5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ksu
Õppematerjali autor
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamis
OMADUSSÕNA VÕRDLUSASTMED Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 OMADUSSÕNA Omadussõnad (missugune?) on käändsõnad, mis märgivad olendite, esemete, nähtuste omadusi: ilus, roheline, suur, kiire, tark, piklik, hapu, kandiline, võimas, rahulik. VÕRDLUSASTMETE LIIGID Enamikust omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: parem
sÖÖ sööda sööti sÜtt külma külmi * pikki, silmi, kingi, nelju, välju · a e ube, tube, nuge, mune Moodusta lühike mitmuse osastav: põder, laisk, kurb, jutt, luik, tumm, nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat) omastav keskvõrre vana vana ae vane/m
ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlustunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). Sõnad, mida saab vaadelda morfoloogilise võrdlussõnade klassina, kuuluvad sõnaliigilt omadussõnade hulka (vt M 46). Kuid kõik omadussõnad pole võrdlussõnad, sest vaegomadussõnadel, nagu inglise (huu- mor), isevärki (inimene), puuduvad võrdlusastmed (vt M 5). Algvõrre Algvõrre väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga. Algvõrdel puudub tunnus. Keskvõrre Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo
Määrsõnade tähenduslik jaotus pole kuigi range. Näiteks lauses Mees ei läinudki otse koju võib sõna otse pidada nii koha- kui viisimäärsõnaks. Leidub ka üksikuid määrsõnu, mis ei sobi ühegi nimetatud liigi alla, nt loomuldasa, arvatavasti. Koha- ja viisi- ning seisundimäärsõnad võivad esineda sarjadena, mis meenutavad käändsõnade kohakäändevorme. Samuti võivad mõned määrsõnad moodustada sarju, mis vastavad omadussõnade võrdlusvormidele, nt ilusti, ilusamini, kõige ilusamini. 11. Abimäärsõna e afiksaaladveb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses tegusõna juurde, andes sellele mingi uue tähendusvarjundi või konkretiseerides tegusõna tähendust, nt läbi (elama), vastu (võtma), kallale (kippuma), tagasi (tõmbuma), ära (sõitma), valmis (saama), laiali (valguma), läbi (paistma), sisse (elama)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid