Tööpuudus isiklik või ühiskondlik probleem? Viimase pooleteise aasta jooksul on maailma mastaabis võimsust võtnud majandussurutis. Selle tagajärjel on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ettevõtete tootlikus ja selle tagajärjel on kaotanud väga paljud enda töö. Ei ole erandiks ka Eesti, kus tööpuudus on suureks probleemiks hetkel. Kuid kas tööpuudus on tingitud peale majandussurutise, ka iskiklikest probleemidest? Või on tööpuudus ühiskondlik probleem? Ühest küljest võib võtta tööpuudust kui isiklikku probleemi. Paljud praegused töötud olid enne kõrgetel ametikohtadel ja kõrgepalgalised. Nüüd, töötuna, ei oska nad ümberhinnata olukorda praegusel tööturul. Nad ei taha endale tunnistada, et praeguses olukorras nad ei saa enam sellist palka, kui aasta tagasi. Sellepärast ei ole nad ka nõus otsima madalama palgaga töökohti, nende mõistes lihttöölise ametikohta
palju kitsama töövalikuga, mis ilmselgelt neile rahuldust ei pakuks. Kui tulevikus töötada töökohal mis ei meeldi, ei ole ka töötahe ning töökvaliteet nii suur, ainult armastusest tehtu vastu sünnivad kõige paremad tulemused. Järelikult on õnn enda kätes. Ometi kui plaan iseenesest nii täiuslik näib on riikides ikkagi probleemiks töötute suur hulk. Inimesed, kel pole piisavalt oskusi mingil erialal ei saa tööd. Tal ei jäägi muud üle kui võtta vastu vähemteenivam töö või minna ennast täiendama. Probleem võib olla ka selles, et inimene on valiv, mis iseenesest ei ole halb, kuid kitsendab töökohtade kuhu ta saaks kohemaid tööle asuda. Mõned inimesed ei tahagi tööd teha kuna see liiga suurt pingutust nõudev tegevus on. Samuti võib olla töötu firmaomanik, kes otseselt kuskil ei tööta, kui see ei tähenda et tal sissetulekut ei oleks. Riigi edukuse tagab see, kui palju tal raha on. Riigi raha tuleb loomulikult
teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alati omavahel väärtusi vahetanud, andes mingeid väärtusi teistele ja saades midagi vastu. Kui nad vahetavad raha toote või teenuse vastu, siis on nad kliendid. Kui nad vahetavad oma tööd palga vastu, siis on ettevõtte ja tööandja nende klientideks, samas on nad ise klientideks tööandjale ja ka kaastöötajatele. Kui inimesed osalevad kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või
Kui haridust laiendada ja viljakust vähendada, siis vaesus väheneks oluliselt. Eriti oluline on just noorte naiste haridus, kuna see on maailmas üks võimsamaid vaesusevastaseid käitumisi. Vaesus tekitab koormuse ning stressi, mis omakorda soodustavad vaesust rõhuvat käitumist. See loob halbu stiimuleid, mis õõnestavad motivatsiooni. Lisaks väidavad teadlased, et kultuur on vastus vaesusele, mis siis pärsib vaeste haridust, tööhõivet ja abiellumist või soodustab sõltuvust hoolekandest või väljaspool abielu sündinud lapsi. Vaesuse vähendamiseks on vaja vähendada sellise käitumisega inimeste levimust. Poliitilineteooria väidab, et vaesus on poliitiline tulemus, mille taga on võimusuhtes ja kollektiivsed valikud ressursside jaotamisel. Kollektiivsed poliitilised osalejad koondavad vähem soodsas olukorras olevad klassid ühiste huvide ja ideoloogiate ümber
..................... 41 Mõtteid seoses soolise võrdõiguslikkuse seadusega.................................................43 Kommentaar soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõule........................................45 Soolisest võrdõiguslikkusest ja menetletavast seadusest Eestis............................. 46 2 Saateks Soolise ebavõrdsus Eestis ei ole sotsiaalne probleem, vaid makrotasandi sotsiaalse probleemi, nimelt seksismi, tagajärg. Just seetõttu, et personaalsel tasandil ei tajuta soolist ebavõrdsust, teeb soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise isiklikult raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03
t lt (W/P)0 tasemele (W/P)1 palgatakse lisatööjõudu ning L0 nihkub L1. Reaalpalk väheneb kui b nominaalpalk p W langeb g või hinnad P tõusevad. (W/P)1 Ld L0 L1 L Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. Firmad ei vaja töötajaid iseenesest, nad vajavad töötajate produktiivsust. W-nominaalpalk; P-hinnaindeks; W/P reaalpalk; L tööjõud. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööjõu pakkumise kõvera nihkumine 1
Esialgu põgeneti lihtsalt sõjakoldest kaugemale ja hiljem ka naaberriikidesse, aga õige pea hakati tulema ka üle Vahemere. Lisaks Süüria sõjapõgenikele tuleb Lähis-Ida regioonist ka Euroopase palju majanduspõgenikke, et paremale elule saada. Kuna Vahemereäärsed riigid ei suuda tulevat inimmassi üksi ümberpaigutada ega neid toetada, siis võeti Euroopa Liidus vastu otsus põgenike ümberjaotamise osas. Kvoodisüsteemile vastavalt pidi iga riik ümberpaigutama teatud arv põgenikke või kui sellega nõus ei oldud, siis trahvi maksma. Peale põgenike ümberpaigutamist leidsid paljud riigid end probleemi eest, et kuidas neid ühiskonda edukalt integreerida ning vältida nende radikaliseerumist ja ka põgenemist mõnda teise riiki. Eesti otsustas minna seda teed, et paigutada kvoodipõgenikud üle Eesti laiali. Mõned sattusid Tallinnasse, mõned Tartusse, aga paigutati ka väikesetesse kohtadesse, kus tulevikuväljavaated nii head pole kui suurlinnades
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Eesti sotsiaalprobleemid Kellelt: Maria Maripuu P-3 Viimasel ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud. Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi eriti kui seal on väiksed lapsed. Sest, kui üks vanemadest või mõlemad kaotavad töö, siis neil on majanduslikult raske aeg. Kuna ka laste toetused on vähenenud. Ja uut tööd saada pole kerge. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse
Kõik kommentaarid