Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk
Ei käinud tihti joomas Käis tihti kõrtsis joomas, kaklemas Soovis lastele paremat tulevikku Ei võtnud elu nii tõsiselt kui Andres Rabas palju tööd Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Suutis andestada inimestele Pidevalt tülitses Polnud kiuslik Tuletas koguaeg Krõõta meelde peale ta surma Sai sulastega küllalt hästi läbi Oli naine olemas Sundis Krõõta palju tööd tegema, kuid samas Vaatamata tülitsemistele, oli üsna leplik oli hooliv Peale Krõõda surma oli kodus liiga tõsine Tülitses sulastega Uskus jumalasse, luges tihti palveid Pärast kõrtsis täisjoomist tuli koju laamendama Muutus karmiks Sõimas pidevalt oma naist, vahel peksis Otsis tõdesid piiblist Tugev
Tuleb välja, et seda tegi Lodijärve loss kubjas tänu sellele, et poiss oli koera solvanud. Taaskord Maanuse poole minnes otsustab Jaanus lossi juurest läbi käia. Seal selgub, et vana rüütel on surnud ja uus on Oodo. See ei meeldinud Jaanusele, olid nad ju kunagi temaga tülli läinud. Ühel õhtul tuleb Jaanuse akna taha hirmunud Maanus, kes kurdab, et kubjas oli teda otsima tulnud ja lubas ta vaeseomaks peksta. Jaanus peitis poisi oma tuppa. Juba järgmine hommik oligi kubjas koos sulastega kohal ja nõudis Maanust. Jaanus aga varjas teda ning hakkas vastu, kui kubjas talle majja tahtis tungida. Kubjas läks lossi ja valetas, et Jaanus olevat ta läbi peksnud, varjavat põgenikku ja olevat rüütlit sõimanud. Rüütel uskus teda ja vihastas. Ta võttis nõuks karja sulastega Jaanuse juurde tungida. Vaenlased ajasid enda arust Jaanuse majja ja panid majaga põlema. Tegelikult oli ainuke, kes sinna ära põles, Maanus. Seda, et Jaanus pääses, nemad ei teadnud
Viimane aga alla ei anna. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, Andrese plussid: Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) Polnud nii kiuslik Sai sulastega küllalt hästi läbi Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150 Miinused: Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: Ei võtnud elu nii tõsiselt Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka)
kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes 4.3 Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees. Kuigi see kõik oli talle ette tehtud vaemate poolt. Tal oli alati suur vilja saak ja suur kari. Andres aga oli Pearust alati parem sest tema rajas selle kõik ise oma kätega. ta hoolis sellest maast ja ei kartnud ühtegi tööd aitas alati sama Pearus oma sulastega tööd ei teinud. Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega. Samuti üritas ta ka teisi koguaeg petta. Näiteks: Kraavi kaevamisel lasi ta kogu mulla enda maale panna et hiljem Andrese maad üle ujutada. Andrese juures oli sulastel ka väga raske kuid ta ei sundinud neid tegeme toid mida ta ise ei suudaks. Nad mõlemad olid sarnased kuid lõpuks Pearu nende tempudega hävitus enda maad. 5.) Vargamäe naised
Vargamäel oli kaks erinevat kuid ka mingis mõttes sarnast peremeest. Üks kes tahtis rajada Vargamäele oma kodu ja tegi selleks kõvasti tööd ning teine, kes elas juba seal ning soovis saada ainu omanikuks. Kuigi mõlemal olid omad eesmärgid, olid nad sarnased. Nad mõlemad olid üksteise vastu kiuslikud ja tülitsesid tihti. Oru talu peremees Pearu Murakas oli kiuslikuma ja ägedama loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada) Andres, Mäe talu peremees, oli aga rahulikum ja soovis enda perele headja rahulikku elu. Andres rabas terve elu Vargamäel, et temal ja ta perel oleks seal hea tulevik. Kahjuks ei osanud ta
5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned päevad hiljem suri lossihärra ja uueks valitsejaks sai Oodo.Hiljem oli kubjas Maanuse leidnud ja Maanus põgenes Jaanuse juurde.Kui Jaanuse juurde tuldi Maanust otsima siis peksid jaanuse sulased kõik otsijad oimetuks.Seejärel läks kubjas lossihärrale kohe kaebama ja Oodo tuli koos rüütlite ja sulastega Jaanust tapma.Jaanuse sulased ei pidanud vastu ja Jaanus põgenes läbi salatunneli.Tema isa Tambet võeti vangi ja maja põletati maha. 1343. aasta kevadel hukkasid ja põletasid enamus eestlasi saksa kindlustamatta mõisaid.Varsti oli aeg käes Tallinn võita, kuid enne tuli Loodjärve loss hävitada.Mitu päeva läks mööda enne kui lõpuks müürist sisse saadi.Tasuja leidis oma isa Tambeti surnult külmast ja pimedast keldrist.Vihast tappis Tasuja Oodo
provintsi valitseda. Ülestõus Algus: 23.04.1343 süüdati ületõusu alguse märguandeks mäekünkal maja. Ülestõusu alguse suurimaks sündmuseks oli Padise kloostri vallutamine. Edasi levis ülestõus Harjumaalt Läänemaale. Eestlased hakkasid piirama Haapsalut ja Tallinna. Eestlased palusid abi rootslastelt ja venelastelt. Kohalike riigikeste juhid olid mures, seepärast paluti sõjalist abi Saksa Ordult. Ordumeister kutsus eestlaste neli kuningat koos sulastega Paidesse läbirääkimistele. Seal aga tapeti eestlaste juhid sõnamurdlikult. Sõjamäe lahing 14. mail 1343 jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast umbes 10 km kaugusel paigale. Ordumeister kasutas kavalust, et aega võita. Hukkus umbes 3000 eestlast. Tallinna piirav eestlaste peavägi sai lüüa. Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks. Jüriöö park
tekitas meelehärmi Andreses, kes oli väga töökas ja põhjalik. Andres nägi Vargamäe kallal suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla. Oru ja Mäe talude peremeeste soov teineteisest üle olla on sarnane tänapäevaste naabrite omavahelise uhkustamisega. Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub sulastega suheldes ligimesearmastusest. Ta saab aru sellest, et teenijad on töötegemise tarvilikud abistajad ja on neile tänulik. Ka Krõõt ja hiljem ka Mari suhtuvad alamatesse heasoovlikult. Andrese head suhtumist väljendab hästi aeg, kui Krõõt on surnud ning Eesperre on vaja uut perenaist. Andres ei soovinud uut perenaist otsidagi, vaid tahtis enda tallu perenaiseks head ja rõõmsameelset teenijatüdruk Marit. Oru Pearu suhtus oma sulastesse ja teenijatesse üleolevalt ning halvasti
perenaiseks ja kasvataks üles tema lapsed. Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. 8. Andres isana hoolis enda lastest, tegi nende nimel tööd, et lastel oleks parem tulevik, kuid kodus valitses peale Krõõda surma tõsine õhkkond. Krõõta sundis ta palju tööd tegema, kuid tegelikult hoolist naisest väga, ta ei osanud seda lihtsalt välja näidata. Taluperemehena oli ta tubli ja töökas, sai sulastega hästi läbi ja ei olnud kiuslik. Ta ei käinud ka kõrtsis joomas. Naabrimehena oli ta leplik, ega pidanud kaua viha, talus kõiki krutskeid. 9. Indrek teatab, et tahab minna linna kooli ja palub selleks laenu. Indrek lahkub vargamäelt. Andrese ära saatmise pidu, kus ta teatab, et ei armasta Vargamäge ja ehk ei tulegi iial enam tagasi. Vana Andres viib Andrese ära ja tagasi tulles hakkab ta noore Andrese sõnade üle järele mõtlema. 10
värvikas sündmus Tavaliselt juhtunud lähiminevikus, Endast või mõnest rühma raames tuttavast isikust Vormilt argine ja lõdva struktuuriga Mereröövlist parun (Saaremaa pajatus) Tagamöisa parun Puksim oli olnd suur mereröövel, kes pannud mere äärde tulesid, et laevad nende järgi kurssi vöttes söidaksid karidele, kus siis neilt käidi kaupu röövimas.Kui laev oli söitnud karile, siis Puksim oma sulastega söitnud laeva juurde ja püüdnud köigepealt laeva vandid läbi raiuda, et laev ei saaks pögeneda, kui tal önnestub karilt pääseda. Olid vandid läbi raiutud, mindud laevadele ja visatud laeva meeskond üle parda ja tarvilikud asjad laaditi paatidesse ja viidi maale. Maale peideti varandus esialgu ära, sest kardeti, et valitsus vöiks saata vaatama, kas kusagil leidub röövitud varandust. Kord olnd röövimisel Puksimaga isegi ühes kirikuöpetaja Meeder. Enne surma oli Puksim
pekstud. Jaanus lubas järgmine päev uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva minna. vaatama minna . Kui ta lõpuks sai minna, tundis ta , et teda kisub lossi poole. Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp.Ta kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid leinavat Oodot, mõned viskasid ka nalja. Kui Jaanus koju jõudis, istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks heitis enda tuppa pikali kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. Maanus tuli akna kaudu tuppa ja palus süüa. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega.
saart.Nad seilasid saare juurde ning läksid maale. Nad uurisid saart, kui järsku avastasid, et Kannupoiss on kadunud. Keeletark küsis ilusa valge linnu käest, kus Kannupoiss on. Lind ütles, et Näkineitsi meelitas Kannupoisi teisele poole mäge, kus asus põhimõtteliselt paradiis. Nad said aru, et Kannupoiss ei soovi nendega koos teekonda jätkata. Mõni aeg hiljem jäid Kalevipoeg ja Sulev leava peale magama, aga keeletark läks koos sulastega järgmist võõrast maad uurima, aga ka nemad väsisid ära ja jäid põõsa alla tukkuma. Hommikul tuli hiiglase tütar kapsaaeda ning leidis sealt mehikesed. Ta viis keeletarga ja sulased koju ja näitas isale. Isale see ei meeldinud ja ta käskis tütrel mehed tagasi sinna viia, kust tütar nad tõi. Hiiglase tütar täitis nukralt isa käsku, kuid keeletark anus, et tütar nad mere kaldale viiks. Tütar täitis mehikeste palved ning puhus Lennukile isegi hoo sisse.
Andres oli karm ja sõna kehv, tal puudus oskus näha inimestes muud kui tööloomi ja sõdijaid. Kui keegi Mäe elanikest sõandas midagi ilma temata otsustada, tegi peremees talle isiklikult selgeks, et seal talus asjad nii ei käi. Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks 3 Pearu oli emotsionaalse siseeluga inimene, kuid hingelisusest üksi on vähe, et teistega arvastada ja nende elu mitte põrguks teha
Suveajal tuldi rehetuppa vaid uneajaks; enamik aega oldi õues, isegi toit valmistati suveköögis Teised taluhooned Ait riiete jaoks Ait toiduainete jaoks Püstkoja sarnane suveköök Laut Saun Kooguga kaev Taluhooneid ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks + mets Eesti talupoja argielu ERM Kõrtsis käimine Kaks kooskäimise võimalust: kõrts ja kirik Kõrts oli omamoodi klubi --- tähtsad uudised, kokkulepped sulastega, võimalus lõõgastuda Viinaköögid – viljast viina põletamine - tulus ära mõisnikele Talurahva riietus Igal kihelkonnal omad riided – rahvarõivad Kõik tehti käsitsi ja kodus erilise hoolega Pidulikud riided ehk seisuriided --- pärandati hoolega Käimise riided ehk käimariided Tööriided ehk pidamise riided --- kanti iga päev, lihtsakoelisemad, kaunistusteta Talurahva pidulik riietus Talurahva toit Tähtsaim toit oli leib
Ta tegi selle raamatu huvitavamaks. Kui tema tegelast poleks olnud, siis oleks raamat olnud hulga teistsugune. Samas aga kui tema iseloomujoontele mõelda, siis ei olnud ta just kõige parem inimene. Selles suhtes ei sümpatiseerinud ta mind üleüldse. 4. Mina eelistan: Andrest, sest ta polnud nii kiuslik kui Pearu oli. Samuti ta tegi tööd selle asemel et kogu aeg kõrtstis joomas käia ning kodus laamendada. Andres sai ka küllaltki hästi sulastega läbi, aga Pearu tihti tülitses oma sulastega. Ning Andres ka ei sõimanud pidevalt ei Krõõdat ega Mari ning ei peksnud neid kogu aeg. Tammsaare eelistab: Mina arvan, et ta eelistas Andrest, tema oli see ,,õige talumees", kes tegi tööd, et õnne saavutada. Pearu oli aga kujutatud vastandina, kes arvas, et tal kõik on juba olemas. Kuid kui need kaks kõrvale jätta, siis tundub mulle siiiski, et autori sümpaatia kuulus Jussile, sest tema karakter on kirjutatud
värvi lipp lehvimas. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossi-härra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli ja ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihärra oli surnud. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks ja heitis enda tuppa pikali, kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust, et ta talle süüa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega
Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Andresel oli ka miinuseid näiteks: ta otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks ja peale krõõda surma oli kodus liiga tõsine õhkkond. Ka Pearul olid oma plussid ja miinused ta plussid olid ,et ta ei võtnud elu nii tõsiselt, ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes, kuigi pidevalt tülitses oli ta aga üsna leplik. Ning Pearu miinused olid ,et ta tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus, sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis. Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude- keeldude põhjal luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas Andres tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes hindas oma naabris eelkõige tema kindlaid tõekspidamisi ja
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad
Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossihärra perest surnud. Jaanus hiilis pikka aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju. Tuppa astudes istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks heitis enda tuppa pikali kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust et ta talle süüa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega
Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossihärra perest surnud. Jaanus hiilis pikka aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju. Tuppa astudes istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks heitis enda tuppa pikali kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust et ta talle süüa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis õues vaidlust. Seal seisis ühel pool lossikubjas koos kahe mõisasulasega. Teisel pool
Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskmmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihrra oli surnud. Tunni aja prast judis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad sid. Jaanus lks ja heitis enda tuppa pikali, kui kuulis kedagi tema nime hdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust, et ta talle sa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju jrgi tulnud kubjas ja hvardanud ja siis ta pgeneski. Jrgmisel hommikul rkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis ues vaidlust. Seal seisis hel pool lossikubjas koos kahe misasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad
tulenes tülist naabriga. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast. Kassiaru Jaska ja Hundipalu Tiit - Jaska oli ja Tiit inteligent. Mehed ei saanud samuti hästi läbi. Mõlemad väärtustasid erinevaid asju Peremehe ja sulased - Andrese sai enda sulastega hästi läbi, kohtles neid võrdselt ja vahel tegi neist rohkem tööd. Pearu aga suhtus sulastesse üleolevalt Andres ja Krõõt - esimese tütre sünd mõjus suhtele halvasti. Andres soovis siiski poega. Järgnes veel kaks tütart. Ta süüdistas selles Krõõta. Kui Krõõt ootas neljandat last ei tundnud enam Andres huvi ei Krõõdast, lastest ega sündivast lapsest. Kui Krõõt sünnitas viimasena poja ei olnud tal enam jaksu edasi elada. Peale Krõõda kaotamist tunneb Andres
Edasi sõites nägid nad Sädeme saart. Sulev ütles, et tema läheb uurima, mis elu saarel elatakse. Kannupoiss jooksis talle kellegi teadmata järele. Sulev aga saarele ei jõudnud, kuna seal oli liiga palju suitsu ja told. Tagasi laevale jõudes avastasid nad, et kannupoiss on kadunud. Linnud ütlesid, et mehed edasi sõidaks, kuna näkk meelitas kannupoisi mere ning sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega. Seejärel palus ta tütrel mehed viia samasse kohta, kus nad leidnud oli. Teel aga palus keeletark tüdrukul nad tagasi laeva viia. Hiigel- tüdruk hingas,
kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? Vabadik (ka pops ja pobul) oli kesk- ja uusaegsel Liivimaa Eesti ja Läti aladel kehviktalupoegade sotsiaalne grupp hiljemalt 15. sajandist kuni 1930. aastani, kel oli maad vähe või üldse mitte, igal juhul ebapiisavalt.Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt makse vähe või üldsegi mitte. Jõukamad vabadikud sarnanesid üksjalgadega, vaesemad aga sulastega. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Tihti lahkusid nad elama linna. 16.–17. sajandil Poola valdusalal nimetati vabadike ka pobuleiks.
Edasi sõites nägid nad Sädeme saart. Sulev ütles, et tema läheb uurima, mis elu saarel elatakse. Kannupoiss jooksis talle kellegi teadmata järele. Sulev aga saarele ei jõudnud, kuna seal oli liiga palju suitsu ja told. Tagasi laevale jõudes avastasid nad, et kannupoiss on kadunud. Linnud ütlesid, et mehed edasi sõidaks, kuna näkk meelitas kannupoisi mere ning sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega. Seejärel palus ta tütrel mehed viia samasse kohta, kus nad leidnud oli. Teel aga palus keeletark tüdrukul nad tagasi laeva viia. Hiigel- tüdruk
.. Noormees läks koju ja heitis magama, unes ta kuulis, et keegi karjub ta nime, siis ta ärkas üles, ja sai aru, et teda hüütakse ka päriselus. Siis nägi ta akna taga Maanust, ta lasi poisi sisse ja andis talle süüa, poiss oli külast jooksu pistnud. Nad heitsid magama, ning magasid keskpäevani. Kui Jaanus üles ärkas, kuulis ta õuest rääkimist. Ta läks sinna kohale ja sai vaidlusest teada kubjas oli tulnud Metsa talusse ja otsis Maanust tagha. Kuid noormees viskas koios sulastega kubja minema. Kubjas jutustas sellest Oodole, kuid valetas mõned asjad juurde. Oodo läks vihaseks ja läks koos abilistega Metsa tallu. Seal oli väike sõdimine, kuid kui Jaanus kaotas kõik oma sulased ära, jooksis ta majja, maja pandi põlema, kuid Jaanus jooksis mööda salakäiku minema. Kahjuks põles Maanus ära, ja Tambet jäi ellu, sest Jaanusel oli Oodoga kokkulepe, et kui Jaanus kaotab, siis jätab Oodo tema isa ellu...
lõpetamist ja talve algust. Öeldi, et pokrovipäeval on „ennelõunal sügis, pärastlõunal aga talv-talveke“. Sellest päevast hakkasid talupojad oma elamisi talveks ette valmistama: soojustati seinu, praod ja kõikvõimalikud nurgakesed topiti kinni taku või samblaga. Kõikides majades oli kombeks panna küdema vene ahi. Sel päeval viidi ka loomad talveks lauta. Samuti õiendati arved suveks palgatud sulastega. Kuna seda päeva peeti ka neidude pühaks, panid tütarlapsed kirikusse küünla ja teenistuse ajal palvetasid selle eest, et saaksid kiiremini mehele.
taevamüürina... Milles näeb Andres lahendust võitluses soomaastikuga? Miks ei asu ta oma unistust teostama? Andres arvab, et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. Aga Andres teab, et mehed ei tuleks välja, enam mitte, sest kõik on vanaks jäänud ja lapsed kodust minema läinud. Andres isegi ei läheks, sest üksi ei jõua seda tehtud ja poeg Andres läheb sügisel kroonu. Võib olla kolmkümmend aastat tagasi oleks ta seda teinud, aga enam mitte. Tema sureb ja ei näekski oma töö tulemusi. Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele.
Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees. 9.Milles näeb Andres lahendus võitluses soomaastikuga? Andres arvab, et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. 10.Miks ei asu ta oma unistust teostama? Sest ta teadis, et teised mehed ei tuleks kuna on vanaks jäänud ja ise ta sellega hakkama ei saaks. 11.Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele. Pearu kes üritas Andrest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö.
Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja neid peksti puust kootidega. Mihklipäevaks, 29. septembriks, kui lahkus suvi ja loodus valmistus talve vastuvõtuks, tapeti talus lambaid, keedeti verikäkki, tehti õlut ja küpsetati sepikut ning pererahvas pidas koos suiliste ja sulastega pidu. Suilistele maksti nende palk välja. Mihklipäevaga lõppesid ka karjalaste aasta ning naiste välistööd. Kari jäi lauta ja neile anti põhk ette. Mihklipäevaks pidi olema kartul võetud ja kõik põllutööd lõpetatud. 19. sajandil ei olnud Eestis veel tänapäevased mõõtühikud välja arenenud. Mõõtmiseks kasutati erinevaid käepäraseid vahendeid. Tuntumad pikkusmõõdud olid küünar, milleks oli
ta on ja kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees. Kuigi see kõik oli talle ette tehtud vaemate poolt. Tal oli alati suur vilja saak ja suur kari. Andres aga oli Pearust alati parem sest tema rajas selle kõik ise oma kätega. ta hoolis sellest maast ja ei kartnud ühtegi tööd aitas alati sama Pearus oma sulastega tööd ei teinud. Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega. Samuti üritas ta ka teisi koguaeg petta. Näiteks: Kraavi kaevamisel lasi ta kogu mulla enda maale panna et hiljem Andrese maad üle ujutada. Andrese juures oli sulastel ka väga raske kuid ta ei sundinud neid tegeme toid mida ta ise ei suudaks. Nad mõlemad olid sarnased kuid lõpuks Pearu nende tempudega hävitus enda maad.
pääsesid. Vargamägi oli täis kohustusi, millel ei paistnudki lõppu tulevat. Kindlat tõde ei olegi olemas, tõde on see, mida keegi tõendada parajasti suudab ja õigus sel, kellel rohkem tuttavaid või vara, või lihtsalt parem juhus sai olema. Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149- 150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt
Foogt käskis isal poja välja anda. Isa ei teadnud kus too on. Karstuseks lasi foogt Haldenil silmad välja torgata) Selle jutu peale tuli Melchtal peidust välja ning täitus kättemaksu tahtega. Need kolm meest sõlmisid kokkuleppe kõik kolm lähevad kolmele eri maale, Stauffacher Schwyzi, Fürst Uri ja Melchtal Underwaldeni. Sealt tulevad nad tagasi 10 mehega ja kohtuvad öösel Rütlis. TEINE VAATUS Esimene pilt Attinghausen kutsub Rudenzi, et koos sulastega ühiselt hommikujooki juua. Rudenz ei joo nendega ühest karikast. Attinghausen vestleb Rudenziga ja saab aru, et too on oma rahva hüljanud ja asunud foogti teenistusse. Rudenz on teinud seda Berta pärast. Attinghausen püüab Rudenzile aru pähe panna. Poiss aga ei kuula teda ja lahkub. Teine pilt Melchtal on jõudnud koos kümne mehega Rütli. Kell on umbes kaks öösel. Tuleb Stauffacher oma paadiga ning samuti koos kümne mehega
tungima. Villu kätte jäeti Viljandimaa eestvedamine. Priidu lasti nädal hiljem koju, tal oli keel ära lõigatud. Kevad hakkas lähenema. Priidu veetis enamiku ajast sepa juures. Kuna keegi teda peale Villu ei mõistnud siis ta üldse ei proovinudki rääkida enam. Maie oli koguaeg kurb. Krõõt ootas pikkisilmi Maiele kosilasi aga pettus üsna pea. Ühel päeval läks Mai metsa alla lilli otsima ja ei tulnud enam tagasi. Priidu saadeti sulastega teda otsima. Kuid teda ei leitud. Krõõt läks Villu maja juurde, kahtlusega et Maie on seal. Kuid Villut polnud kodus. Krõõt ootas kaua, kuni lõpuks Villu koju jõudis. Kuid Villu ei teadnud Maiest midagi. Mindi uuesti Maiet otsima. Korraga leiti Maie jalajälg. Saadi aru et Maie on röövitud. Röövija oli Goswin Herike, kes oli komtuuri vennapoeg. Maie oli Puidu mõisasse viidud. Kuid Villu sinna sisse ei saanud, sest see oli kindlus. Samal ajal maarahvas valmistus ülestõusuks
kinni. Tüdrukud läksid mehele, poisid, kes sõjaväkke, kes kooli. Lapsed tahtsid maailma näha ka kaugemalt kui vaid Vargamäelt. 6. Milliseid probleeme illustreerivad j ärgmised tsitaadid: Algas töö, algas eluaegne töö,algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvedele. Probleemi sisuks oli see, et Vargamäel oli nii palju tööd, et seda üks inimpõlv ei suutnud ära teha. Talus oli väga palju tööd. Vana Andres rassis küll sulastega päevast päeva tööd teha, aga see ei lõppenud kunagi. Kui Pearu õigusest rääkis ja Pearu rääkis õigusest samuti kui tema üleaednegi, ainult tõest oli tal pisut tume arusaamine , siis m õtles ta ikka seda mänguõigust. Pearu oli kange mees ja talle meeldis kui talle asjades õigus jäi. Ta valetas ja vassis, et oma tahtmist saada. Ta oli valmis mitmeid kordi kohtuvahet käia, peasi kui ta oma tahtmist saab.
Kevad lähenes ja lumi hakkas sulama. Risti talus olid inimesed nagu uimastatud. Sepa rõõmustavat juttu poldud ammu kuuldud, Priidu istus kodus ja ei julgenud end enam külateedel näidata, ainuke koht kus ta käis oli Villu sepikoda. Ühel päeval kui Mai metsa alla külmalillesid otsima läks ei tulnud ta enam koju tagasi. Ta oli juba nii kaua ära olnud, et ema Krõõt kärsituks muutus ja saatis Priidu ja sulastega otsima. Nad otsisid metsa igatepidi läbi, kuid ei leidnud kedagi. Krõõt teadis, et Mai ja sepp vahel salamahti koos käisid, nõnda oli Krõõt jalad selga visanud ja Villu juurde marssinud. Ta süüdistas Villut röövimises ja ta ei tahtnud kuidagi moodi uskuda, et Villu ta tütart röövinud pole. Kui Villu väriseval häälel kostis, et ta pole Maiet mõnel päeval näinud sai ka Risti Krõõt aru, et ta ei valeta. Nüüd läks
ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud. Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all)
hooleks. Pearu näitas ka oma armastust enda pere vastu välja rohkem kui Andres, vaatamata Pearu vägivaldsusele. Andres oskab naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla. Andres: Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu. Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd. Suutis andestada. Polnud nii kiuslik. Sai sulastega küllalt hästi läbi. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Otsis tõde piiblist. Pearu: Ei võtnud elu nii tõsiselt. Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes. Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik. Tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus. Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis Pilet 10: Anton Hansen Tammsaare elu ja varasem looming
aastaga sootuks pimedaks ja väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata. Peagi mõistis mees et võitlus maaga kestab igavesti ja annab heal tulemusel vaid viigi. Soomaastikuga võideldes leiab Andres et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. Kuid unistus jäi teostamatta,sest Andres teadis, et teised mehed ei tule tema ideega kaasa, kuna keegi neist ei olnud enam esimeses nooruses, ja Andres üksinda seda teha ei jaksanud. A.H. Tammsaare poeetilised kujundid : „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“ „Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa“
11 pruulijate, kannupruulide ja õllekandjate skraades. Õllepruulimine müügiks kujunes keskaja jooksul ainult teatud sotsiaalsete kihtide eesõiguseks. Nii õlle pruulimine kui ka müümine toimus Tallinnas rea range järelvalve all, kehtestatud eeskirjad teenisid valdavalt üht eesmärki- kindlustada peatoidus. Ainuõigus õlut ümber villida ja laiali kanda kuulus linnas õllekandjatele ja isegi pruulidel polnud lubatud oma sulastega õlut kõrtsidesse või mujale laiali vedada. Õllekandjad ja kannupruulid pidid jälgima, et keegi maalt õlut linna ei tooks. Pole aga vähimatki aimu Tallinna õlle kvaliteedist ja omadustest. Tallinlased ise näiteks küll oma õlut kõrgelt hinnanud olevat, ei peljatud seda ju ka kõige erilisematele ja auväärsematele külalistele pakkuda, nagu tõendavad Tallinna rae arveraamatu sissekanded. (1) Iga kodanik pruulis oma tarbeks õlut ise, see oli Tallinna kodanike üks põhiõigus
seda enam kartis Krõõt oma tervise pärast. Maril sündis seekord tütar. Krõõdal sündis küll poeg, aga ta ise oli väga nõrk. Andres märkas nüüd , et ta oli alati loomade tervise eest paremini hoolt kandnud, kui oma naise. Ta palus Jumalat, et ta tema poja ja kõik tulevased lapsed tütardeks teeks, kui ainult Krõõt ellu jääks. Paraku tema palvetele ei vastatud ja Krõõt suri. Andres lasi Oru perenaisel laiba ära pesta ning kutsus kirstutegija. Öösel tegi Pearu koos sulastega tee siledaks, et naabrinaise teekond hauani ei oleks konarlik ja hüplev. Andres oli vihane, et ta ise selle peale polnud tulnud. Matustel rääkis Pearu kui hea perenaine Krõõt oli olnud ning kuidas ta sigu oma heleda häälega oli koju kutsunud. XVIII Mari kolis ajutiselt peremehe majja, et laste eest hoolt kanda. Kõik arvasid, et peremees hakkab nüüd endale uut perenaist otsima, kuid ta ei teinud selle heaks mitte midagi. Esialgu
Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga ühes veel jalul küllalt, et mõni poissmees kahe käega Tammistesse peremeheks oleks heitnud. Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega. Üks oli joodik, teine pikasõrmemees, kolmandal veri sareve all jne. 15 aastat. Hinn aga asjatas Tammiste külas ja ehitas vana maja üles tagasi, arvati et ta teeb seda Miina pärast.Nii usin ja hoolas kui Hinn, ei olnud ükski veskiposs veel onud. Riina ikkagi lootis et saab endale hea väimehe nt Hinn. Hinn tegeles purjetamisega, ta oli osav puusepp, kes oleks ilma ehitustöölisi palkamata ka hakkama saanud. Ta oli Riinu suhtes väga abivalmis
kasteti märjaks ja vastutasuks anti neile mune ja seasabasid. • 23.04 jüripäev- pikk talv möödas ja põllud ootasid perenaist(kari) ja peremeest(põllud),peremees pidi ümber põldude käima, et head saaki saada ja sel päeval oli see kui karjus kutsus karju kokku ja viidi karjamaale ja terve suvi olid karjamaal ja mihklipäeval toodi kari lauta tagasi. Samuti oli ka abiliste palkamine tallu, sulastega tehti kaupa ja sellest päevast on kirde-eestis ka naistepeopäev. Karjandusmaagiline kooskäimine- lüpsiku turgutamine ja või tegemine- puu lüpsik oli terve talve lüpsmata ja lehmad ei lüpstud oli vaja turgutada st. Kodust võeti kaasa muna ja poest osti pudel viina ja sellega tuli lüpsiku turgutada ( osa teksti sellest puudu, kuidas turgutati). MAI- lehekuu • 1.05 kevadpüha ja volbripäev • 9
Pärisorjuse kaotamine esialgu veel suuri muudatusi ei toonud. Seega 19. saj I poolel suuri muutusi ei toimunud. 19. saj II poolel tulevad muudatused sisse, kui talupojad saavad oma talusid välja osta ja tekkib pärisperemeeste kiht, mis muudab senist külapilti. Pärisperemehed pidasid endid teisteks paremateks. Muutused jõudsid hiljem ka talu sisse. Tehti suuremat vahet peremeeste ja teenijate-sulaste vahel. Ei söödud enam koos sulastega ühise laua taga. Lauad ja esemed muutusid staatuse esemeteks, mille abil näidati oma üleolu. Püüti imiteerida sakside elu esemete kaudu. Uus maailmavaade eksisteeris koos vana talupoegliku maailma vaatega. Sisse tuli ka veidi linna kultuuri. Raha hakkab mängima üha suuremat rolli. Talu osteti välja tagant järelemaksmise abil. Naturalistlik majandus hakkas asenduma kapitalistliku majandusega. Talupojast kujunes tootja. Püüti toota võimalikult efektiivselt
proov tarvitusele (a. 1306, Reg. 713). Vasallid räägivad viimaks pärismaalastest nagu enne ainult maaisandad, tarvitades sõnu: ,,Minu eestlased" (Estones mei; näit. U. B. 735, a. 1329) jne. 1343 rõhuvad võõrad (peaasjalikult on mõeldud vasallid ehk vasallidest isikud: milites et clientes regis resp. milites et nobiles) kuulmata vägivaldse ikkega, naisi ja neiusid häbistades, omandust ära võttes, eestlastega nagu sulastega ümber käies (Marburgi Wigand'i kroonika 31). Tõuseb rahvuslik võitlus rõhujate vastu, nende toetajate, poolehoidjate ja suguvendade vastu. Eestlased surmavad Harjus, Läänes, Saares kõige pealt saksa vasalle (quam plurimos vasallos ac christianos - Wartberge Hermann'i kroonika; ,,oma isandaid ja. sakslasi" - sealsamas ja U. B. 814, 820; vanu ja noori, mehi ja naisi, Läänes 1800 hinge - Hoeneke). Harjulased resp. ülepea
ja mõistaeenijaid kuni 10%. . Siin toimub oluline areng 19 sajandi teisel pool- järjest süvenev kihistumine, senisest olulisem teravam on see sein nende vahel, peamine tunnusjoon selle juures on kihistumine võrreldes pererahvaga- pererahvas hakkas end teistest paremaks pidama, ntks söödi eraldi laudades sulastest(/vabadikkudest). Veel oluline rahvaarvu kasv, sellega kasvas ka nende talupoegade hulk, kellel polnud võimalik peremeesteks saada, sest talusid oli ikkagi üldiselt piiratud. Sulastega seoses toimus selline suundumus, et peremehd hakkasid vältima abielus sulaste palkamist. See oli siis kui oli üle mindud juba raharendile ja ,,peremees oskas juba raha lugeda", vallaline sulane aitas talus kulusid kokku hoida. Seepeale abielus sulased hakkasid minema senisest enam mõisatesse palgatöölisteks ja teine oluline tendents on see, et sulased hakaksid abiellumisest üldse hoiduma- mistõttu kasvas 19 saj teise poole külaühiskonnas vallaliste inimeste arv.
Jaanus aeles veel kaua unetult selili, käed ristis pea all. Ootamatu vahejuhtumine oli ta mõtteid pisut lahutanud,,kuid iseäralik kurb tundmus, nagu suure õnnetuse etteaimamine, rõhus ta rinda. Viimaks, pisut enne päevatõusu, vajus ta sügavasse, surmasarnasesse unne. XI Teisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Kui Jaanus ennast riidesse pani, tõusis õues vali sõnelemine. Ta tõttas õue. Seal seisis salk mehi, ühel pool vana Tambet oma sulastega, teisel pool lossikubjas kahe mõisasulasega. Tambet näis elavalt mõnd kupja ütlust valeks ajavat. «Kust ta pidi siia saama?» vaidles ta. «Läbi katuse ei võinud ta ometi sisse sadada. Kuidas ma siis teda poleks näinud?» Väike kubjas tantsis ühelt jalalt teisele, vangutas pead, irvitas ja kääksus: «Ei sa mind peta, vennike, ei sa mind peta. Ta on siin ja siia ta jääb. Jumala eest. Kui sina ei tea, siis teab sinu poeg.» «Mis asja?» küsis Jaanus ligemale astudes.
annaabi.ee 
