LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid,
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
· Eriolukorras võib õiguste kehtivust peatada. Samas on esitatud pikem loetelu õigustest, mida ei tohi peatada. Konventsioon lubab selgelt reservatsioone. (reservatsiooni koht on naljakas, sest tegelikult püüeldakse selleni, et reservatsioone ei tehta) Lisaprotokollid · Majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi käsitlev lisaprotokoll (1988) · Surmanuhtluse kaotamise lisaprotokoll (1990) erandkorras sõjaolukorras ja eriti rämedate sõjakuritegude puhul. · Konventsiooniga on ühinenud 24 riiki, esimese lisaprotokolliga 14 riiki, teise lisaprotokolliga on ühinenud 11 riiki. · Kohus on öelnud kui siseriiklikus õigusaktis on kirjas, et mingi kuriteo eest on karistuseks ettenähtud surmanuhtlus, siis on tegemist inimõiguste rikkumisega. · Kohus on laiendanud olemasolevaid ja tuletanud uusi õigusi
osa ehk miinimumi, mis vajab ühiskonnas õiguslikku kaitset. Eetika ja karistusõigus: Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Karistuse eesmärgid: 1. Retributsioon ehk kättemaks, eesmärgiks õigluse taastamine kannatuste ja kahju tekitamise läbi kurjategijale. 2. Kahjutuks muutmine ehk tulevaste kuritegude ärahoidmine, mille all peetakse silmas kurjategija isoleerimist. 3. Hirmutamine, eesmärgiks kurjategija ja teiste potentsiaalsete seaduserikkujate suunamine seadusekuulekusele hirmuga karistuse ees. 4. Rehabilitatsioon, eesmärgiga muuta süüdimõistetut. Üks karistuse õigustamise viise on lex talionis - õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Lex talionis väidab, et me karistame "silm silma, hammas hamba vastu" ja seega "elu elu eest" karistus on proportsionaalne põhjustatud kahjule. Aga kuidas karistada nt lapsepilastajaid???
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov.
pole reaalne, nt 93-94 %, mis pole reaalses elus võimalik. See kui registreeritud kuritegevuse arv kasvab ja absoluutarv langeb, siis see näitab, et õiguskaitse ametnike tegevuses on midagi valesti nt 80ndate lõpp ja 90ndate algusaastatel, kui vahetati ametites inimesi välja ning polnud palju kvalifitseeritud inimesi leida. Kuritegude avastamine on stabiilselt 50% juures püsima jäänud, see on siis sellest summast, mis politseisse laekub. Tüüpiline kurjategija on meesterahvas 16-24 a. meil saab kuritegeliku aktiivsuse haripunkt varsti läbi. Registreeritud ja lahendatud asjade protsentuaalne vahe on väga suur ning kohtusse jõudnud asja on neist veelgi vähem (oportuniteediga lõpetamised nt). Tellinn ja Ida-Virumaa on kõige suurema kuritegevus elaniku kohta ning Hiiumaa ja Saaremaal kõige madalam, seal on Harjumaast 4 korda väiksem see number 10 000 elaniku kohta.
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
" Lihtsalt kannatas "lomkad" välja ja oligi kõik. Hoopis tobe on see, et siis, kui kõik hakkas korda saama, kui tüdruk oli sünnitanud terve lapse ja ämm isegi korteri ostnud, et nad oma elu normaalselt elada saaksid, et just siis hakkasid laekuma arved nende tegude eest, mida oli teinud, et narkootikumide jaoks raha saada. "Siin ma nüüd olen, ja kui ma peaksin süüdi jääma kõiges selles, milles mind kaasosaliste armust süüdistatakse, siis võin siia kauaks jääda." "Tõeline karistus on nagunii käes - viirus. Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama
Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus .......................................................................................................... 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus .............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine .........................................................
..........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.
Lisaks mõisteti üks süüdistatav prostitutsiooni vahendamises süüdi kõrge profiiliga juhtumis, kus talle pandi süüks peaaegu 100 naise värbamine sunnitud prostitutsiooniks Luxembourgi ja Kreeka klubidesse; uut inimkaubanduse vastast seadust ei saanud sellele juhtumile tagantjärele rakendada. Hoolimata 89 300 USD-ga võrdses väärtuses vara konfiskeerimisest ja 7700 USD- ga võrdses summas trahvi maksmisest ei vastanud sellele inimkaubanduse vahendajale mõistetud karistus siiski juhtumi tõsidusele, sest ta kandis ainult kuus kuud eelvangistust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2012 a. inimkaubanduse vastase seaduse alusel anti kohtu alla rohkem isikuid, kui eelmisel aastal, kuid süüdimõistmise ja karmide vanglakaristuste mõistmisega oli probleeme. Kaitse Valitsuse fundeeritud mittetulundusühingud abistasid 2012. aastal vaid 21 inimkaubanduse ohvrit, samas kui 2011. aastal abistati 56 ohvrit. 2012. aastal abistatud 21 ohvrist olid 7 naised
……........ 46 6.2. Koosseisu erinevused arvudes ……………………………….……… 48 6.3. Regionaalne käsitlus ……………………………............................ 50 6.4. Reaalne vabadusekaotus – tingimisi – rahatrahv ……………………… 51 KOKKUVÕTE ............................................................................................... 54 De lege ferenda ……………………………………………………………… 57
Naisuurimus- ja Teabekeskuse inimkaubanduse vastane seminar, kus küsiti: miks ei tegele politsei inimkaubandusega, kuid tegeleb piraatkassettide ja piraat-CD- plaatidega? Vastus oli: sest inimene võib jäljetult kaduda ja pole majanduslikku huvigruppi, kes rõhuks, et nii ei juhtuks. Aga piraatplaatide puhul selline huvigrupp on. Viidates Ülo Vooglaiult valitud motole, tuleb küsida: kas EV-s on võimalik, et formaalselt õigeks mõistetud inimene on tegelikult kurjategija (näiteks "ristiisa"), ja vastupidi, et formaalselt süüdi mõistetud inimene on taustaõigluse mõttes süütu või pole talle inkrimineeritud kuritegu tegelikult sooritanudki. Jah, mõlemat tüüpi juhud on EV õiguskaitsesüsteemis võimalikud. Sest EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI FILOSOOFIAKS EI OLE ÕIGLUS KUI AUSAMEELSUS, VAID FORMAALNE ÕIGUS JOKK-SKEEMI MÕTTES. Kodanike ausameelset suhet ühiskonda ja riigisse ning
Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse. Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine, sest see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess. Kriminaalkohtupidamine milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni, et toimuks õiglane kohtupidamine, vale inimene riigileiva peal, kes ebaõiglase kohtupidamisega ära rikutakse. - Et teha selgeks, mis juhtus; - Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada; - Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks;
ülesehituse poolest.Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks,oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste(olemisõpetusega seotud)probleemide tõstatamine ja lahendamine.Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20.sajandi alguseni järgmised momendid: Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga,st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid.Tulemuseks oli,et normaalse,vaimselt terve kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jõi tagaplaanile. Loodeti luau mingit erilist kurjategija psühholoogiat,nähes kriminaalses käitumises väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega.Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
2 Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd (raudahelates). Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa(ohvrimeelsus, andeksandmine). 1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. 1867 abiellub Anna Snitkiniga. 1877 ostab maja Staraja Rustasse. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. 2) looming Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. a. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust
- seadusandlik eksperiment seda liiki kasutatakse, kui seadusandjal on ette kahtlused selles, et kuidas võib ühiskond reageerida mingi seaduse muudatusele konkreetselt. Siis antakse seadus välja n-ö eksperimentaal korras. Peale eksperimendi lõppu otsustatakse, kas anda see nii välja või mtte. Näide Inglismaalt, kus anti välja eksperimentaalkorras seadus, mis kaotaks sanktsiooniliigina ära surmanuhtluse. Sotsiaalteadustes kasutatavad uurimismeetodid saab jagada kolme rühma: 1. Inimeste objektiivsete elamistingimuste uurimiseks mõeldud meetodid (nt dokumentide uurimine, küsitlus, vaatlus) 2. Meetodid inimeste sisemaailma uurimiseks (nt inimeste päevikute uurimine, laboratoorne eksperiment, küsitluse teatud vormid) 3. Meetodid, millega uuritakse inimeste reaalset käitumist, (nt vaatlus, loomulik eksperiment) Sotsioloogiat huvitab inimene kui ühiskonna ja grupi liige
P.3. Sotsiaalsete normide liigid Sotsiaalsete normide kõige üldistatum ning elementaarsem liigitus on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. P.3.1. Tavanormid (tavad) on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. Tavanorme antakse edasi suuliselt või eeskuju najal. Selles erinevad nad õigusnormidest. Tavanormid on teadaolevalt vanimad sotsiaalsed normid. Tavanormid on aegruumis ning vastavas kultuurikontekstis väärtustatud käitumismallid, teatud elulaad. On universaalseid tavanorme (nt tervitamine; külalislahkus), aga ka vaid teatud sootsiumide käitumist reguleerivaid (nt põlluharijale tuletab kevadise pööripäeva tähistamine meelde kevadiste põllutööde algust). Tavade täitmisel kasutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Need kinnistavad
valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud. 2. Millised võimud on inimestel loomuseisundis? Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada. Inimesel ei ole võimu teha kurja ning võtta
kaheks: · Kollektiivsed ettekujutused ühiskondlikud ideed, mille hulka kuulub ka õigus. Ei ripu tühjas ruumis, vaid nad sõltuvad millestki. See miski on ühiskonnastatud inimene. Saavad tekitatud inimeste endi poolt. · Sotsiaalne morfoloogia ühiskonna materiaalne külg alates tootmisvahenditest lõpetades produktidega. Sotsiaalne fakt igasugune tegutsemise, mõtlemise ja tundmise maneer. Durkheimi kuritöö ja karistuse käsitlus kuritegu üksiknähtusena on ühiskonnas negatiivne nähtus. Durkheimi arvates on kuritegevus normaalne nähtus. Teatud mõttes on see koguni positiivne nähtus, sest see on paratamatu nähtus. Seda tunnistab maailma arengu ajalugu, sest pole teada ühtegi ühiskonda, kus ei oleks kuritegevust olnud. Teisest küljest aga on kuritegevusel ka teatud ühiskonda edasiviiv jõud, sest kuritegevus annab märku mingitest vajakajäämistest ühiskonnas; tavaliselt on tegemist ühiskondliku probleemiga. Kui
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu
Ohtudest ei tohi nõnda hoiduda, nagu näiksid ara või nõrgana. Riigi juhtimisest: Kodanike huve kaitsta nii, nagu unustaks enda omad. Riiki tuleb hoida korras tervikuna. Sarnaselt eeskostega peab riigi valitsemine teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Suurele mehele on omased leplikkus ja halastus. Ka rangus. Iga noomimine või karistus peab olema vaba auhaavamisest. Karistada tuleb riigi huvides mitte karistaja huvides. Karistus ei tohi olla suurem süüst. Soove järgivais oludes tuleks vältida kõrkust, upsakust ja ülbust. Varandus ei tohi olla hangitud häbiväärselt või põlatud viisil Auline = sünnis. Sünnis on mõistust ja keelt arukalt kasutada, tegusid läbimõeldult korda saata. Õiglane on sünnis. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist "Meie sõprus Étienne de la Boétie'ga on võrreldamatu... selle ainus mudel on ta
seaduslike pärijate vahel jagada. Naine käsutas oma kaasavara, mees oma vara. 6.4. Vanemate ja laste suhted 6.4.1. Seadusjärgsed lapsed Abielust sündinud lapsed ja orjatari lapsed, kellele isa ütleb minu lapsed, need arvatakse perenaise laste hulka, st saab. 6.4.2. Vanemate õigused laste üle Vanemad panid paika pärijad, otsustasid kaasavara üle. Vanemad said teha kokkuleppeabielusid, vaadata oma poegadele välja sobivad naised. 7. Õigusrikkumine ja karistus Hammurabi koodeksi normide järgi 7.1. Tsiviil- ja kriminaalõigusliku vastutuse eristamine Ma arvan, et need teod, mis nägid karistusena ette surmanuhtlus või vigastust, siis tegu oli kriminaalõiguse valdkonda kuuluva pügalaga. 7.2. Süüteod 7.2.1. Süüteoliigid Kuriteod Karistused Isikuvastased Surmanuhtlus; vigastavad karistused (taliooni printsiibil); rahatrahv
protsessi juhtis kohus jaametisse seatud eriline süüdistaja.Tavaarusaama järgi on piibel mõjutanud euroopa õigust kahes suunas: inimlikkus ja õiglus.Piibli mõju oli palju mitmetahulisem, ka karmistav mõju õigusele.Varases kanoolises seaduses on suur roll Augustiiniuse jne töödel.Piibel on ilmalikku õigust mõjutanud ka otse, ilma kanoonilise õiguse vahenduseta: - Corpus Iuris Civilises on Piibli mõju selgelt näha, CIC sisaldab palju norme kristluse kui riigiusukaitseks, riiklik karistus paganluse eest. - Alfred suure seaduste kogu algab kümne käsuga Vanast Testamendist. - Saksa talurahva sõjas ja reformatsioonis oli 10 käsku aluseks, ühtegi karistust, mida Mooses polekehtestanud, ei tohi kehtestada. Inimene ei tohi karistada karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtivõigus. - Anglo-ameerika maades veel XIX sajandil VT normid käibel kui kehtiv õigus.Ilmalikud valitseja kaalusid VT kehtestamist kehtiva õigusena.XVI-XVII
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed; hüvitus ja karistus (millega iga liiges pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama loomulikule kehale; kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; salus populi (inimeste turvalisus) selle eesmärk; nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; üksmeel on tervis; mäss on haigus ja kodusõda on surm.
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
) Vastupidiselt raskemat karistust ettenägevatest seadustest on kergemat karistust ettenägeval seadusel tagasiulatuv jõud. Selline lahendus tuleneb põhiliselt ökonoomsuse printsiibist. Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis kõrvaldab karistuse antud teo eest, siis ei ole raske karistuse kohaldamine üldpreventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. Isikud, keda see karistus peaks mõjutama loobumaks kuriteo toimepanemisest, teavad üldreeglina, et neid ähvardab sama teo toime panemise korral juba uus kergem karistus. Seega ei ole võimalik raskema karistusega aidata kaasa üldpreventsioonile. Ning kui uus seadus dekriminaliseerib mainitud teo, siis see tähendab, et kas ühiskond ei ole enam üldse huvitatud antud tegude ärahoidmisest, või et ei peeta vajalikuks kasutada antud tegude ärahoidmiseks kriminaalkaristusi. 14
) Vastupidiselt raskemat karistust ettenägevatest seadustest on kergemat karistust ettenägeval seadusel tagasiulatuv jõud. Selline lahendus tuleneb põhiliselt ökonoomsuse printsiibist. Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis kõrvaldab karistuse antud teo eest, siis ei ole raske karistuse kohaldamine üldpreventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. Isikud, keda see karistus peaks mõjutama loobumaks kuriteo toimepanemisest, teavad üldreeglina, et neid ähvardab sama teo toime panemise korral juba uus kergem karistus. Seega ei ole võimalik raskema karistusega aidata kaasa üldpreventsioonile. Ning kui uus seadus dekriminaliseerib mainitud teo, siis see tähendab, et kas ühiskond ei ole enam üldse huvitatud antud tegude ärahoidmisest, või et ei peeta vajalikuks kasutada antud tegude ärahoidmiseks kriminaalkaristusi. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
