50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TheKrissssu
Õppematerjali autor
Lühikese ajaga süttisid paljudes kohtades ümberringi uued ja uued tulekahjud. Põlesid mitte ainult mõisad, vaid iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Isandad said nüüd aru, et loomast alamaks alandatud talupojad ei tundnud ühegi rõhuja vastu mingit halastust ei naiste, laste ega vanade suhtes. Kõiki koheldi kui rõhujaid. Üksik ratsanik seisis ikka künkal. Ümber künka hakkas võitlejaid kogunema. Hüüti:" Kas oled veel seal, Tasuja?" Hüüdjad olid põhiliselt Lodijärve talupojad. Nad ei olnud veel lossi rünnanud, sest ootasid Tasujat ehk Jaanust! Tasuja ei olnud veel valmis Lodijärve elanikega kohtuma ja nii asus ta sõjasalgaga Tallinna poole teele, et rohkem mehi koguda ja siis Lodijärve lossi rünnata, nagu mehed soovisid. Jõuti Tallinna alla ja asuti piirama. Eestlaste vanemad olid saadetud Soome abi paluma. Abi mindi paluma ka Liivi ordumeistrilt.
Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu.
Tasuja Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev
"Tasuja" Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama
Ta oli põgenes, kuna kubjas tahtis talle jälle peksa anda. Järgmisel päeval oli kubjas Jaanuse maja ukse taga ja nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata. Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu. Seal algas suur võitlus. Talu pandi põlema, Jaanus pääses, kuid Maanus jäi tulle. Jaanus põgenes salakäiku pidi, kuid ta isa viidi vangi. Nii lõppes Jaanuse tavaline elu ning ta tuli tagasi Tasujana. Tasuja ajas paljud eestlased kokku, et hakata mässama. Nad põletasid mõisaid, kloostreid ja hooneid, milles elasid saksad. Kõik mehed olid valmis sõtta minema ja kodumaa eest surema. Lodijärve lossi vangikoopasse minnes nägi Tasuja Metsa Tambeti surnukeha. Sellest tuleneva suure viha ja tahtmisega tappis ta Oodo. Rüütel Kuunoga võideldes laskus Emiilia Tasuja ette põlvili ning palus andestust. Tasuja lahkus koos mässajatega Tallinna alla. Kõik mehed surid
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma. Alguses oli Jaanus selle vastu, aga natukese aja pärast oli Oodo teda oma jonnimisega võitnud. Kui nad olid juba tükk aega sammu sõitnud, ratsutas Oodo
Jaanus käskis Maanusel end lakas ära peita ise läks ta õue. Jaanus võitles Oodoga ja ütles, et kui ta sureb jätku nad Tambet ellu. Jaanus aeti majja ja maja pandi põlema. Maanus hukkus tulekahjus Jaanus aga pääses läbi salakäikude. Oodo tundis pigem kahjurõõmu kui rõõmu. 13.JÜRIÖÖ. Oli algust tehtud Jüriöö Ülestõusuga. Süüdati paljud mõisad. Padise klooster Lodjajärve loss JAANUS = TASUJA 14.Valiti vanemad neid oli neli. Hakati piirama Lodjajärve lossi. Sõnumitooja tuli halva sõnumiga. Landmeister tulnud Harjumaale ja poob ja tapab kõik mis tee peal ette jääb. 15.Mässajad läksid tormijooksule I ei õnnestunud II aga õnnestus. Tasuja tappis Oodo kes tappis Metsa Tambeti. 16.Tasuja sai surma ja eestlased langesid saksa võimu alla, sest 1346 aastal müüs Taani Eestimaa Saksa ordule 19 000 hõbe marga eest.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid