid on samade osade küljes, kus pihustidki ainult, et teisel poolel. Arvestades, et masin sooritab mõlemat pesu: harja- ning ka survepesu, siis sellest tulenevalt on ka kliendil võimalik valida paljude erinevate pesuprogrammide vahel
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Autoveoseadus Referaat Vana-Võidu 2015 Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatakse ühiseeskirjad Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine...
Kesksilla kandevõime 5000 kg Tagasilla kandevõime 10500 kg Haagis[3] Sildade kandevõime 3*9000 kg 6 3. AUTORONGI SOBIVAD REHVID Õigesti valitud rehvid on väga olulised nii sõiduautodele, kui ka veoautodele. Rehvide valikust sõltus sõiduke teelpüsimise võime, kui suurt koormust suudab sõiduk kanda ning kui kiiresti sõita. Tähtis on valida sõidukile ettenähtud parameetritega rehvid, et sõituk käituks ka rasketes oludes ettenähtult. Valiku tegemisel tuleb esmalt jälgida rehvimõõtmeid: rehvi laius, kõrguse protsent rehvi laiusest ning rehvi diameeter. Seejärel tuleb valida sõiduki lubatud kiirustele ning veetavatele raskuste sobivad koormusindeks ja kiiruskategooria. MAN TGX 6x2 Midlift Lite Tractor Esisild 315/70R22.5 Michelin X LineEn Z 156/150L [8] Koormusindeks 156 (4000 kg) Kiiruskategooria L (120 km/h) Kesksild 285/70R19
KOKKUVÕTE Kuna autoklaasidel on väga oluline roll sõitjate turvalisuse tagamiseks, siis ei tohiks kahjustustele tähelepanu pööramata jätta. Kui asjaga koheselt tegeleda, on lõppkokkuvõttes kahju likvideerimine odavam ja vähem tülikam, kuna täkke kõrvaldamine võtab oluliselt vähem aega kui klaasi vahetamine ja on kindlasti ka soodsam. Tänapäevase tehnoloogia arenguga on klaaside valmistamise tehnoloogiad muutunud ning vastavalt otstarbele on võimalik valida sobilik klaas oma sõidukile. Alustades armeeritud klaasidest, lõpetades päikeseenergiat neelavate klaasidega. Sellega on tagatud iga kliendi rahulolu, muutes autosõidu veelgi mugavamaks.
Millised tegevused kuuluvad juhi kohustuste hulka? a. Peab enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus. b. Peab teel olles jälgima sõiduki tehnoseisundit. c. Mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Mida peab tegema juht, lähenedes selle märgiga tähistatud ristmikule? a. Valima sellise sõidukiiruse, et vajaduse korral saaks anda teed teistele liiklejatele. b. Andma teed paremalt lähenevale sõidukile. c. Alati jääma enne ristmikku seisma. Mida teatab see märk juhile? a. Märk teatab kohustuslikust sõidusuunast märgile järgneval sõiduteede lõikumisalal. b. Märk näitab soovitatavat sõidusuunda märgile järgneval sõiduteede lõikumisalal. Kas see märk keelab B-kategooria sõidukite sõidu? a. Ei. b. Jah, kui tegemist on B-kategooria veoautoga. Kas parkimiskohti tähistavaid ühekordseid pidevjooni tohib ületada? a. Jah, alati. b
Selgitame iga vedrustussüsteemi põhiomadusi. 1. Passiivne ehk tavavedrustus Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Tavaline passiivne vedrustussüsteem Reaktiivvedrustus Siinsesse gruppi võib paigutada ka
vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest; pretensioonide esitamise korda; vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; rakenduvat õigust jm. D-rühm 1. Erinevus teistest tüüpidest Peamine erinevus teistest tüüpidest on see, et D-rühmas müüja kannab kõik transpordikulud ja kõik riskid kuni kauba üleandmiseni ostja poolt nimetatud sihtkohas müüja poolt valitud vedajaga, samal ajal E-rühmas müüja ei vastuta kauba laadimise eest sõidukile, F-rühmas peamine vedu ei ole makstud müüja poolt ja ta on kohustatud kauba paigutama vedaja käsutusse, C-rühmas peamine vedu on makstud müüja poolt ning ta on kohustatud kaubaveo lepingut sõlmima, aga ei vastuta riskide eest. Üldiselt D-rühmas on müüjal rohkem riske kui ostjal erinevalt teistest tüüpidest; Järgmine erinevus on see, et D-rühmal on kõik tarneviisid, aga F- kui ka C- rühmal on ainult mere- ja siseveetee tarne; 2
Liitervõimsus Pe= 96/2= 48 kW/l Mootori võimsus massi kilogrammi kohta N= 96/170= 0,56 kW/kg Ottomootori erivõimsus ja diesel mootori erivõimsus. Sele 4.1. otto ja diiselmootori erivõimsused. Küsimused 1. Mille alusel kehtestatakse keskkonnasäästu normid euro 0, euro 1, ...? Euro 1 (1993): Sõiduautod- 91/441/EEC. Sõiduautod ja väiked veosõidukid - 93/59/EEC. Euro 2 (1996) Sõiduautod - 94/12/EC (& 96/69/EC) Mootorrattad - 2002/51/EC (row A) - 2006/120/EC Euro 3 (2000) kõigile sõidukile - 98/69/EC Mootorrattale - 2002/51/EC (row B) - 2006/120/EC Euro 4 (2005) erinevatele sõidukile - 98/69/EC (& 2002/80/EC) Euro 5 (2008/9) ja Euro 6 (2014) väikeste sõiduautode ja kommertsveokite jaoks - 715/2007/EC 2. Kuidas hinnata kadusid jõuülekandes? Millest need sõltuvad? Kasutegur (T) see faktor lubab meil hinnata jõuälekanne võimsuse kadusid. 29
teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui üks lähituli või vähemalt üks tagumine ääretuli ei põle Muudatused liiklusreeglite osas Juhi märguanded Ohukolmnurka peab kasutama mootorsõiduki juht, välja arvatud mopeedi ja kaherattalise külghaagiseta mootorratta juht Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt 50 meetri kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 meetri kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata.
kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. § 28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit. § 29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. § 30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. § 31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu. § 32
tugiplaadi puhastatud pidurisadulas vabama liikumise koosmõjul. Kulumisjälgede olemasolul sadula klotside toetuspindadel ei pruugi abi olla tugiplaadi katetest ega uuest paigalduskomplektist. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et eri tootjail klotside tugiplaatide mõõdud vähesel määral varieeruvad ning sellepärast võib klotside tootja vahetus mõnikord konkreetse auto puhul aidata. See aga ei tähenda tegelikuses vilistavate klotside komplekti garantiilisust teisele sõidukile paigaldatuna normaalne funktsioneerimine on selle tõestuseks. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka sadula sõrmede/kolbide korrasolekule. Töötav aga rooste/kulumise tõttu "poov" sadul põhjustab uute klotside vibratsioni enne täielikku sissetöötamist ning põhjustab ketaste tööpindade vale kulumist, mille negatiivne mõju avaldub pärast klotside (ja ka ketaste) vahetust. 5 Kasutatud materjal: · http://www.autoekspert.ee
(Soovitav min. sügavus raskete teeolude puhul on vähemalt 5 mm) B-kat. autodel ja ka haagistel Reg.Massiga 0,75...3,5 t peavad olema talverehvid 1dets. kuni 1märtsini. Talverehvid ei ole kohustuslikud: ØSõidul teise riiki või sealt tagasi paarisrataste mõlemal rattal (tingimusel, et telje mõlemad rattapaarid on koostatud ühte moodi) ØAutode ja haagiste Eestisse toomisel ØMüümisel Ø Autoga remonti või tehnoülevaatusele sõidul ning kui sõidukile ei ole Eestis talverehve saada. Seega dets-s, jaanuaris ja veebruaris võib sõita ainult talverehvidega. Naastrehve tohib kasutada 15. okt-st kuni 15. aprillini. Muul perioodil naastrehvidega sõita ei tohi. Ilma naastudeta talverehve (lamell rehve; M+S) võib kasutada aasta ringselt, kuid nad kuluvad suvistes tingimustes kiiremini. Jäta piisavalt pidurdusmaad Libe tee üllatab igal aastal ikka ja jälle.Talviste teeolude ohte ja salakavalusi ei võeta küllalt tõsiselt
Täidan parkimise ja liikluseeskirju. Rentniku allkiri/Signature of the Lessee: _ _____ 8. Rentnik võib sõita kehtestatud kiiruse ulatuses arvestades teeolusi ja ohutut liikumiskiirust. Ohutuse mõttes on rendisõidukiga keelatud sõita kiiremini kui 100km/h. Rendisõidukiga lepingus kehtestatud piirkiiruse 100km/h ületamisel on leppetrahv 25€ ja korduval kiiruseületusel 200€. 9. Rentnik on kohustatud sõidukit tankima üksnes kvaliteetse ja sõidukile ettenähtud mootorikütusega ja säilitama ja esitama kõik rendisõiduki tankimisega seotud dokumendid ja kviitungid. Nende mitte esitamisel on rendileandjal õigus nõuda leppetrahvi. 10. Rentnik on kohustatud tegema kõik, et rendileandjale, ega kolmandatele isikutele vältida kahju tekkimist. 11. Rentnik on kohustatud sõidukit mitte kasutama: ebaseaduslikuks tegevuseks või seadusevastastel eesmärkidel, samuti pukseerimiseks, autovõidusõiduks, treeninguks jne. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
