50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kingjan
Õppematerjali autor
Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980 -date aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline sammuta sõiduviis Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on
taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Võistlusalasid · Lumelauasõit · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Laskesuusatamine · Suusahüpped · Kahevõistlus · Vigursuusatamine Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis - suusatamine sobib igas vanuses
Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2. Õppepaigad 2.3. Varustus 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine 2.4.1. Lume omadused 2.5. Suusamäärded 2.6. Suusad 2.6.1
jalad saavad enda all kokku enne järgmist tõuget; suusa libisemise ajal peavad käed tagasi ette jõudma 7) Vahelduvtõukeline ühesammuline – nagu käärsammtõus, aga suusk viiakse libisemisse; ristkoordinatsioon Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele Laste suusaõppe omapära Lapsi õpetades tuleb arvestada nende vanuse ja eelnevate kogemustega. Laps peab ise tahtma suusatamist õppida mitte vanemate sunnil. Suusatunnid pole ainult suusatamise õpetamiseks vaid annavad kogemusi lume tunnetusest ja üldisest arengust. Lastel peab olema turvaline. Valida tulebõ ige koht õpetamiseks. Rakendada palju mängulist tegevust. Valdav osa harjutusi teha algul ilma suusakeppideta. 3. Suusatamise õppega seostuvad teemad Suuskade iseloomustus, valik Uisk- suusk lühem ja sirgem, keskkohti raske kokku suruda, naistel182cm -meestel 187cm; Klassika - suusk pikem, nina kaarjam ja jala all kõrgem kaar, keskkohti saab kokku
Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on spordiala, kus üheaegselt on koormatud 90% lihastest. Suusad on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidid lumes. Sõidustiilid 1. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on
...........4 1.3 Tõusuviisid.............................................................................4 1.4 Laskumisasendid......................................................................5 1.5 Pöörded.................................................................................6 1.6 Pidurdused..............................................................................6 1.7 Varustus.................................................................................7 2 SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED................................7 3 VIGURSUUSATAMINE....................................................................8 4 MÄESUUSATAMINE.......................................................................8 4.1 Mäesuusatamise ajalugu................................................................9 4.2 Võistlused.................................................................................9 4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused..................
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM Tiina Luht 11c klass Suusatamine: uisustiil Põlva 2009 Uisustiil Murdmaasuusatamine on spordiala suusatamises.Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Suusakepid uisusammus, mida peamiselt sõidetakse paarissammudega, on märksa pikemad kui klassikalises stiilis. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt
jms) käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes, ilma, et seejuures kogu aeg kepist kinni hoidma peaks. · Lühikest käimiskeppi ei panda kõndides kunagi kehast ettepoole nagu suusatades. Nii vabanetakse ohust saada kepikõnnist valutavaid õlasooni. · Käimiskepid liiguvad külje juurest tahapoole, kusjuures kepiots pannakse maha kohakuti vastasjalaga. Suusatamise tehnika, kus kepp asetatakse maha kehast ettepoole, kepikõndimise puhul ei sobi. · Kui kaasaegset kepikõnni varustust kalliks või mitte väga oluliseks peetakse, võib käimistreeningule minna ka tavaliste suusakeppidega. Enne seda peaks aga suusakepid tublisti lühemaks tegema ning eemaldama lumerõnga. 3.3. Võimlemisharjutused keppidega · Kepi surumine rinnalt · Kükkimine kepp rinnal · Etteasted käärseisu kepp turjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid