üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma, siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui elavad sünniksid muust kui surnutest, sest poleks mingit abivahendit, et kõik ei hävineks surnud olemisse. Niisiis on olemas surnutel hinged ja surnuist taaselustuvad ja sünnivad elavad. Sokrates tõestas hinge olemasolu ka meenutamisega seoses
kaaslastele leiba ja valas veini ning ennustas, et üks tema jüngritest reedab ta selleks osutus Juudas. Järgneval päeval olid valvurid võtnud Jeesuse kinni ning ülempreester oli mõistnud ta hukka ning talle määrati karistuseks ristisurm. Suri tõenäoliselt 30-31 ,Jeruusalemma müüride taga, kohas, mida nimetati Kolgataks. Hiljem maeti ta hauakambrisse, mille Joosep oli enesele kivisse raidunud ja lükkas sissepääasu ette suure kivi kuid Jeesus oli kolm päeva hiljem surnuist üles tõusnud. Jeesus Kristus ilmutas end oma sõpradele ja õpetas neid.40 päeva hiljem tõusis ta taevasse. Tema sõnumit pidid inimkonnale edasi andma jüngrid, kes said pärast Jeesuse surma endale uue nime apostlid . Jeesus õpetas, et Jumal on hea ja armastav. Ta õpetas, et kurjale ei pea kohe vastama kurjaga. Ta õpetas ka kuidas pääseda taevasse. Sinna pidid minema kõik head inimesed, aga kurjad pidid minema põrgusse
Tulles rahvale vastu määraski Pilatus Jeesuse surma läbi ristilöömise. Jeesus löödi risti ning ta suri. 3) Ülestõusmine: Pärast surma matsid Jeesuse jüngrid ta kaljuhauda, mille suue suleti suure kiviga. Kolm päeva pärast Jeesuse matmist tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha vaatama. Nad avastasid aga, et kivi oli haua eest ära lükatud ning haud oli tühi. Naistele ilmus issanda ingel, kes teatas neile, et Jeesus on surnuist üles tõusnud ja elab. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse jüngrid teda elusalt, ning uskusid, et ta on surnuist tõusnud. Nad jõudsid järeldusele, et Jeesus on uut moodi Messias mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Nelikümmend päeva pärast ülestõusmist nägid jüngrid Jeesuse taevasseminekut ta võeti pilvedel üles Jumala juurde. Enne lahkumist lubas ta aga, et ta saadab Jüngritele Jumala vaimu (Püha vaimu)
Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. USKUMUSED Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda aga tõusis kolmandal päeval surnuist üles. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. IDEOLOOGIA Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristlased usuvad, et kolmandal päeval (ristisurm reedel, ülestõusmine pühapäeval) pärast oma surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja 40 päeva hiljem läks taevasse. PÜHA Click icon to add picture
järjestus on erinev. Vana Testament keskendub juudi rahva ajaloole, Uus Testament Kristuse elule ja õpetustele. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Sümbolid Click to edit Master text styles Second level Third level
Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlased usuvad, et kolmandal päeval pärast oma surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja 40 päeva hiljem läks taevasse. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi. Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse
Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. USKUMUSED See on usk kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks.
religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti............... sugugi tingimata spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu väljenduda. - religioossus 7. Millist loetletud arhetüüpidest ei saa Carl G. Jungi järgi eristada Jumala- kujutlusest? - Ise 8. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku?
Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde
Uru arvas ka, et võiks kutsuda appi venelased ja neile vastutasuks anda Jurjev. Kuid sõnumi viijad ei jõudnudki üle Peipsi , sest neid võeti ennem kinni ja piinati sakslaste poolt. Nõnda said teada sakslased eestlaste kavatsused. Õige pea algas uus sõda. Sõda algas edukalt eestastele. Kuid nad tasapisi väsisid. Uru läks duelli pidama saksaväe juhiga, mis oli algul tasavägine. Uru haavas saksaväe juhti surmavalt ja see kukkus maha, aga kui Uru selja pööras tõusis sakslane nagu surnuist üles ja liikus Uru poole. Sakslane pussitas Urut silma ja samal ajal sai sakslane, Uru prantslasest sõbra poolt, noolega pihta. Langesid nii Uru kui ka sakslane. Eestlased olid võidelnud endale vabaduse tagasi. Jutustaja lõpetab filmi sellega , et vangi võetud mehed karistati nii, et nad ei pidanud mitte ühetgi tööd tegema. Eestlased tegid kõik tööd ära ja ehitasid isegi mõisad neile. Ilmselgelt ei saa see tõsi olla, sest eestlased ei ole sellise iseloomuga,
Ristiusk kasvas esimeste sajandite jooksul teistest religioonidest suuremaks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, õigeusu ja protestantlikuks kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõigeväelisemasse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kelle ainus poeg , Pühast Vaimust ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõsis kolmandal päeval surnuist ülesse ja läks taevasse, kus istub Jumala käel. Samuti usutakse igavest elu, Püha Vaimu, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja pühade osadust. Kristlik piibel sisaldab heebrea Piiblit ( Vana Testament ) ning Kristuse elu ja õpetusi ( Uus testament ) Taara usk on Eesti usupaganlik rahvuslik usuline liikumine. Kõige levinum oli see aastal 1930, aga eksisteerib praegugi. Praegu on Eestis registreeritud kaks taarausuliste ühendust
Esimeste sajandite kunstil on pigem sotsiaalne kui esteetiline väärtus. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga. Kunst sai ühiskondliku elu osaks. (Lassus 1966) Vanimad säilinud kristliku kunsti mälestised pärinevad haudadest. Maeti sarkofaagidesse (kivihauad), algselt eelkõige Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis sarkofaagidesse matmise komme ka läände. Sarkofaage kaunistati kristlike motiividega – näiteks Kristuse surnuist ülestõusmine; kasutati ka otseselt varasemast (antiigi kunstist) üle võetud kaunistusmotiive – viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekrid, millele anti (piiblistseene kasutades) kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. sajandist, pärast kristluse tunnustamist. Maeti maa-alustesse katakombidesse. (Onasch, Schnieper 2003). Laatsaruse surnuist ülestõusmine (üks
usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele elule. Enamike hinduismi usundisüsteemide puhul on eshatoloogiliste seisukohtade keskmes õpetus karmast (lõikad seda, mida oled ise külvanud) ja sanaarast (transmigratsioonist). Vastavalt sansaarale (olemise ringile) on iga inimese praegune elu mõjutatud sellest, mida ta on teinud oma eelmistes eludes. Karmat võib defineerida kui iseeneslikult toimuvat õigusemõistmist
kasutati esmakordselt Antiookiajüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" vanim säilinud kasutus on kolmanda. Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlusel on tänapäeval palju harusid. Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli võivad kristluse vormid
5 Kristuse haavad 1000 igavikku tähistav arv 6 loomise ja täiuslikkuse arv 7 halastuse, armu ja Püha Vaimu arv. Ka lõpetatus ja täiuslikkus 8 ülestõusmise arv( Kristus tõusis üles kaheksandal päeval pärast Jeruusalemma saabumist 9 ingellik arv (üheksa inglikoori) Katakombid Katakombid Katakombid Katakombi sisevaade Katakombimaal. Laatsaruse surnuist üles äratamine Katakombimaal. Püha õhtusöömaaeg Seinamaalid katakombides Katakombimaalid Katakombimaal. Hea karjane Varakristlik arhitektuur. Tsentraalehitised Põhiplaanilt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreeka rist Põhiplaani äärmised punktid keskmest ühekaugusel Mausoleumid e. haudehitised Baptisteeriumid e. ristimiskabelid Sta Constanza Sta Constanza Sta Constanza
Kristuse ülestõusmist. Lihavõtete puhul on tegu liikuva pühaga, õige aeg arvutatakse kuukalendri järgi. Tavaliselt langevad lihavõtted ajavahemikku 4. aprill / 22. märts – 8. mai / 25. aprill. Lihavõtteid on Venemaal ikka peetud suure rõõmu pühaks. Lihavõtte jumalateenistus algas laupäeva öösel vastu pühapäeva. Südaööl hakkasid helisema kirikukellad ja algas ristikäik ümber kiriku. Vaimulik laulis „Kristus on surnuist üles tõusnud...“, ning avati nn kuninglik värav ehk altari peauks. See sümboliseeris paradiisiväravate avamist Kristuse poolt: teatavasti suleti need inimestele pärast Aadama ja Eeva pattulangemist. Seejärel algas hommikupalvus, mille vahetas välja pühadeliturgia. Jüripäev Jüripäevaks nimetati rahvalikus kõnepruugis päeva, mil meenutati püha Georgios Võidukandjat. Õigupoolest tähistati seda päeva kaks korda aastas: 6. mail / 23. aprillil ja 9
Nad asetasid Jeesuse surnukeha hauda, mille sulgesid kiviga. See toimus reedel, päev enne sabatit. ÜLESTÕUSMINE JA TAEVAMINEK Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi. Seejärel ilmus naistele ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse sõbrad teda elusalt ning uskusid, et ta on surnuist üles tõusnud. Nad jõudsid järeldusele, et Jeesus on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. 40 päeva pärast ülestõusmist nägid jüngrid Jeesuse taevasseminekut. See oli viimane kord, kui nad Jeesust nägid. Aga enne seda, kui ta lahkus, ta lubas, et saadab lohutaja, jumala püha vaimu, ning jüngrid jäid ootama. Ühel päeval kuulsid nad tuule kohinat ning nägid tuleleeke oma peade kohal.
Koguduse talitused · Ristimine · Leer · Laulatus · Matus Õpetuslik alus Paluse kirikus Apostellik usutunnistus Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen Tööharud *Lastetöö *Eakate sünnipäevalaud *Noortetöö *Koguduse kool/seminarid
haigeid, toitis viie leiva ja paari kalaga ära mitutuhat inimest jms. Kui Jeesus vangistati, siis pidi ta ise kandma risti Kolgata mäele. Seal naelutati ta risti külge, ristile kinnitati kiri: "See on juutide kuningas!" Jeesuse pähe pandi pilkeks kibuvitsaokstest punutud kroon. Kui Jeesus piinates suri, pimenes päike ja Jeruusalemma templi eesriie kärises lõhki. Jeesuse surnukeha paigutati kaljusse raiutud hauda. Kolmandal päeval tõusis Jeesuse keha koos hingega surnuist üles ja läks taeva. Jeesus tuleb tagasi viimselpäeval mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama.
Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas. Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks
kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Õhtusöömaaeg Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg).
Esimesena sai ristiusk riigiusuks Rooma impeeriumis ning sealt levis see edasi üle kogu maailma. Tänapäevaks on ristiusk ehk kristlus suurim maailmareligioon ja sellel religioonil on üle 2 miljardi järgija. 4 1. RISTIUSK Ristiusk on saanud alguse Naatsareti Jeesuse elutööst ja saatusest. Ristiusk tekkis Juudamaal. Kirik sündis seejärel, kui jüngrid olid veendunud, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).Kristlased usuvad, et kolm päeva peale surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja umbes 40 päeva hiljem tõusis taevasse. Kristlik kirik sündis juutluse varjus. Kiriku organisatsioon omandas järk-järgult kindla vormi. Kaitseks eksiõpetuste vastu loodi usutunnistus ja Uue Testamendi raamatute kogumik. Tekkis teaduslik kristlik
intuitsiooni; nende kujutluspilt Läänest on ikka veel üsna vildakas ning nende teadmised ülejäänud maailmas ikka veel rängalt moonutatud dogmaatiliste aastakümbete poolt. Siiski on nad Lääne suhtes ääretult uudishimulikud ning avaldavad samasugust huvi teie vastu. Religioon ja demograafia Vene õigeusu kirik (ja terve müriaad teisi religioone varieeruval määral, kaasa arvatud islam, protestantlus ja judaism) on taas surnuist üles tõusnud maal, mis enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli seaduslikult ateistlik. Vene õigeusk on erakordselt müstiline ja konservatiivne. Selle üheks näiteks võib nimetada vanausulisi, kes hoiavad kinni mõnedest vanadest esialgsest riitusest, mida ortodoksne kirik 13. sajandil uuendas. Tulevikus on näha, kas kirik jätkab stabiliseeriva jõu mängimist muidu nii ebastabiilses sotsiaalses kliimas, sest
Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas. Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks
ja teisi 1%. Kristluse rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos
pühapäeval käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud PAASTUAJAST JA ÜLESTÕUSMISPÜHADEST: Ülestõusmispühadele eelnevad 40 päeva on vaieldamatult ristiusu kalendri keskmeks. Kuus ja pool nädalat, mis eelnevad Kristuse surnuist ülestõusmisele, sisaldavad endas palju tähendust, nii saladuslikku (müsteeriumile omast) kui ka meie mõistusele ja hingele hoomatavat. Nii nagu on laialt levinud komme, et inimesed teevad endale plaane uueks aastaks, nii on Läänekirikus ka üsna laialt levinud komme, et inimesed teevad endale paastuplaane. See on n.ö. valmistumine kirikukalendri kõige suuremaks pühaks. Plaanide hulka võib kuuluda nii mitmeidki asju: kes loobub
· Jeesus oli juudi soost puusepa poeg · Rändas ringi mööda maad ja kuulutas Jumalariigi saabumist · Tema õpetus pandi kirja pool sajandit peale tema surma · Jeesuse elu lõpp · 30pkr saabus Jeesus oma pooldajatega Jeruusalemma · Juudi preestrid lasid Jeesuse vangistada · Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma · Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi · Jeesuse pooldajad uskusid et ta tõuseb peale hukkamist surnuist üles ja saabub oodatud Jumalariik. Juurdus usk et Jeesus on prohvetite poolt ette kuulutatud messias e Kristus. JEESUS OLI JUMALA POEG
Algussalm Me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos Temaga on läinud magama. (1Ts 4:14) Introituspsalm Psalm 116:1-2; 111:4; 39:5a - Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm. (Ps 116:515) Päevapalve: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja surnuist üles äratanud ning seadnud valitsejaks elavate ja surnute üle. Tugevda meis lootust, et Sa äratad ka meie vennad ja õed igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. või Issand, meie Jumal, Sina tahad, et me ei oleks kurvad nagu inimesed, kellel ei ole lootust. Luba meil Issanda taastuleku päeval koos kõigiga, kes usus on lahkunud, üles ärgata igaveseks eluks
Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Kirik sündis seejärel, kui jüngrid olid veendunud, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Kuna esimesed kristlased oli enamjaolt huvitatud Jeesuse surmast ja üles tõusmisest ning tema õpetustest, siis on meie teadmised tema elukäigust puudulikud. Sellest mida Jeesus tegi ja õpetas annab ülevaate Uus Testament. Jeesus oli Juudamaa mees, keda kristlased pidasid Jumala Pojaks, kuid selle uskumuse juures peituvad sügaval juudi traditsioonis ühes kristliku arusaamaga Uue Testamendi suhtest Vanasse Testamenti. Lugu Jeesusest ja selle varased tõlgendused,
Kunstiga saab edasi anda midagi sellist, millega keel, sõnad jääks jänni. Mõistuslikus keeles on ainult tunnetetatav. Mitte-sõnalised vahendid on usu seisukohalt väga väärtuslikud. Religioonist pärit teemad on olnud maalikunstis pikka aega peamine teema. Ilmseks muutub see siis, kui külastada ükskõik millist Euroopa või Põhja-Ameerika suurt muuseumi. Neis leidub tohutult maale, mis kujutavad Kristuse ristilöömist ja surnuist ülestõusmist või muul moel on religioosse sisuga (nt. ,,Genti altar" Hubert ja Jan van Eyck). Kuid need maalid pole otseselt ühegi sündmuse reproduktsioonid. Kunstnik maalis vaid oma kogemuse või nägemuse ja siis edastas selle teistele. Ja kuna igaühel on vaba voli tõlgendada mingit maali vastavalt selle, kuidas ta seda näeb, siis on võimatu sõnaliselt analüüsida kuidas see meid mõjutab. Pole ühtegi kindlat mustrit kuidas mingi pilt kellelegi mõjub. Religioossete
Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliikluse aluseks on Piibel
haigeid, toitis viie leiva ja paari kalaga ära mitutuhat inimest jms. Kui Jeesus vangistati, siis pidi ta ise kandma risti Kolgata mäele. Seal naelutati ta risti külge, ristile kinnitati kiri: "See on juutide kuningas!" Jeesuse pähe pandi pilkeks kibuvitsaokstest punutud kroon. Kui Jeesus piinades suri, pimenes päike ja Jeruusalemma templi eesriie kärises lõhki. Jeesuse surnukeha paigutati kaljusse raiutud hauda. Kolmandal päeval tõusis Jeesuse keha koos hingega surnuist üles ja läks taeva. Jeesus tuleb tagasi viimselpäeval mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama. 1. Kuidas Rooma võimud suhtusid juutide usku
kelle õpetust ja eeskuju kristlased järgivad. Kristlaste püha raamat on Vanast ja Uuest Testamendist koosnev Piibel. Nüüdseks on kristlusest saanud maailmareligioon, ta on valitsevaks usundiks Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aasias, Austraalias ja Okeaanias; kristlus on ühtlasi maailma levinuim usund. Kristluse aluseks on usk kõikvõimsasse Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg Jeesus Kristus suri ristilööduna, tõusis surnuist üles ja läks taevasse. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Jeesust peetakse ühtaegu jumalikuks olendiks ja inimeseks. Samuti usutakse Püha Vaimu, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristluse peamised voolud on (rooma)katoliiklus, õigeusk ja protestantism. Viimane jaguneb omakorda paljudeks vooludeks, sektideks ja äratusliikumisteks: nt adventism, anglikaani kirik, baptism, jehovism, kalvinism, luterlus, metodism,
*orjad kuna roo ma kasvas vallutuste tagajärjel ja siis suurenes orjade hulk , nii muutus roo ma ühiskond tugevalt orjanduslikuks ja hilje m tõi see kaasa suuri problee m e. Ristiusu tekkimine. Elu ajal oli jeesust järginud teatud õpilaste ring jüngrid. Lähe maid jüngreid oli 12 ja neid hakati ni metama apostliteks. Pärast jeesuse ristilöö mist tekkis jüngritel veendu mus, et jeesus on surnuist üles äratatud, sellel veendu musel hakkas kujune ma ristiusk. Se e usk levis kiiresti juuda provintsist v älja ja sellele aitasid kaasa eriti apostlid, eriti aktiivsed kuulutajad ehk misjon ärid (Peetrus ja Paulus). Paulus rändas väike aasias ja kreekas ning rajas palju kogudusi ehk kirikuid. Nii levis ristiusk paarikümne aasta jooksul üle roo ma i mpeeriumi , kujunes välja koguduste võrgustik ja hierarhia (a m eti astmestik)
christos ("salvitu") - s.t Kristus. 3 Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristluse 7 surmapattu. Need patud tapavad kristlikku usu. Usutakse, et on paradiis ja põrgu, kuhu inimesed sattuda võivad pärast surma, vastavalt oma eluviisile. 7 Surmapattu: 1
christos ("salvitu") - s.t Kristus. 3 Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristluse 7 surmapattu. Need patud tapavad kristlikku usu. Usutakse, et on paradiis ja põrgu, kuhu inimesed sattuda võivad pärast surma, vastavalt oma eluviisile. 7 Surmapattu: 1
hiljem üle kogu maailma. Õpetus Nagu juudid ja moslemid, usuvad ka kristlased ühte kõigeväelisse looja-Jumalasse, kõige olulisem kristlastele on see, et maailm ja kõik selles on Jumala väe ja armu väljendus. Kristlased usuvad, et Jeesus läks ristilöömisele järgenenud sabatil põrgusse, kus ta lõhkus väravad ning viis üles taevasse kõik head surnud ja andis neile seal igavese elu, samuti usuvad et Jeesus tõusis surnuist ning elab tänaseni. Kristlased usuvad et Jeesus suri inimese pattude eest, samuti usuvad, et Jumala armastusel on vägi võtta ära suurimadki inimeste patud ja pahed ning et Jumal andestab patud igaühele, kes neid kahetseb ning soovib uut elu alustada. Kristlased usuvad, et Püha Vaim oli kohal siis, kui maailm loodi ning tema kaudu tegutseb Jumal maailmas tänapäeval. Rituaalid *Kristlikus usuelus on oluline koht ühistel jumalateenistustel, ent kirikus käimine ei ole
ülemkihi teravat vastuseisu. Selles nähti Moosese õpetusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi aristokraatia ja preesterkonna tungival nõudel laskis 3 juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr. Jeesus vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäelristilöömise läbi hukata. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Tema pooldajad olid veendunud, et pärast ristilt maha võtmist oli Jeesuse keha hauast koos hingega taevasse tõusnud, ja see üksnes kinnitas nende usku tema sõnumi õigsusesse. Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma
haigeid, toitis viie leiva ja paari kalaga ära mitutuhat inimest jms. Kui Jeesus vangistati, siis pidi ta ise kandma risti Kolgata mäele. Seal naelutati ta risti külge, ristile kinnitati kiri: "See on juutide kuningas!" Jeesuse pähe pandi pilkeks kibuvitsaokstest punutud kroon. Kui Jeesus piinates suri, pimenes päike ja Jeruusalemma templi eesriie kärises lõhki. Jeesuse surnukeha paigutati kaljusse raiutud hauda. Kolmandal päeval tõusis Jeesuse keha koos hingega surnuist üles ja läks taeva. Jeesus tuleb tagasi viimselpäeval mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama.
2. Jeesus on sündinud neistsist Maarjast, kes eostati Pühast Vaimust (conceptio immaculata). 3. Aadama pattulangemise läbi on kõik inimesed tema pärispatu (peccatum originale ) edasi pärandamise tõttu patused. Jumala vastu patustamise tagajärjeks on surm. 4. Jeesus kannatas ja suri ristil kõikide inimeste eest, et neid lunastada kuradi, patu ja surma meelevallast igaveseks eluks. 5. Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles, läks taevasse ja istub oma Isa paremal käel. 6. Jeesus tuleb aegade lõpul tagasi maa peale viimse kohtumõistjana. Toimub surnute ülestõusmine . 7. Kristlased peavad Jeesust juutide oodatud Messiaks. 8. Ümberlõikamist asendab ristimine. Algristikoguduses toimus see Jeesuse nimesse, hiljem kuni tänini Jumala Isa, Poja ja püha Vaimu nimesse. 9. Matteuse evangeeliumi lõpul formuleeritud Jeesuse universaalne ristimiskäsk on suunis globaalsele kristlusele. 10
jumala teenijad hävitada. õnneks elas iisraelis prohvet eelija, kes kutsus inimesi pöörduma elava jumala poole. eelnevad 2 jälitasid eelijat selle pärast. rahvast tabas ebajumalte teenimise pärast karistus, kastet ega vihma ei ole. algas põud kuid jumal käskis eelijal minna ühte asustamata kohta jõe äärde, kuhu karnad tõid talle jumala käsul leiba ja liha. jumal hoiab neid, kes teda armastavad ja talle ustavaks jäävad lesknaise poja surnuist ülesäratamine. jõgi kuivas, millest ellija jõi ning jumal käskis tal minna sarepta linna ning elama leskanise majja. naine elas pojaga 2-kesi ning oli väga vaene, prohvet jäi sinna. varsti poeg haigestus ja suri, eelija viis poja oma tuppaning palus jumalat, et too hing tagais läheks, nii juhtuski. eelija ja baali prohvetid karmeli mäel 3 a pärast põua algust ütles jumal eelijale et too läheks ütleks ahabile et varsti jujmal annab vihma
Inimene? Inkarnatsioon "Sõna sai lihaks" · Ristija Johannes · Saatan kiusab Jeesust · Imedetegija, tervendaja · Kaana pulm, Laatsarus · Elava usu kuulutaja · Juudi prohvet, reformaator · ("Te olete kuulnud, aga mina ütlen teile...) · Jumalariik · "Minu kuningriik ei ole sellest maailmast." (Jh 18:36) · Sündis neitsist · Suri ristil INRI (Iesus Nazarenus Rex Iudaeorum) inimeste pattude lunastamiseks · Tõusis üles surnuist · Lunastas inimese, ohvritall · Teine Aadam · Armastuse kaksikkäsk: · Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! · Armasta oma ligimest nagu iseennast! · 12 jüngrit/12 apostlit, sh Siimon (Peetrus) Rooma piiskop, esimene paavst Johannes Lemmikjünger, evangeelium Toomas Uskmatu Toomas, Tooma evangeelium Juudas Iskariot Juuda seeklid, Juuda suudlus
Jeesuse õpetus leidis pooldajaid eelkõige harimatu ühiskonna alamkihtides. Jeesuse suhted preestritega muutusid vaenulikuks. Ka Rooma võimude arvates oli Jeesuse tegvus ohtlik. Kui Jeesus u. 30 a. pKr Jeerusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamist surnuist üles tõusnud, end oma järgijatele ilmutanud ja seejärel taevasse tõusnud. 12
au igavesti. Aamen. 9. Tunnistagem oma püha ristiusku, mille peale meid endid on ristitud ja mille peale ka selle lapse tahame ristida: Meie usume Jumalasse Isasse, kõigeväelisse taeva ja maa Loojasse. -- Ja Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale toodud neitsist Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud põrguhauda, kolmandal päeval jälle üles tõusnud surnuist, üles läinud taevasse, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel; sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. -- Meie usume Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, liha ülestõusmist ja igavest elu. Aamen. Märkus. Soovitav on, et vanemad ja vaderid usutunnistust ühes loeksid. 10. See püha ja õndsakstegev usk kohustab kõiki, kes tema peale on ristitud, saatanast
kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused - Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Õhtusöömaaeg - Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (või viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks
Tühi rist tähendab ülestõusmist. Teistpidi rist seostub pigeb satanismiga kristlikus kontekstis tähendab Peetruse risti. Krutsifiks ristilöödud Jeesuse kuju. Tuvi Püha Vaim tuli nagu tuvi taevast alla. Jeesus löödi risti kuna oli ühiskondliku rahu häirija. Roomlased lasid ta risti lüüa nagu mässaja (tuli kuulutas uuest jumalariigist jne). Teda nähakse inimste pattude lunastajana tuleneb juuditraditsioonist (lunastas inimeste patud oma surmaga). Tõusis üles surnuist sümboliseerib, et surm ei ole lõplik, võitis surma. Lunastas inimese. Kõrvaldas võõrandumise inimese ja jumala vahel. Tema sõnum: Armastuse kaksikkäsk. Kas kristlaseks saamiseks peab esmalt juudiks saama? Algselt oli ka juudikristlus. Kristlik kirki sai alguse Nelipühist. Siis sai Püha Vaim nendele jüngritele osaks. JUMAL Jumal on ainujumal, kolmainujumal. Kolmainsus Jumal Isa, Jumal Poeg, Jumal Püha Vaim. Püha Vaim
maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Pühad tekstid: Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constantiniuse ajal idamaade religiooseid
Usund polüteistlik. Tähtsamad jumalad: * Anu taevajumal, jumalate isa. Temast peetakse väga lugu, kuid müütides ei mängi ta suuremat osa. * Enlil tuule- ja tormijumal. Tema kodu oli mägedes. Tõi vihma, leiutas kõpla ning aitas luua inimkonda. Oli babüloonlaste peajumal ning ühtlasi hävitaja. Kui ülimaks olendiks tõusis Marduk, hakati Enlili pidama kurjuse kehastuseks. * Ea/Enki mageveejumal ning elas maa-aluses meres. Oskas surelikke surnuist üles äratada. * Samas oli rändurite kaitsja, esindas valgust ning päikese eluandvaid omadusi. Õigusejumalana kaitses ohvreid ja karistas kurjategijaid. * Istar armastusejumalanna ja ühtlasi ka sõjajumalanna. Oli Samasi õde. Ta oli kaunis ja meelas, tõre ja sallimatu. Armastusejumalannana seostati teda õhtutähega, sõjajumalannana hommikutähena. * Marduk algselt üpris kõrvaline tormijumal, tõusis hiljem linnajumalaks ning seejärel
formaalsele järgmisele, hüljates tõelise armastuse jumala vastu, preesterkond nägi aga Jeesuses Moosese seadustest taganejat, kes eksitab jute tõelise messia ootelt. Kui Jeesus umbes 30 aastal pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuud Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemmas lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkumist surnuist üles tõusnud ning veel kord jumalariigi peatsest saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poole ette kuulutatud messias ehk Kristus. Kristluse levik ja kristlus Roomas Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas tähtsamaid olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane- jünger juba õpetaja eluajal. Kristlased võtsid enda hulka kõik pöördunud, sõltumata nende soost, rahvusest ja
· Anglikaane 3% · Muid 4% Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks
annaabi.ee 
