Prantsuse kokanduses: suurejoonelises stiilis kokandus oli kõrgelt soositud ning sai rikkaks Pariisis. Carême peetakse sageli üks esimesi, rahvusvaheliselt tuntud kuulsus kokad . Sündis Pariisis ja jäeti maha vaesete vanemate poolest. Prantsuse revolutsiooni ajal töötas ta köögis. Poiss sai vastutasuks majutuse ja toitlustamise. Aastal 1798, avas ta koos Sylvain Bailly-ga koos kaupluse Palais-Royal lähedal. Bailly tunnustas tema talenti ja ambitsioone. Selleks ajaks oli ta valmis lahkuma Bailly juurest, võis ta sätestada, et tal peaks olema õigus jätta oma tööandja, kui parem pakkumine peaks tulema. Ta avas oma poe Pâtisserie de la rue de la Paix, mida ta hoidis kuni 1813.
5.mail1789 Versaillers,kuningas elas seal.1139 saadikut mahutas.vaimulikud-291,aadlid- 270,kolmas-578 Paremini esindatud 3. Pool-abt Sieyes,krahv-Mirabeau.kuidas lugeda hääli? Sieyes 17.juunil 3. seisusest rahvuskogu(l´assemblee nationale)-esindavad rahvust.parlamentaarne rev. oli Alanud. Nad jäid Väikeste Rõmude palee ukse taha,abt Sieyes soovitas koguneda palimäng La sale du jeu de paume.koostati vande tekst,jab kokku kuni kuningriik saab konstitutsiooni. Laual luges astronoom Bailly.J.L.David. järgmine pave teatati, saal tuleb vabastada ürituseks Mirabeau vastas lause. Hiljem liitus La Fayette ja kuninga nõbu Philippe d'orleans.9.juunil Soovitas kuningas ühineda kõigil Rahvuskuguga mis muutus esimeseks üldrahvalikuks Parlamendiks votes nimeks asutav kogu(assemble nationale constituante)Ab monarhia lõp Konst monarhia sündis. Oli vaja kinnitada põhiseadus(öösel tehti).Mirabeau juhtfiguur. 14.juuli1789-rahvarevolutsiooni algus-11.juuli saatis kuningas Neckeri ellu
üle emale · "Kui omatakse niisugust poega, Võõrasisa siis ei abielluta enam!" Koolid · Lyoni kolledz - internaadielu, "kaklused õpetajate ja poistega" · Pariisi Louis-le-Grand'i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse · Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest · École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta · Süvenev melanhoolia Boheemlaselu Pariisis · Elab Bailly pansionis - kunstnike ja kirjanike asupaigas · Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu · Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja normist kõrvalekalduva vastu · Armastab sõpru sokeerida müstifikatsioonidega · Saavutab dändi kuulsuse Peitev mask- dändi · B-i välimus - aeglase, nõtke kõnnakuga, pikas mustas kuues, kõrgelt nööbitud vesti ja pimestavalt valge pesuga · Dändimask on eelkõige
mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi:föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku
ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD PLANEEDID KUU Koostaja : Signe Jaup Klass : 12K5 Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sid...
esindaja Generaalstaatide; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes'i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8 Bailly [bai´ji], Jean Sylvain (1736-1793) kolmanda seisuse vanim ja lugupeetavaim esindaja Generaalstaatides; ajastu tuntuim astronoom, Teaduste Akadeemia liige; mängis otsustavat rolli Rahvuskogu ja Asutava Kogu loomisel; esimene Pariisi meer (linnapea); peale kuninga põgenemiskatset aset leidnud sündmusi tagandas end linnapea kohalt; tõmbus tagasi poliitikast, kuid arreteeriti ja giljotineeriti Terrori ajal; kui keegi tapalava kõrval seisjatest talle hüüdis: "Sa ju värised, Bailly
institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam- vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. Tartu 2010 3 Tartu Kunstigümnaasium
esindaja Generaalstaatides; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes’i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8 Bailly [bai´ji], Jean Sylvain (1736-1793) – kolmanda seisuse vanim ja lugupeetavaim esindaja Generaalstaatides; ajastu tuntuim astronoom, Teaduste Akadeemia liige; mängis otsustavat rolli Rahvuskogu ja Asutava Kogu loomisel; esimene Pariisi meer (linnapea); peale kuninga põgenemiskatset aset leidnud sündmusi tagandas end linnapea kohalt; tõmbus tagasi poliitikast, kuid arreteeriti ja giljotineeriti Terrori ajal; kui keegi tapalava kõrval seisjatest talle hüüdis: “Sa ju värised, Bailly
monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi vaid kolme riigi: USA, Taani ja linnapea Rahvuskaart kodanike Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai relvastatud organisatsioon, kuningas uueks Prantsusmaa kuningaks aga andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3
famous. (Friedlaender, 1952, p.22) Moreover, representing crowds of important historical figures as great heroes in the same space was a challenge for David, but he succeeded with great accuracy. (Friedlaender, 1952, p.22) The main characters of the painting are positioned to look more outstanding than others and their muscularity makes them appear even more heroic. (Lajer, 1999, p.106) He placed one of the main figures, Jean Bailly, to the center of the room on a table that divided the room into two sides, but did not break the unity of the whole picture. Aside from Bailly, other important delegates like abbe Gregoire, dom Gerle and Rabaut Saint-Etienne, were located centrally and made identifiable. Around the table representatives of Protestantism, regular clergy and secular clergy were all together without special division. This shows how the Revolution makes everybody equal and unifies even opposite sides
olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam-vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. 17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed pidid taganema Reini taha
27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks (Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Bastille' vallutamine Prantsusmaa rahva seas tekitas esialgu suurt rahulolu arusaam, et kuningas on otsustanud toetada liberaalsete reformide teed. Kuid peagi tekkis nende seas viha, kui Louis XVI vallandas 1789. aasta juuli alguses eelmisel aastal taas majandusjuhiks saanud Neckeri ning püüdis luua tagurlikuks peetavat valitsust. 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool
kehtestamist. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40000 inimese. Enamik terrori ohvreid oli pärit lihtrahva hulgast. Robespierre tembeldas ndaga mittenõustuvad kaaslased revolutsiooni vastasteks ning saadeti nad giljotiini alla. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam- vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. ,,Revolutsioon sööb oma lapsi", Kuna hukatute hulgas oli suur osa lihtrahvast ja neid, kes olid lihtsalt Robespierre isiklikud vaenlased või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
