● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror; • tsentraliseeritud parteiaparaat Jakobiinide kukutamine • Robespierre’i lähikond; • Robespierre’i arreteerimine; • ustav Pariisi Kommuun; • 28. juuli 1794 – Robespierre’i hukkamine •
kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust. Kuninga hukkamine, kuna see muutis riigikorda. 17. Kas Sinu arvates oleks võinud revolutsiooni ära hoida? Põhjenda oma arvamust. Ei , kuna revolutisoon tekitas kultuurile väga palju muutusi, mida saab veel tänapäeval ka uurida. 18. Kes oli Robespierre ja milline oli tema roll Prantsusmaa ajaloos? Maximilien Robespierre oli montanjaaride tuntud juht. Pärast lõhenemist 1792.aasta oktoobris jäid klubisse ainult Robespierre´i pooldajad ning siitpeale tähendasid montanjaar ja jakobiin ühte ja sedasama. 19. Millised olid revolutsiooni tulemused ja tagajärjed? Milliseid neist pead positiivseteks ja milliseid negatiivseteks? Miks?
võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat, äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri. Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas
*Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järel üheks konsuliks tõusnud, hiljem keiser, valitses aastani 1815 ja teostas tugevat vallutuspoliitikat. NELSON mere admiral, kelle juhtimisel võideti Trafalgari merelahing. ALEKSANDER I Venemaa tsaar, kes sai kaotuse osaliseks 1805
korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus zirondiinid ja montanjaarid olid tugevaimateks jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat (mis poleks küll laienenud naistele ega vaeseimatele, aga toonastele ühiskonna kandvatele jõududele), äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri. Konvendi tegevus Jakobiinide diktatuurini Kuninga hukkamine 1792. aasta lõpul muutus Konvendi meelsus üha vasakpoolsemaks ning kuningavaenulikumaks. Endist monarhi vaadati üha enam kui kurjategijat ning lõpuks otsustati tema üle kohut mõista
Uueks tööruumiks sai Tuileries loss.zirondiinide algatatud sõda kulges Edukalt,jakobiinide võimutaotlust ei võeta enam tõsiselt. Kuninga nõbu Philippe d'Orleans, Soovis olla kodanik Philippe Egalite.PR väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne- Sak linnad Konvent andis käsu seal orjus kaotada.Saint-Just tegi ettepaneku kuningas giljotineerida,21. Jan.1793 kuningas tapeti concorde väljakul Jakobiinide(montanjaaride)diktatuur- Kuninga hukkamisel olid väga tõsised tagajärjed. Uus välisriikide koalitsioon asus pealetungile. Kindral Dumouriez (endine zirondiinide valitsuse välisminister) sai käsu peatada austerlaste armee Hollandis, kuid siiani võiduka kindrali järjekordne lahing lõppes kaotusega. Vähe sellest ta keeldus allumast Konvendile ja mõne päeva möödumisel läks koos oma adjutandiga (Philippe Égalité pojaga) vaenlase poole üle
(tõlkes: võrdsus). Prantsuse väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne-Saksamaa linnad. Konvent andis käsu vallutatud aladel kaotada pärisorjus ja kõikjal sisse seada rahvaesinduslik võim. Kuninga hukkamine 21. jaanuaril 1793 Revolutsiooni väljakul. Parlamendis arutati pikalt, mis saab kuningast. Siseminister Roland (kindlasti abikaasa soovitusel) oli kuninga hukkamise vastu. Noorim jakobiin Saint-Just väljendas montanjaaride seisukohta, nõudes, et kuninga üle mõistetaks kohut, mitte kui kodaniku, vaid kui vaenlase üle. Hääletamisel tõstsid kõik jakobiinid käe kuninga hukkamise poolt. Käe tõstis ka kunstnik J. L. David, kes sellega teenis nagu teisedki tiitli régicide (tõlkes: kuningatapja), mis tõi talle elu lõpul kaasa palju pahandusi. Otsustaval hetkel tõstis kõigi hämminguks Louis XVI surmamise poolt käe ka kuninga nõbu Philippe d’Orléans, (teise nimega Philippe Égalité)
(tõlkes: võrdsus). Prantsuse väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne-Saksamaa linnad. Konvent andis käsu vallutatud aladel kaotada pärisorjus ja kõikjal sisse seada rahvaesinduslik võim. Kuninga hukkamine 21. jaanuaril 1793 Revolutsiooni väljakul. Parlamendis arutati pikalt, mis saab kuningast. Siseminister Roland (kindlasti abikaasa soovitusel) oli kuninga hukkamise vastu. Noorim jakobiin Saint-Just väljendas montanjaaride seisukohta, nõudes, et kuninga üle mõistetaks kohut, mitte kui kodaniku, vaid kui vaenlase üle. Hääletamisel tõstsid kõik jakobiinid käe kuninga hukkamise poolt. Käe tõstis ka kunstnik J. L. David, kes sellega teenis nagu teisedki tiitli régicide (tõlkes: kuningatapja), mis tõi talle elu lõpul kaasa palju pahandusi. Otsustaval hetkel tõstis kõigi hämminguks Louis XVI surmamise poolt käe ka kuninga nõbu Philippe d'Orléans, (teise nimega Philippe Égalité)
annaabi.ee 
