Adjektiivide kompareerimine (omadussõnade võrdlemine) 1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi -e tühje
INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste kaasautor. Eesti keeles on ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud.
Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt koha sisse võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski organisatsioon ega asutus. Johannes Aavik võttis ta soome keelest kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m
söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa
söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa
haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Johannes Aavik on eesti keelde jätnud jälje, mida on raske mitte märgata. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt koha sisse võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavik tegeles ka süntaksiga, sel alal on tema peamisi teeneid des ja nud- lauselühendite propageerimine ja sõnajärje degermaniseerimine. "Ei tohi unustada, et
milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením). PÖÖRDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2. vat-tegevusnimi, tunnus -vat (nägin teda tule/vat, kuulsin sellest räägi/ta/vat). 3
Kõigil ülejäänud a-tüvelistel > i (eks ämm söö kodus sütt); nt pärni, vendi, külmi 13. Võrdluskategooria. Kategooria väljendab eri esemete, nähtuste, tegevuste ühesuguste omaduste kvantitatiivset suhet, olles üks gradatsiooninähtuse morfoloogilisi avaldumisvorme. Seostub adjektiivide ja üksikute adverbidega. Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre – suur 2. komparatiiv e keskvõrre – suurem 3. superlatiiv e ülivõrre – kõige suurem e suurim. Positiiv ei anna informatsiooni kirjeldatava objekti või tegevuse omaduse kvantitatiivse suhte kohta võrreldes teiste objektide või tegevuste sama omadusega. Mõnes keeles on grammatiliselt olemas ka ekvatiiv e võrdsusaste, eesti keeles väljendatakse seda leksikaalselt, nt Ta on niisama pikk kui ema. Ta on emapikkune. Tema ja ema on ühepikkused. Algvõrre e positiiv on tunnuseta, nt valge, hele, küps.
aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka Klass- nimisõnade jagunemine rühmadesse, millele vastavalt sõna grammatiliselt käitub Kääne- sõna süntaksi roll lauses Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Adjektiivi kategooria: Võrdlus- positiiv, komparatiiv, superlatiiv Verbi kategooriad: Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest Isik- näitab tegija olemust lähtuvast kõnelejat Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e. laad- näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi (lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev
Komparatiiv • Tunnus lms algkeeles on olnud -mpA (see on muutunud -mpA > -mpi sõna lõpul; N tukevampi : G tukevamβan) • Komparatiivi tunnus esineb ka mõnes tänapäeva eesti keele pronoomenis: kumb, emb-kumb, mõlemad • Tänapäeval komparatiivis p-/b-klusiili ei ole, selle kadumise põhjuseks on üldistus komparatiivi genitiivivormist (genitiivis kadus klusiil häälikuseaduslikult: tukevamβan >> tuGèvama) Superlatiiv 9 • im-superlatiiv (lühike ülivõrre) on hiline vorm (20. saj), enne keeleuuendust kasutati pikka ülivõrret: kõige + KOMP • Veel varasem lühikese superlatiivi tunnus on olnud *-ma (see on säilinud tänapäeval nt pronoomenis te/ma). Siiski on ma-tunnuseline superlatiiv häälikumuutuste tagajärjel kadunud, selle jälgi võib näha üksikutes
Komparatiiv Tunnus läänemeresoome algkeeles on olnud -mpA (see on muutunud -mpA > -mpi sõna lõpul; N tukevampi : G tukevamβan). Komparatiivi tunnus esineb ka mõnes tänapäeva eesti keele pronoomenis: kumb, emb-kumb, mõlemad. Tänapäeval komparatiivis p-/b-klusiili ei ole, selle kadumise põhjuseks on üldistus komparatiivi genitiivivormist (genitiivis kadus klusiil häälikuseaduslikult: tukevamβan >> tuGèvama) Superlatiiv im-superlatiiv (lühike ülivõrre) on hiline vorm (20. saj), enne keeleuuendust kasutati pikka ülivõrret: kõige + KOMP. Veel varasem lühikese superlatiivi tunnus on olnud *-ma (see on säilinud tänapäeval nt pronoomenis te/ma). Siiski on ma-tunnuseline superlatiiv häälikumuutuste tagajärjel kadunud, selle jälgi võib näha üksikutes tüvedes: *ülemä > *ülemi > *üleim > *ülim > *ülin > üli-. 23. Eesti keele kõneviiside ajalugu. Konditsionaal
,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna relv, selmet, kolp, julm soome keelest, haldama soome keelest, tehissõna veenma, sarm prantsuse keelest). Grammatika: soovitas i-mitmust (suuris, raamatuile), lühikest mitmuse partitiivi (sõpru, õunu); -nd. Uuendused: lühike superlatiiv (suurim), ma-inf. Käänded (-maks, -maga, -mani), -tet (-tatud asemel). Oskar Loorits: -nuks, -nuvad. 1936. aastal ilmus Johannes Aaviku ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Keelekorraldussuund: Johannes Voldemar Veski. 1918. aastal ilmus esimene õigekeelsussõnaraamat ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat", mis oli kollektiivse töö tulem (15 autorit, 167 koosolekut). Kujundati välja
kaudne kõneviis kvotatiiv kiirustavalt kõneliik - jaatav afirmatiiv eitav negatiiv kesksõna partitsiip sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv ilmaütlev abessiiv kaasaütlev komitatiiv
Saaremaa 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise; oma programmi peajooned esitas ta artiklis "Tuleviku Eesti-keel" ("Noor-Eesti" IV albumis). Propageerides kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi, esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda. 191225 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i- mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise alal leidsid enam vastuvõttu kui tema hilisemad soovitused. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brosüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ning vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise
loodud uutest tüvisõnadest on eesti keele põhisõnavara hulka jõudnud umbes 30 (näiteks embama, evima, laip, mõrv, roim, laup, lünk, meenutama). 15. J. Aavik grammatikauuendajana, lk 108 - Aavik propageeris kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi ning sellega esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda. 1912–25 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i-mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise kohta leidsid rohkem poolehoidu kui tema hilisemad soovitused. Kõigile kohustuslik: 16. Loe läbi tunnis antud infoleht, selgita välja, mis on Mati Hindi olulisemad väited. Võta tekst kaasa („Mati Hint J. Aavikust ja J.V. Veskist kui keeleteadlastest“)
kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. Ergatiiv sihilises lauses on alust vaja markeerida. -definiitsus ehk määratus näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. Saab kasutada ainult lauses. Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. Areaalne nähtus! Eesti keeles võiks artiklite rolli omada sellised sõnad nagu see, mingi, selle, üks jms Adjektiivi kategooriad Võrdlusastmed: algvõrre(positiiv)- keskvõrre(komporatiiv)-ülivõrre(superlatiiv, millel nii analüütiline kui ka sünteetiline vorm) Verbi kategooriad Aeg ja isik on deiktilised kategooriad keeleline üksus, mille intepreteerimiseks on vaja teada mida see tähendab. Nt sõnad nagu eile, parem, vasak, mina jms. Ehk nende tähendus on seotud kõneolukorraga, tekstiolukorraga. Aeg ehk tempus kõnehetk, sündmushetk, viitehetk Isik ehk persona mina meie Alati seotud sellega, kes räägib ja alati on seotud MINAga, olenevalt sellest,
Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid: * Arv e numerus – ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) * Klass, sh sugu e genus – maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene * Kääne e casus – eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. * Määratus e difiniitsus – inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“ * Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). * Aeg e tempus – väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. * Isik e persona – eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. * Kõneviis e modus – eesti keeles: kindel – tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel
PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus SPL superlatiiv e ülivõrre SUP supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2) TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; esinevad üksteisega vastanduvalt (2 aega ei saa kasutada korraga); väljendatakse ühe keele sees tavalisellt sarnasel viisil (ajatunnus mark. verbisufiksiga) igal gram. kategoorial on igas konkreetses keeles kindel arv liikmeid
omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta; eesti keeles puudub algvõrdel tunnus; • Keskvõrre - ehk komparatiiv on omadussõna kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel; eesti keeles on keskvõrde tunnuseks m, mis liitub tavaliselt algvõrde omastava käände tüvele; • Ülivõrre - ehk superlatiiv on grammatiline kategooria (võrdlusaste), mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel; Ülivõrde moodustamiseks on eesti keeles kaks võimalust: liitülivõrre ehk kõige-ülivõrre ja lihtülivõrre: o Liitülivõrre on liitvorm, mis koosneb abisõnast kõige ja võrdlussõna
Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad vastavalt mitmuse vormid (manna, gripp, river Thames). Mitmusevormide puudumisel on üpris selged semantilised põhjused: kõnesolevaid mõisteid ei ole reaalses maailmas rohkem kui üks (Thames) või ei ole loomulik käsitleda neid mitmuslikena (mustus). Mõnedel adjektiividel puuduvad analoogilistel semantilistel põhjustel võrdlusastmed ehk komparatiiv ja superlatiiv (nelinurkne, rase). Kõik verbid ei muutu kõikides grammatilistes isikutes. Ühepöördelisteks nimetatakse neid verbe, mis pöörduvad vaid ühes isikus, üldjuhul ainsuse kolmandas pöördes (sajab). Muuteparadigmade juhuslikumate aukude näiteks on inglise keele mõnede modaalverbide teatud vormide puudumine (may). Eelnevalt on kõne all olnud muuteparadigma absoluutsed augud. Vastavad oletatud muutevormid on lisaks sellele, et nad ei esine, ka keelevastased
(esimene vajadus kus keeles vaja on üldse märkida) Koer magab - üks nominaalliige (koer)Koer sööb konti - kaks nom.liiget (koer & kont). Mõlemad koerad on sama lauseliige. Kont - akusatiiv (sihitise kääne). Määratus e difiniitsus – Näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. Inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“ Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Verbi kategooriad: Aeg e tempus – Näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest. Olevik/minevik/tulevik. (kõnehetk, sündmushetk, viitehetk). Isik e persona –näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Mina, sina, tema, meie, teie, nemad. isikuline/umbisikuline.
sulanud. See on nn tüvemitmus. Diftong esineb aga näiteks aasta-tüübis: aasta/i/d. 20. Võrdluskategooria - Kategooria väljendab eri objektide, tegevuste vm ühesuguste omaduste kvantitatiivset suhet, olles üks gradatsiooninähtuse morfoloogilisi avaldumisvorme. Seostub adjektiivide ja üksikute adverbidega. Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre suur 2. komparatiiv e keskvõrre suurem 3. superlatiiv e ülivõrre kõige suurem e suurim. 21. i-ülivõrre ja tüveülivõrre - Sünteetiline superlatiiv jaguneb i-ülivõrdeks, nt ilusa/i/m, ausa/i/m (tunnus on -im, mis liitub algvõrde omastavalisele tüvele) ja tüveülivõrdeks, mis moodustatakse tüvemitmuse eeskujul ja kus tunnuse algusvokaal i on sulanud ühte tüvevokaaliga, nt suurím, kením. Tüveülivõrre on võimalik osast sõnadest, mis kasutavad tüvemitmust: II kk pesa-tüüp: pahím, vaním, pühím
Omamisega seotud kategooriaid: - omamine kitsamas mõttes (minu raamat) - sugulus (minu ema) - osa-tervik (minu käsi, puu tüvi) - hulk – element (raamatukogu raamat) - predikaat-argument omajakonstruktsioonina (laulja esinemine) 21. Adjektiivide võrdlus. Komparatiiv (keskvõrre) ja superlatiiv (ülivõrre). Näiteid komparatiivi väljendamisest: (1) eesti ja soome a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi 22. Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid. rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt
· eesti keeles on selle väljendamiseks teistsugused vahendid (nt üks, see) Võrdlus objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. · Positiiv, algvõrre · Komparatiiv, keskvõrre skalaarsete omadussõnade puhul - eesti k tunnus m; - analüütiline, abisõnaga - sünteetiline + i · Superlatiiv, ülivõrre maksimum Aeg näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest aeg: kõnehetk, sündmushetk, viitehetk s, k, (v) <------------------------------------------------------> `preesens' s k(v) <------------------------------------------------------> `imperfekt'
Klass, sh sugu e genus maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" 5 Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt
e) asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga. 27. Võrdlussõna Võrdlussõnadele on tunnuslik võrdlus- ehk komparatsioonikategooriaolemasolu, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on kolm liiget – võrdlusastet ehk võrret: algvõrre ehk positiiv (ilus), keskvõrre ehk komparatiiv (ilusam) ja ülivõrre ehk superlatiiv (kõige ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlustunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). Sõnad, mida saab vaadelda morfoloogilise võrdlussõnade klassina, kuuluvad sõnaliigilt omadussõnade hulka (vt M 46)
Nt ,,väga-väga". Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid Arv e numerus ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem
u, -us, -mine asemel lühemaid nt küsimus, tagasitulek, -sti. · Tehistüved: pakkus 350, jäi 30. Kolm meetodit 1) kombinatsioonimeetod (veenma), 2) muutmismeetod (siiras, ese, laup, relv, lünk), 3) kontraktsioonimeetod (selmet, tõik). · Grammatika: lühemaid, elegantsemaid, ajaloolisi vorme; sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendid. Tänapäeva keelde jäänud: 1) vokaallõpuline mP, 2) vokaalmitmus, 3) lühike illatiiv, 4) lühike superlatiiv, 5) essiivi kasutamine, liitumine genitiivi tüvele 6) instruktiivi kasutamine, 7) konditsionaali ja kvotatiivi sünteetilised minevikuvormid · Õigekeelsus, keelekasutus: 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" subjektiivne, süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. · Sõnamoodustus: 80 liidet. Hoiatas liidetega liialdamise eest. 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940).
eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi, definiitne kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs määratud/määramata, nimisõnaga seotud artikkel, definiitne- kindel asi(nt.päike, kuningas), indefiniitne (mingi, üks) · Võrdlus positiiv (algvõrre) / komparatiiv(keskvõrre) / superlatiiv(ülivõrre) · Aeg e tempus olevik, minevik, tulevik; tuleviku vorme on keeltes vähem kui mineviku vorme; grammatilised tuleviku vormid võivad ka puududa (nt. eesti keel) · Isik e persona eesti keeles 8 tk (ainsus, mitmus, 1.-3. isik + umbisikuline) · Kõneviis e modus · eesti keeles: · kindel tavaline info · käskiv e imperatiiv · kaudne vähem kindel info
e) asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga. 27. Võrdluskategooria ja selle liikmed.. Võrdlussõnadele on tunnuslik võrdlus- ehk komparatsiooni¬kate¬gooriaolemasolu, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on kolm liiget - võrdlusastet ehk võrret: algvõrre ehk positiiv (ilus), keskvõrre ehk komparatiiv (ilusam) ja ülivõrre ehk superlatiiv (kõige ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlus¬tunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). 28. Pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg,kõneviis ja
(duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s
scilicet (ja nimelt, see tähendab) indecl. indeclinabile (indeklinaabel, sg. singularis (singular, ainsus) käändumatu sõna) subst. substantivum (substantiiv, nimisõna) inf. infinitivus (infinitiiv, tegevusnimi) subst. defect. substantivum defectivum loc. locativus (lokatiiv) (defektiivsubstantiiv, vaegnimisõna) lüh. lühendatult, lühendina superl. superlativus (superlatiiv, ülivõrre) m masculinum (maskuliin, meessoost sõna) v või n neutrum (neutrum, kesksoost sõna) v. defect. verbum defectivum (defektiivverb, nom. nominativus (nominatiiv) vaegtegusõna) num. numerale (numeraal, arvsõna) voc. vocativus (vokatiiv) vt vaata 1
annaabi.ee 
