Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine
Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas)
2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam)
3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim)
Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral.
KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus –m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must – musta – mustem; kõva – kõva – kõvem; nõder – nõdra – nõdrem; vana – vana – vanem. Mõnedel omadussõnadel keskvõrdes sõna tüvi muutub: hea – parem, õhuke – õhem.
ÜLIVÕRDE MOODUSTAMINE: Ülivõrret saab moodustada kahel viisil : 1.määrsõna kõige abil (kõige-ülivõrre), mis pannakse keskvõrde ette: kõige madalam, kõige hoolsam, kõige parem 2. i-mitmuse tüvele liidetakse –m (lühike i-ülivõrre): ilusaim, suurim, rängim, õnnelikem.
I-ÜLIVÕRDE MOODUSTAMISEL PEETAGU MEELES JÄRGMIST: a) Kui algvõrde mitmuse osastavas on id, siis asendatakse d m-ga : kangeid – kangeim. b)Kui algvõrde mitmuse lõpul on vokaal , siis lisatakse sellele m : musti – mustim, külmi – külmim, pikki – pikim , korralikke – korralikem c)Kui keskvõrdes on erandlikult em, siis i-ülivõrdes on im : paksem – paksim, vanem – vanim, targem – targim, järsem – järsim.
I-ÜLIVÕRRET EI SAA TARVITADA NEIST SÕNADEST, 1)millest ei saa moodustada i-mitmust; seega ainult : küige hapum, kõige roosam, kõige tublim, kõige südim, kõige tragim; 2) milles i ja j satuvad kõrvuti : kõige kurjem , kõige tühjem, kõige lahjem; 3)mille keskvõrdes on im : kõige hallim, kõige karmim , kõige tömbim, kõige narrim.
Pea meeles, et ei kasutata kahte superlatiivi ( ülivõrde ) tunnust korraga.Vale on: kõige õnnelikem, kõige vanim, kõige tagasihoidlikem. Selle asemel tarvita kas kõige- või i-ülivõrret : kõige õnnelikum e õnnelikem, kõige vanem e vanim, kõige tagasihoidlikum e tagasihoidlikem.
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksu Õppematerjali autor
Konspekt keskvõrde ja ülivõrde moodustamise kohta.

Sarnased õppematerjalid

Eesti keel omadussõnade võrdlemine
6
doc

Eesti keel omadussõnade võrdlemine

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamis

suuline ja kirjalik eneseväljendus
Omadussõna võrdlusastmed
8
ppt

Omadussõna võrdlusastmed

OMADUSSÕNA VÕRDLUSASTMED Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 OMADUSSÕNA Omadussõnad (missugune?) on käändsõnad, mis märgivad olendite, esemete, nähtuste omadusi: ilus, roheline, suur, kiire, tark, piklik, hapu, kandiline, võimas, rahulik. VÕRDLUSASTMETE LIIGID Enamikust omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ­ ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre­ näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre­ näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: parem

Eesti keel
Võrdlusastmed ja lühike mitmuse osastav
3
doc

Võrdlusastmed ja lühike mitmuse osastav

sÖÖ sööda sööti sÜtt külma külmi * pikki, silmi, kingi, nelju, välju · a e ube, tube, nuge, mune Moodusta lühike mitmuse osastav: põder, laisk, kurb, jutt, luik, tumm, nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat) omastav keskvõrre vana vana ae vane/m

Eesti keel
Morfoloogia
36
doc

Morfoloogia

ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlustunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). Sõnad, mida saab vaadelda morfoloogilise võrdlussõnade klassina, kuuluvad sõnaliigilt omadussõnade hulka (vt M 46). Kuid kõik omadussõnad pole võrdlussõnad, sest vaegomadussõnadel, nagu inglise (huu- mor), isevärki (inimene), puuduvad võrdlusastmed (vt M 5). Algvõrre Algvõrre väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga. Algvõrdel puudub tunnus. Keskvõrre Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui

Keeleteadus
Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu

Eesti keel
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo

Eesti keel
Morfoloogia alused
42
docx

Morfoloogia alused

Määrsõnade tähenduslik jaotus pole kuigi range. Näiteks lauses Mees ei läinudki otse koju võib sõna otse pidada nii koha- kui viisimäärsõnaks. Leidub ka üksikuid määrsõnu, mis ei sobi ühegi nimetatud liigi alla, nt loomuldasa, arvatavasti. Koha- ja viisi- ning seisundimäärsõnad võivad esineda sarjadena, mis meenutavad käändsõnade kohakäändevorme. Samuti võivad mõned määrsõnad moodustada sarju, mis vastavad omadussõnade võrdlusvormidele, nt ilusti, ilusamini, kõige ilusamini. 11. Abimäärsõna e afiksaaladveb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses tegusõna juurde, andes sellele mingi uue tähendusvarjundi või konkretiseerides tegusõna tähendust, nt läbi (elama), vastu (võtma), kallale (kippuma), tagasi (tõmbuma), ära (sõitma), valmis (saama), laiali (valguma), läbi (paistma), sisse (elama)

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun