Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapital, inglis, monarhia, rantjee, tööstusharud, välispoliitika, maail, raudtee, prant, impeerium, terav, monopol, protektsionism, majanduspoliitika, tollide, aegunud, sisepoliitika, morgani, rõhumine, 1904, turg, reformid, autonoomia, konkurents, konstitutsioon, suurriigid, põhijooned, uutes, monopolide, dumpingu, pankrotti, ajada, laostuminetootjate eest tollide suurendamisega ja sisseveo kvootide kehtestamisega jne. Suurriikide majandustase: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20
C) 1898-1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid. D) Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. E) Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse aj USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rääkimisel, kuid põhimõteteks "lahtiste uste ja võrdsete võimaluste poliitika" ning "rahvaste vaba enesemääramine". Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani). Jaapan (lk.40-41): · 1868.a. alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. · 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat, sõjavägi ja laevastik.
Probleemi teravdas omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani (Euroopa) püssirohutünn- Balkani poolsaarel võisid riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. Peep Reimer 6 3. Suurriigid 20.sajandi algul (Vt. õpik lk.22-48): 3.1. Inglismaa (õpik lk.22-25): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. · 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt
Partei lõhenemisele Woodrow Wilson: ·trustide vastane seadus:1.keelati aktsiate kokkuost2.direktorite vastastikune vahetamine3.keelati määrata erinevatele ostjatele erinev hind4.rajati pankade pangad ehk reserv pangad SAKSAMAA: Euroopa mandri esimene tööstumaa. 19 sajandi lõpuks oli saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent oli Inglismaa. Suuremad firmad: A.Kruppi ja A.Thysseni omad metallurgias, AEG elektroonikas. BBB ( Berliin , Bosporus , Bagadad ) raudtee. Majandusvallutus. Maksupoliitika - tõsteti makse, toiduained ja kaubad. Vähemusrahvaste rõhumine teravad suhted vähemusravhastega , eriti Poolaga. Bernhard v Bülow. PRANTSUSMAA: 20 sajandi algul kiirenes tööstusharude areng. ( eelkõige metallurgia, mootorite tootmine) Kriisinähtused tööstuharudes : siiditööstus, veinitööstus ja viljakasvatus. Prantsusmaa poliitilist elu iseloomustas mitmeparteilisus: 1) monarhistid - kuningavõim (monarhia) 2) klerikaalid - kiriku huvid
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku
tootmisharudes nagu elektrotehnika ja naftatööstus. Võeti kontroll kuni müügini välja. Esimene trust oli Rockefeller Standard Oil. Koondab ka pagandust. Kõikide monopolide eesmärk on saavutada konkurentsitu turg. Suurtööstuse tekkega kaasnes ka pangamonopolide teke. Suurtööstus vajas suuri resursse. USA majandust kontrollisid kaks suurt panka: Rockefelleri pank ja J.P. Morgan, mis elas üle ka praeguse majanduskriisi. Saksamaad valitses kuus panka, Pr. kolm. Tööstus kapital ja panga kapital kasvavad kokku ehk lähevad sama omaniku kätte. Maalsuurtööstus oli huvitatud pankade heast käekäigust. Võimalus finants oligarhhia tekkeks ehk majandusliku mõjuvõimuga inimesed hakkavd mõjutama poliitikat nagu praegu Lätis näiteks. Kapitali väljavedu. Paigutades kapitali asumaadesse, kus on odav tööjõud on võimalik saada maksimaalne kasum. Tavaliselt antakse laenu teiste riikide valitsustele. Nt. Venemaa laenas 1
ülemvõimu pärast maailmas. Sel põhjusel asuti ehitama suurt kauba-ja sõjalaevastikku. JULM KOLONIAALPOLIITIKA. 19. sajandi lõpul oli Saksamaa hankinud endale ulatuslikke koloniaalvaldusi Aafrikas: Ida- ja Edela-Aafrika, Kamerun, Togo. Saksa koloniaalpoliitika oli julm, mistõttu olid sagedased ka põlisrahva ülestõusud. Saksamaa oli eriliselt huvitatud ka Lähis-Ida aladest. 1903. a. sõlmiti leping Türgiga Berliin-Bosporus-Bagdadi raudtee rajamiseks. Tehing oli igati kasulik Saksamaale, kuna ehitamist finantseeris Türgi valitsus, andes samuti vajalikud ehitusmaterjalid ja rentides oma ettevõtteid. Sajandivahetusel oli Saksamaa kantsleriks saanud väga suurte diplomaadikogemustega B. von Bülow. Sõjalaevastiku ehitamine ja kolooniate haldamine sundis valitsust pidevalt makse tõstma. See tekitas aga laiades rahvahulkades rahulolematust, mistõttu Bülowil tuli lõpus oma ametikohalt 1909. a
vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. *1907 Inglismaa ja Venemaa leping, mida valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped. Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (nt Venemaa loobus taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 12. Millal ja kuidas iseseisvius USA? Millised olid tema välispoliitika peasuunad? Sõda Hispaaniaga, nn kahuripaatide diplomaatia. Wilson? Tema välispoliitika põhijooned? Roosevelti poliitika. - 1783. aastal sõlmiti Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. Varem olid Ameerika Ühendriigid ajanud isolatsionistlikku poliitikat, kuid20.saj algul sekkuti järjest enam Lõuna-Ameerikas toimuvasse, et teha seal lõppeurooplaste mõjule ja tõusta seal suurvõimuks
bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkanil valitsevaid vastuolusid need sõjad aga ei liikvideerinud, otse vastupidi. BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20.sajandisse 20.saj alguseks oli Venemaa teinud läbi suure majandusliku tõusu, kuid võrreldes teiste suurriikidega endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium. 1894. aastast alates oli Venemaa keisriks heatahtlik, kuid tahtejõuetu Nikolai II, kelle alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest enam häirima hakkas. Oma positsiooni säilitamiseks ja tugevdamiseks üritas Venemaa jätkata agresiivselt välispoliitikat. Kaug-Idas viis see kokkupõrkeni Aasias suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga. Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa. See soodustas 1905.aasta revolutsiooni teket, mis algas 9
............................................................ 10 Majanduse areng 1870-1914......................................................................................................10 Transport....................................................................................................................................10 Merelaevandus...........................................................................................................................10 Raudtee...................................................................................................................................... 10 Põllumajandus............................................................................................................................11 Eesti küla sotsiaalne struktuur................................................................................................... 11 Tööstus........................................................................
>19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa
Lennundus- Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev Vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk 1895. a. Guglielmo Marconi esimene raadiosaade+ raadiosignaal üle Atlandi II Eesti Esimese maailmasõja eel ja ajal Majanduse areng 19. Sajandi lõpul ja 20. Saj algul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Raudteed- 1870. a. valmis esimene Balti Raudtee(paldiski- tln- narva- peterburg)algul laiarööpeline raudtee ja hiljem kitsasraudtee(läbis ka vlj). Kõik tollased linnad said raudteeühenduse(v.a Kuressaare). Soodsad võimalused kaubavahetusel- eriti peterburi turule saatmiseks. Tänu raudteele tihenes suhtlemine erinevate piirkondadega, arenes sisekaubandus. Uued tööstusettevõtted ja asulate rajamine. Põllumajandus- 2/3 oli oli elanikkonnast tegev põllumajanduses. Domineeris mõisamajandus- kuulus peaaegu pool põllumajanduslikust maast XX sajandil
Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe oma võimupiirkonda laiendada. Võim võib olla nii kultuuriline, poliitiline kui majanduslik võim Tootmises oli väga ulatuslik kasv 1897 - 1913 Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase. Vanad tööstusharud: tekstiil, rasketööstus (metallurgia). Iseloomulik on monopolide teke väikeettevõtted ühendatakse suurettevõteteks. USA-s oli neile levinud nimi trust, Saksamaal kontsern. Tähendus on ikka monopol, nagu ka sündikaat ja kartell. Toimus kapitali eksport. Kaks viisi üks oli ettevõtja kapital ehk investeeriti kolooniasse või teise riiki, kus arendati tööstust (tööjõud odavam, leidus maavarasid). Tulu oli toodangust saadud raha.
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12
majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes. Nn valgete kolooniatega (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) hakati suhtlema föderatiivsetel alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda
juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid)
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat
linnastumine, poolameelsust saanuks piirata vaid saksa natsionalistlike meeleolude õhutamise ja vägivallaga. Austria-Ungari: Habsburgide kaksikmonarhia oli kriisis. Austria parlament, milles olid esindatud kõik peamised rahvusrühmad, oli peaaegu halvatud, kuna pidev vastasseis saksa ja slaavi saadikute vahel ei võimaldanud otsuseid vastu võtta. Valitsused, mis määrati ametisse parlamendiväliste määrustega, üritasid toetuda monarhia säilimise pooldajatele, sõltumata nende rahvusest, kuid see õnnestus neil vaid suurte raskustega. Sotsiaalprobleemid Habsburgide monarhias olid sama kirjud kui riigi rahvuslik koosseis. Kõikide rahvuste poliitiliselt aktiivsed ühiskonnakihid asetasid esikohale rahvusliku probleemi, nõudes endale maksimaalselt laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust. Itaalia: Itaalia kuulus nende riikide hulka, kelle heaolutase oli üks madalamaid.Euroopa
Masinaehituses tööpingid, mis panid aluse seeriatootmisele Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin vendade Wrightide lennuk L.Bleriot lend üle La Manche` i väina Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a Maailmamajandus XX saj.algul monopolide kujunemine Monopol- tootmine ja kapital olid enamvähem ühtse võimu all +tootmine oda –kvaliteedi langus, suur kompaniid mõjutavad riiki, varieeruvuse tekkimine? Kapitali väljavedu: kolooniatesse (tooraine,maavarad, odav tööjõud), laenudena, investeeringud teistesse riikidesse majanduse kasvu soodustus: raudteedevõrgu tihenemine, sadamate areng, kanalite ehitamine nt. Kiele ja Panama
3. Linnastumine ehk urbaniseerumine Agraarühiskondpõllumajandusühiskond (1800 Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud. · Vene impeerium (keisririik), st monarhi (keisri) kätte koondub KÕRGEM päritav seadusandlik , täidesaatev ja kohtuvõim
Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes Aprill 1814 Norra rahvuskogu: Põhiseaduslik koosolek Eidsvolli mõisas: osales 122 delegaati (57 riigiametnikku, 37 talupoega), hääletuse tulemuseks iseseisvus! Valiti Norra kuningaks Taani prints ja troonipärija (Norra asehaldur) Christian Frederik. Norra uus Eisdvolli põhiseadus 17.5.1814 1) Norra on iseseisev ja jagamatu riik 2) Luteriusuline pärilik monarhia 3) Kuningas nimetab riigiametnikud, juhib välispoliitikat, sõjaväge ja laevastikku, kuulutab sõja ja sõlmib rahulepingud täitevvõim 4) Kahekojaline stortinget (esinduskogu) kehtestab seadused seadusandlik võim 5) Garanteeriti omandi kaitse ja trükivabadus, privileegide ja monopolide vastasus Liberaalne Gunnloven oli kõige demokraatlikum põhiseadus Euroopas 1814! Lahendus Rootsiga Välisriigid ei tunnistanud iseseisva Norra kuningriigi olemasolu. Rootsi sõjavägi ületas 1814
Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja tehniliselt mahajäänud ettevõtteid, mille tulemusena nende kapital läks suurettevõtete käsutusse. Kartell-ettevõtete liit, kus ettevõtted jagavad omavahel müügiturud, määravad kindlaks toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi.
20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, USA ja Jaapan. Suurbritannias lõppes Viktorianlik periood. Suurbritannia positsioon maailmas muutus, seoses Inglise-Buuri sõjaks. 1899-1902. Suurbritanniat nõrgestas ka Iiri küsimus. Iirlased nõudsid omavalitsust. Saksamaa konkureeris veel jagamata maade pärast. USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
tavapärased. Inglismaal samastus tollal Tööerakond bolsevikega ning revolutsioonihirm oli kõikjal üldine. Kuid revolutsiooni ei toimunud ja oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid tööerakondlased konstitutsioonilisi vahendeid. MAJANDUS. Inglismaa majanduslik seisund polnud peale sõda enam endine, sest mujal maailmas arenes ka tööstus kiires tempos edasi ning Inglismaa väljaveovõimalused vähenesid tunduvalt. Eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus. Seetõttu oli tööpuudus tol ajal püsivalt kõrge. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini. 1920-ndatel aastatel käis äge vaidlus vabakaubanduse-ja protektsionismi pooldajate vahel, mis lõppes 1932. a
Võttis osa Kuuenda ja Seitsmenda koalitsiooni sõjast 1813 jaanuaris, määrati 3.Läänearmee ning Bautzeni lahingu jätel Vene vägede ülemjuhatajaks. Kuues koalitsioon (Leipzigi lahing). Rahvastelahingu pidas VI koalitsioon(Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ja Pr.maa vägi 16.-19.okt 1813 Lepzigi lähistel. Algul oli Koal. 133 000 meest ja Nap.122 000 meest. Lahingu keskel õnnestus koal.juurde tuua 172 000 meest, Napil 87 000 meest. Suuttükke oli liitlastel 1400 ja prant.umbes 700. Kaotanud ligi 80 000 meest ja peaaegu kõik suurtükid pidi Pr.maa vägi 19.okt hommikul taganema. Leipzigi lahingu tagajärjel vabanes Nap ülevõimu alt kogu talle allunud Reinist ida pool asuv ala. Napoleon Elba saarele ja Louis XVIII võimule tulek. 1814 jõuti Pariisi, Nap.loodus troonist, ta saadeti Elba saarele eksiili. Seitsmes koalitsioon (Napoleoni Sada päeva, Waterloo lahing ja Napoleon St. Helenale). Viini kongress Esimene Pariisi leping 1814
likvideerida, kuid nad ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele Populaarsemaks muutus sõja ülistamine väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses Progressi vastaseks ühiskonnas kuulutati kirik, sõjavägi, valitsus, jõukamad kihid, progressi võiduks tuli nimetatud kihid kõrvaldada VENE IMPEERIUM 20. saj alguses oli VM tsaari ainuvõimuga riik puudus põhiseadus ja rahvaesindusorgan; tsaar: Nikolai II Romanov Agraarriik 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele
Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine
tegelikkuses ei jõutud. Selle asemel, et vana süsteem tervenisti kaotada, teostas Hitler selle kallal jõhkra kirurgilise operatsiooni. Näiteks põlistas ta täitevõimu erakorralised volitused volitusseaduse abil, presidendi- ning kantsleriameti ühendamisega aga hävitas põhiseadusliku kontrolli- ja tasakaalumehhanismi. Mussolini Itaalia võttis eeskuju rohkem Saksamaalt kui NSVL. Tulemus oli veelgi ebatäielikum : monarhia väline ülesehitus jäi puutumatuks ja lõpuks sai sellest režiimi vastu võitlev opositsiooni keskpunkt 22. Diktatuur: funktsionalistlik interpretatsioon 23. Mussolini võimuletuleku põhjused Esimese maailmasõja laostav mõju majandusele, inimressursi kaotused ning Versaille’i rahuläbirääkimistel kõrvalseisja rolli lükatud Itaalia oli 20ndate alguseks vajunud sügavasse kriisi, mida pidevad valitsuste vahetused veel enam süvendasid. Itaallased olid lõhenenud mõõdukateks ning
lüüa. Venemaa kokkuvarisemine. (ptk.8) Kriisi küpsemine Venemaal · Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused. · Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine selle sümboliks sai ,,pühamees'' Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas. · Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini paisanud. Veebruarirevolutsioon · Revolutsiooni ajendiks sai Peterburi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle.
1.detsembri kommunistide mässukatse). 1* I maailmasõja tulemusena: 1* said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. 2* lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3* muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4* kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5* Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. 6* Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 7* Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: 32* I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus
probleemne edasi, tekivad rojalistid ja vabariiklased. Prantsusmaa 1870-1914 Vastuoluline ,,kahe Prantsusmaa" pärand: Aristokraatlik absolutism ja hegemooniataotlused / revolutsiooni humanism ja võrdsusideoloogia ning kodanikuõiguste väärtustamine. Oluline on see et nii 19saj kui 20saj algul on riigis tsentralism. Märksõnadeks: revolutsioon mitte evolutsioon, äärmused on lubatud, vabadus. Prantsusmaa on sellel perioodil langev suurriik. Inglismaa 19. sajandil = Suurbritannia impeerium On jätkuvalt maailma juhtiv mereriik. Kauba- ja sõjalaevastik on omavahel tihedalt seotud. Välispoliitiliseks eesmärgiks on vaba liikumise kindlustamine maailma meredel. Välispoliitilised huvid on kaubanduslikku ja majanduslikku mitte ideoloogilist laadi. Valitses isolatsiooni poliitika prooviti ignoreerida Mandri-Euroopa tülisid. Kaubandus ja protestantlik usk kujundasid Inglismaale omase kodanliku mentaliteedi ja moraali (usin, töökas, praktiline). Maaaristokraatia (gentry) ja
annaabi.ee 
