Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on kolme võimu lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tösk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti
Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on kolme võimu lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tösk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti
reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi (sealhulgas ka pooled vaimulikest ning kolmandik aadlikest) ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks (Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Bastille' vallutamine Prantsusmaa rahva seas tekitas esialgu suurt rahulolu arusaam, et kuningas on otsustanud toetada liberaalsete reformide teed
Jean-Jacques Rousseau ideedel. Deklaratsioonis on loetletud kodanike looduslikud, võõrandamatud ja pühad õigused. Deklaratsioon on tänini Prantsusmaa põhiseaduse lahutamatu koostisosa. Kuninga kolimine Versailles'st Tuileries lossi (,,naiste marss Versailles'sse"). Näljamarss, naiste marss Versaillesse, kus toodakse rahva nõudmisel Louis XIV koos õukonnaga Pariisi, kuna seal on põhisündmused ja kuningas peaks olema rahva silme ja kontrolli all. Louis XVI ja konstitutsioon. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. Kuningas kirjutas alla, temast sai mitte aseadusandlik võim, vaid täitesaatev. Konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Koosnes zirodiinidest (jõukas haritlaskond ja kodanlus), jakobiinidest (nõudsid uusi muutusi ja aina enam kuningavõimu piiramist) ja soost. Põhiseaduse järgi on seadusandlik võim nende käes. Sankülotid Alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid
Ta määratakse uuesti ametisse. Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest
heaks. 1790. kaotati kõik kloostrid, vaimulikud muudeti tava kodanikeks. Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. 1789, võttis vastu Lafayette. Pr.revolutsiooni ideoloogia keske etikett. rahvas on kõrgem kui võim; õigus vastuastuda rõhumisele. Väga sarnane Ameerika deklaratsioonile. Kuninga kolimine Versailles'st Tuileries lossi - nõuti, et kun. oleks rahvaga koos naiste marss Versailles’sse- näljamarss Louis XVI ja konstitutsioon. Louis XVI kõrvaldati positisioonilt, kuid 16.juulil 1791 määrati tagasi, et saaks vastu võtta konstitustiooni. Võeti vastu konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 1792 lõplik kukutamine. Mais saadeti laiali kun.ihukaitsevägi. Juunis tungis rahvas plaeesse. Talle tõmmatu pähe früügia müts. Kun.mängis mängu kaasa. 10.augustil tungis rahvas taas lossi võttes vangi kuninga koos perekonnaga- lõplikult kukutatud
katoliiklased. - Parlamendi rindega ühinesid: osa maaadlist, kodanlusest ja talurahvast, puritaanid ja sotlastest presbüterlased, suurlinnad , laevastik. - Puritaanide armee ja revolutsiooni juht alamaadlik Oliver Cromwell: Ümarpead (roundheads) ja talupoegadest Raudküljed (ironsides) Parlamendi armee - Kuninga Armee sõdurid: Kavalerid - Otsustav lahing 1645: Charles I sai sotlaste sõjavang, kes anti Cromwelli kätte - Parlament puhastati 1648 - Jäänukparlamendi liikmetest koosnev kohtuorgan mõistis charles I surma ja ta hukati 1649. - Inglismaal kaotati monarhia ja maa kuulutati vabariigiks III Vabariik Inglismaal - Commonwealth - Parlamendi ülemkoda likvideeriti, pikk parlament (selle alamkoda) likvideerus 1653 - Cromwelli sõjaline diktatuur - 1653 uus põhiseadus: Cromwell lordprotektor ehk vabariigi kaitsja (1653-58), Kehtib puritaanide sõjaline diktatuur. Sisepoliitika:
Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti Henry IV (1574- 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile Troonile sai Henry IV 1593 astus taas katolikuusku Verine kodusõda 1598 Nantes'i edikt valitsev usund on katoliku usk 1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati 6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
