Kirjand Tammsaare tegelased tõe ja õiguse otsinguil (2)

A.H Tammsaare tegelased tõe ja õiguse otsingul
Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas . Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik , vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid.
Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Andresel head omadused olid ,et ta ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui seda tegi Pearu. Ta soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd. Ta suutis andestada ka Pearule. Ta sai ka sugulastega küllalt hästi läbi, ning ta polnud ka nii kiuslik. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Andresel oli ka miinuseid näiteks: ta otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks ja peale krõõda surma oli kodus liiga tõsine õhkkond. Ka Pearul olid oma plussid ja miinused ta plussid olid ,et ta ei võtnud elu nii tõsiselt, ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes, kuigi pidevalt tülitses oli ta aga üsna leplik . Ning Pearu miinused olid ,et ta tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus, sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis. Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude-keeldude põhjal luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas Andres tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes hindas oma naabris eelkõige tema kindlaid tõekspidamisi ja eeldas kindlaid reaktsioone, ei suutnud sellise muutusega leppida ning siit saigi alguse ületamatu lõhe naabrite vahel, kelle varasemaid tülitsemisi võis kuni selle hetkeni pidada suures osas vaid mõttemänguks. Erimeelsustes Andrese ja tema perekonna vahel on eelkõige süüdi Andrese veendumus, et hirm tähendab ka armastust.
Samuti muutus perekond Andresele piksevardaks, millesse ta sageli maandas oma pettumuse ja raevu, mis tulenes tülist naabriga. Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast . Tema pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist, need on põhjused mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Kokkuvõtteks võib öelda ,et tänu nendele tülidele naabriga läksidki Andrese unistused luhta, et ta uskus nii pimesi ja oli väga kangekaelne ning tänu sellele ,et lapsed nägid milline ta oli, tahtsid lapsed sealt ära minna.