Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei tule elus toime. Vanematel ei ole aega oma lastega tegeleda, lapsed ei saa neile vajalikku toetust ja tunnustust. Suitsiidil ei ole tavaliselt ühte kindlat põhjust, tegemist on nii probleemide kogumiga, mis võivad olla nii lühi kui pikaajalised või mõlemat. Suitsiidi põhjused ja eesmärgid:
6. somaali 8 990 16. hispaania 3 242 7. araabia 7 564 17. prantsuse 2 262 8. kurdi 5 469 18. saami 1 772 9. albaania 5 415 19. poola 1 642 10. hiina 5 071 20. serbia-horvaadi 1 379 Soome rahvastiku eripära võrreldes teiste euroopa riikidega: Soomes on suitsiidide arv on suhteliselt kõrge ja inimasustus on hõre.
1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused..............................................................................3 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine ...........................................................................5 3. Noorukite suitsiidide ennetamine ja ärahoidmine............................................................... 6 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................10 2 Sissejuhatus
puudulikust teabest/õpetusest ja vähestest esmaabi osakusest. PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED Psühhiaatrite diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete juhud on rohkem kui kolmekordistunud ajavahemikus 19701997. 10 haiguse hulgas, mis põhjustavad kõige enam töövõimetust, on 5 psühhiaatrilist haigust: depressioon, bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia, sundhäire. Üleminekuaja ühiskondades on alati rohkem probleeme, enamasti kerkib suitsiidide arv, vägivaldne käitumine, mõnuainetest tingitud problemaatika, stabiilseks jäävad klassikalised raskemad psüühikahäired. Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. 500-600 enesetapuga aastas edestab Eesti suitsiidide suhtarvult enamikku maailma riike. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest. Suitsidoloogia Instituudi andmetel sooritavad mehed 80% kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45..
ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond öelnud neile, et surma tuleb karta. Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2009. aastal sooritas Eestis enesetapu 269 inimest, 2002. aastal 371, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Umbes 80% enesetapu läbi surnutest on mehed. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks.
rohkem vaeva kui rahuldust, tuleks elust loobuda. Selline suhtumine oli eriti iseloomulik Inglise aristokraatiale. Karistused tavalise enesetapu eest olid metsikud. Nt laipa lohistati vitstel, poodi jalgupidi üles, põletati või heideti prügimäele. 6 3. Suitsiidi põhjused, viisid, mõjutavad tegurid tänapäeval 3.1 Suitsiidi põhjused tänapäeval Tänapäeval on enamike suitsiidide põhjuseks üks või mitu neist teguritest: vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus (näiteks autoavarii), põgenemine karistuse eest või ebameeldivast keskkonnast, süü- või autunde riive, vigastused, haigused (näiteks: vähk), finantsprobleemid, eneseohverdus, religioossed põhjused, depressioon, üksindus, hirm, armastus. 3.2 Tuntuimad suitsiidi viisid tänapäeval Veenide läbi lõikamine, surnuks hüppamine (kõrgelt või sõiduki alla), poomine, tulirelvaga
ORIGINAALI EESSÕNA Enesetapp ehk suitsiid on keeruline nähtus, mis on köitnud filosoofe, teo looge, arste, sotsiolooge ja loomeinimesi sajandeid. Prantsuse filosoof Albert Camus avaldab oma teoses “Sisyphose müüt” arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem. Tõsise tervishoiuprobleemina nõuavad enesetapud meie tähelepanu, kuid nende ennetamine ja nende üle kontrolli saavutamine pole kerge ülesanne. Teadusuuringud näitavad, et suitsiidide preventsioon on võimalik, kuid see tähendab mitmesuguste meetmete kasutusele võtmist – alates parimate kasvutingimuste loomisest lastele ja noortele ning lõpetades psüühikahäirete tõhusa ravi ja riskifaktorite kontrollimisega. Asjakohase informatsiooni levita- mine ja teadlikkuse tõstmine on suitsiidipreventsiooni programmide olulised osad. 1999. aastal algatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) suitsiidide preventsiooniks ülemaailmse projekti SUPRE
riskigruppi ja kuidas ennetada selliseid traagilisi sündmusi. . 2 2.SUITSIID EESTIS Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2002. aastal sooritas Eestis enesetapu 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti
Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne, vigastus, eneseohverdus, finantsprobleemid, sõjeväeline taktika (Kamikazed, enesetaputerrorisitd), üksindus, ususekt, pessimism. Korduvat depressiooni põdevatest
Igal inimesel on mingid kohustused ja mida aeg edasi, seda rohkem neid tuleb. Õppimine, tööl käimine ja laste kasvatamine on vaid mõned näited neist paljudest. Jahe kevadhommik. Lumi on alles sulama hakanud ning paljastab enda all oleva kõduneva heina. Päikest pole, on vaid hall taevalaotus. See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber
tarvitasid metti. Isegi Stalin olevat olnud meti sõltlane. Tema isiklik arst Teodor süstis talle seda korra päeval alates 1936 aastast.Peale 1943. aastat juba mitu korda päevas. Tema doos ulatus kuni kümne pervitiini tabletini päevas. Sõja viimastel aastatel tulid müüki metamfetamiini sisaldavad sokolaadikommid "PANZERSCHOKOLADE", mis tähendab tankide sokolaadi. Arvati isegi,et pervitiin ei ole nii kahjulik kui kohv. Alles siis kui tuli välja, et kuritegude ja suitsiidide levimine metamfetamiini tarvitajate seas ei ole juhuslik, keelati see. Põhja-Ameerikas tehtud uuringud näitavad, et 12 miljonit elanikke on vähemalt korra proovinud metti, kusjuures üliõpilastest iga kahekümnes. Pervitiini pideval tarvitamisel tekib õnne ja eufooria otsijatel sõltuvus. Nad tahavad saada mõnu veel ja veel, aga selleks on vaja järjest rohkem metamfetamiini. Selle narkootikumi tarvitamisel on ka kõrvalnähud. Ta lagundab kohutaval kombel hambaid ja lõualuu
Enesemürgitamine on sageduselt kolmas meetod. Seda eelistavad enam naised kui mehed. Naiste 5 Kuritegevus EVs ARVESTUS hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine 1994 aastal oli 615 enesetappu 1996 aastal 551 enesetappu 1998 aastal 482 enesetappu 2000 aastal 377 enesetappu 2002 aastal 371 enesetappu 2004 aastal 323 enesetappu 2005 aastal 273 enesetappu Läbi aastate on meeste suitsiidide arv olnud ligi neli korda suurem kui naistel. Kõige suuremat mõju on enesetappude arvule avaldanud alkohol ja uimastid, aga olulised põhjused on ka lahuselu partnerist, pereprobleemid, rahalised raskused ja rasked haigused. Kõige rohkem enesetappe oli 1930-ndatel aastatel, sest oli majanduskriis ja vapside aeg. Kerged aastad olid aga 1980-ndate lõpus, laulva revolutsiooni ajal, vabanemise ajal - umbes 190 enesetappu aastas
Madalat ja kõrget õhurõhku ei pea me taluma ainult vee all või mäe peal õhurõhk kõigub ka tavaolukorras palju. Orkaanid, tsüklonid on spetsiifilised madala õhurõhuga ilmastikusituatsioonid. Kõrge õhurõhuga seostub selge ja päikeseline ilm kas see aga muudab midagi meie tunnetes ja käitumises? Vastus on ilmselt jaa (3). Uurijad on täheldanud kolme tüüpi mõju, mida õhurõhu muutused näivad inimestele avaldavat: meditsiiniliste kaebuste arvu kasv, suitsiidide hulga suurenemine ja hälbiv käitumine. Näiteks liigestevaevustega inimesed väidavad, et teatud ilmaga nende näidustused süvenevad. Samuti on pikka aega jälgitud vaimuhaiglate külastatavust ja enesetappude arvu seoses ilmamuutustega. Mõlemad näivad kõikuvat koos sesooniga, kusjuures numbrid on suuremad kõrgema temperatuuriga perioodidel ja valgemal ajal kevadel ja suvel. Põhjused võivad olla ka kaudsemad teatud aastaaegadel on teistsugused sotsiaalsed kontaktid, mis
Werther armastas, kui Lotte talle ta lemmikpalasid klaveril mängis, kuid mingil hetkel ei talunud ta neid enam ja juba see vihjas Wertheri hulluks minemisele. Kui ülemaailmselt on aastas ligikaudu 11,4 enesetappu 100 000 inimese kohta, siis ulatub see näitaja Eestis 14,1-ni. Rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames pandi Tallinnas Stroomi randa eelmisel aastal suitsiidi teinud inimeste mälestamiseks 183 paari kingi. Peaksime mõtlema selle üle, mida igaüks meist suitsiidide ennetamiseks ette saab võtta. Suurem osa suitsiididest võivad õigeaegse tegutsemise korral olla välditavad. Ei tasu ainult üksikisikutele lootma jääda, vaid peaksime ka riigina ennetusmeetmetele rohkem tähelepanu pöörama, näiteks tuleks parandada depressiooniravi kättesaadavust.
religioon, kus austatakse inimest, tema individuaalsust ja vabadust. Enesetapud Durkheimi uurimust enesetapu sotsiaalsete põhjuste kohta peetakse esimeseks empiiriliseks sotsioloogiliseks uurimuseks. Ta leidis, et sutsiidide arv ühes ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see eriti ei kõigu sõltuval majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest. Samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna KOOLIASJAD onenote Page 10 (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon - protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: - Egoistlikud
religioon kus austatakse inimest, tema individuaalsust ja vabadust. Enesetapud Durkheim'i uurimust enesetapu sotsiaalsete põhjuste kohta peetakse tihti esimeseks empiiriliseks sotsioloogiliseks uurimuseks. Ta leidis, et sutsiidide arv ühes ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see ei kõigu eriti sõltuvalt majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest; samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastest on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetappude liigid lähtudes nende põhjustest: 1. Egoistlikud sotsiaalsete suhete puudumise, teistest inimestest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid. 2
Vigastused ja mürgistused põhjustavad meil 11% kõigist surmadest. Võrreldes teistega on välistest põhjustest tingitud surmade osakaal Eestis 3,6 korda suurem. Vastavad suremuse näitajad on Eestis 147 ja Euroopa Liidus 39,5 juhtu 100 000 inimese kohta. Ära võiks mainida ka selle, et aastal 2000 moodustas liiklusõnnetustes surnute ja vigastatute arv Eestis ühe kolmandiku Euroopa Liidu teiste riikide vastavast keskmisest. Ülisuur on Eestis ka suitsiidide osakaal surmapõhjuste hulgas: Eestis on suremus suitsiidide tagajärjel 26 juhtu, Euroopa Liidu keskmine näitaja on peaaegu kolm korda väiksem: 10 juhtu 100 000 inimese kohta Tuberkuloosi haigestutakse Eestis 5 korda sagedamini kui Euroopa teistes maades (keskmiselt vastavalt 55 ja 5,5 ). Plahvatuslik on Eestis olnud HIV-infektsiooni levik Iga aastaga lisandub nakatunuid sadades inimestes juurde. Eestis on ka suurim HIV-infektsiooni levimus Baltimaades 1%. Vanglates
terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, suurem tervise õigluspärasus ja ressursside säästev kasutamine. Rahvastiku inimeste omast 20-25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide riskikäitumine ja –tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik tervis (population health) -Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste esinemissagedus, 2,5% vägivaldne suremus) Tõusevad kulutused indiviidile ja 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid
huvides. Indiviidi tasemel mõõdetakse isikliku sotsiaalse võrgustiku ulatuse ja kvaliteediga Seotus sidususe ja usaldusega: • Mikro- e indiviidi tasand – väga tugev seos, eriti vaimse terviseosas (armastus, sõprus) • Meso- e grupi-, kogukonna/paikkonnatasand – mõõdukas seos tõestatud • Makro- e rahvastiku/riigi tasand – tugev sotsiaalse kapitali ökoloogiline efekt õnnelikkuse, eluga rahulolu ja suitsiidide sageduse suhtes. Seos on komplekssem füüsilise tervisesuhtes, vähe on tõendeid sotsiaalse kapitali ja vaimse tervise seostest rahvuslikul tasemel Selgitamaks, et ühiskonna üldareng liigub aktsepteeritavas suunas, tuleb mõõta: • Heaolu või elukvaliteedi erinevate aspektide objektiivset taset ja teisel poolt subjektiivset heaolu, nende taju ühiskonna liikmete poolt. • Majanduslikku rikkust ja selle jaotumust
proportsionaalselt enam oma tervist heaks või väga heaks hindavaid inimesi. Parema tervise saavutamist takistab majanduslik olukord, mida ei saa parandada halva tervise tõttu. Terviseteenuse kättesaamatuse põhjus Eestis on enam kui pooltel juhtudel majanduslik. Majanduslangus ja tervis: •Suureneb haigestumine ja suremus (töötute suremusmäär erineb töötavate inimeste omast 20- 25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide esinemissagedus, 2,5% vägivaldne suremus) •Tõusevad kulutused indiviidile ja tervishoiule •…mida suurem on inimeste panus oma tervishoiu - kuludesse, seda madalam on eeldatav eluiga • Langevad toimetulekuvõimalused ja produktiivsus •Tõuseb vajadus sotsiaalkaitse kulutustele Mida tuleks teha, et vähendada halva tervise mõju majandusarengule Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige odavam) on need, mille sihtgrupiks on kogu rahvastik
Sotsiaalne morfoloogia - Ühiskonna materiaalne on aja jooksul väga stabiilne, see eriti ei kõigu sõltuval substants (elanike arv, paiknemine, teed ja ehitised, majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest. tehnoloogia ...) Samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) Institutsioonid - Seadused, majanduselu, poliitika ... tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis Kollektiivsed kujutelmad - Ühiskonna subjektiivne sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks poolus (keel, kunst, religioon, müüdid ...) näitajaks on valitsev religioon -protestantlikes riikides on Kollektiivne teadvus-moodustub individuaalsete enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on
Sotsiaalsed sanktsioonid ühiskondlik reaktsioon inimeste käitumisele eesmärgiga tagada normidest kinnipidamine. 1) positiivsed sanktsioonid soodustavad normidepärast käitumist 2) negatiivsed sanktsioonid karistavad normidevastast käitumist. Anoomia Emile Durkheim anoomia on olukord, kus varasemad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Anoomia soodustab mitmesugust hälbekäitumist, muuhulgas ka suitsiidide sooritamist. Kuritegevuse uurimine 1. Kuritegude uurimine kui palju kuritegusid esineb ja mis nende esinemissagedust mõjutab 2. Kurjategijate uurimine miks mõni inimene saab kurjategijaks ja teine mitte 3. Ohvrite uurimine (ohvriuuringud) kui paljud inimesed on kogenud kuritegu ja millistel inimestel on suurem risk kuriteo ohvriks langeda. Kuritegevust seletavad teooriad
uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. ilmnesid samad iseärasused
ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. ilmnesid samad iseärasused
2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 13
2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 15. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 16. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 17. Konfliktiteooria Marxi käsitluses
Sotsioloogia on inimgruppide ja sotsiaalse elu süstemaatiline uurimine modernsetes ühiskondades. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on seotud sotsiaalsete institutsioonide uurimisega. Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks · Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi · Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam · Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. · Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. ilmnesid samad iseärasused 5
väljunditega. => Mida iganes need testid mõõdavad, neil on suur praktiline ja sotsiaalne tähtsus. Kas kõrge IQ = õnnelikum elu? => kuigi kõrge IQ ei tee inimest veel tingimata õnnelikuks, on IQ-st abi, et elada oma elu tervelt ja yäisväärtuslikult. Kõrgema IQ puhul on leitud selged seosed: # pikaealisusega # madalama haigestumusega südame-veresoonkonna haigustesse, vähki, ainevahetushäiretesse, meeleoluhäiretesse jt # madalama suitsiidide ja lahutuste arvuga # kuritegevuslik taust, õnnetustesse sattumine Intelligentsus ja suremus # On selgunud, et IQ ja eluea pikkuse seos ei ole tegelikult sugugi nii lihtne ja ilmne, kui esialgu arvati. =>IQ ei ole suremusega seotud üksnes võimekusega kaasaskäivate paremate sotsiaal-majanduslike võimaluste tõttu. # isegi võrdse sotsiaalse ja majandusliku heaolu korral on võimekamatel inimestel suuremad sansid kauem elada kui vähem võimekatel.
Vanemate lahutus, lähedaste surm Süü- ja häbitunne, enesesüüdistamine ja eneseuhkuse solvamine Häbi, irvitamise ja alandamise hirm Karistamise hirm, kartus andestust paluda Rasedus, armastuse ebaõnn, seksuaalsed ekstsessid Protest, viha, kättemaksuiha; ähvardus ja väljapressimine Kaastunne, sõprade, filmide ja raamatukangelaste matkimine Tahe pöörata tähelepanu enda poole EPIDEMIOLOOGIA Vanuses 15-24 a. suitsiidide arv on 11,1 per 100 000 elaniku kohta Kõikide vanuse gruppide jaoks 11,3 per 100 000 Vanuses 5-14 a. 0,8 per 100 000 Enesehävitusliku käitumise vormid lastel: sööstavad liikluskeerisesse, hüppavad või kukuvad kõrgelt alla, poovad end, tulistavad end, võtavad mürgiseid aineid (ravimeid, alkohol) Psühhiaatrias kasutatavad ravimid Riskifaktorid: endokriinse süsteemi ümberehitus , ealine labiilsus , sotsiaal-psühholoogiline
· Mida kõrgem on riigi majanduslik arengutase, seda väiksem on seal nakkushaiguste osakaal ja seda suurem on krooniliste haiguste osakaal. Järelikult on kroonilised haigused jõukate ühiskondade probleem Sotsiaalne klass ja tervis Vaesemates sotsiaalsetes kihtides on kõrgem: · Suremus · Laste suremus · Füüsiliste haiguste risk · Vaimsete häirete risk · Õnnetusjuhtumite risk · Suitsiidide arv · Ülekaalulisus (lääne ühiskondades) Sotsiaalne toetus (social support) · Vähendab suremuse riski · Vähendab haigestumise riski · Tõstab rahuolu eluga Negatiivsete suhete negatiivne mõju heaolule on tugevam kui positiivsete suhete mõju Subjektiivne heaolu · Õnnelikkus · Rahuolu oma eluga · Hea tuju 03.12 Perekond Perekonna tüübid · Tuumikpere (nuclear family) abielupaar ja nende lapsed · Laiendatud pere
- Milline on käesolev kliinine pilt – ravimi valik - Esmane või korduv episood - Eesmärgiks võimalikult täielik ja pikem remissioon, lühem haigusperiood, väiksem suitsiidirisk - Farmakoteraapia - Elektrokonvulsiivteraapia - Psühhosotsiaalne ravi Suitsiidi riskitegurid - Soolised erinevused: mehed neli korda sagedamini, naistel suitsiidimõtteid ja katseid kolm korda rohkem, harva enne puberteeti, meestel tipneb peale 45 eluaastat, naiste suitsiidide arv kõrgem peale 55 eluaastat - Rass: valged 2-3 korda tihedamini enesetapp - Religioon: kõige sagedamini protestandid ja juudid, siis katoliiklased siis moslemid - Perekonnaseis: abielu vähendab riski, lahutus või lesestumine suurendab - Hõivatus tööga: mida kõrgem sotsiaalne seisund seda suurem oht, hõivatus tööga kaitseb suitsiidi eest - Kliima: enesetapuoht suurem kevadel ja sügisel - Kehaline tervis: eelnev arstiabi on positiiselt seotud enesetapuohuga
Durkheim’i uurimust enesetapu sotsiaalsete põhjuste kohta peetakse tihti esimeseks empiiriliseks sotsioloogiliseks uurimuseks. Selle teosega püüdis Durkheim tõestada, et ka selline isiklik tegu nagu enda tapmine võib sõltuda ühiskonnast. Ta leidis, et sutsiidide arv ühes ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see ei kõigu sõltuvalt majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest; samuti ei sõltu enesetappude arv elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon – protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastest on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetappude liigid lähtudes nende põhjustest: 1. Egoistlikud – sotsiaalsete suhete puudumise, teistest inimestest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid. 2
madalamaks. 37 Kroonilised haiguse: osatähtsus on inimkonna ajaloo jooksul kasvanud. Mida kõrgem on riigi majanduslik arengutase, seda väiksem on seal nakkushaiguste osakaal ja seda suurem on krooniliste haiguste osakaal. Sotsiaalne klass ja tervis Vaesemates sotsiaalsetes kihtides on kõrgem: o Suremus o Laste suremus o Füüsiliste haiguste risk o Vaimsete haiguste risk o Õnnetusjuhtumite rist o Suitsiidide arv o Ülekaalulisus (lääne ühiskondades) Mitte-lääne ühiskondades on vaesemad kihid kõhnemad. XIV loeng 02.12 (ptk 12, 16) PEREKOND Perekonna tüübid: Tuumikpere abielupaar ja nende lapsed Laienenud pere abielupaar, nende lapsed, nende sugulased (vanemad, õed, vennad) Abielu tüübid: Monogaamia üks mees ja üks naine Polügaamia rohkem kui kaks abikaasat.
võrra madalam kui meestel; meeste kätte on koondunud alad, kus on rohkem võimu, kõrgemad palgad, rohkem võimalusi protsesse töökohal ja ühiskonnas mõjutada (http://www.riigikogu.ee/uudis.html) Ühtlasi eelistatakse tööle võtmisel mehi, kuna naised on kas liiga noored, hakkavad sünnitama, on juba sünnitanud, hakkavad vanaks jääma või on juba liiga vanad (http://www.riigikogu.ee/uudis.html) Kuid teiselt poolt on eesti mehe keskmine eluiga 10 aastat lühem ja suitsiidide arv maailmas esimesel kohal. Sellise nähtuse üheks põhjuseks on ka eesti mehe suur pinge ja vastutus töökohal, mis tingitud kõrgest ametikohast. Kas siis mitte pole SVS ka mehe huve käsitlev kui osa nendest ametikohtadest oleks naiste poolt täidetud. Üheks suuremaks argumendiks, miks SVS ei kaitse meeste õigusi, on kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamine ainult meestele (§ 4 lõige 2 punkt 2).
Durkheim räägib ka suitsiididest. 1897 a ilmus Durkheimi teos "Suitsiid". Tegemist on raamatuga, mis on enesetappude uurijate piibliks tänapäevani. Suitsiidi kohta ütleb "Suitsiid on iga surmajuhtum, mis on tekkinud positiivse või negatiivse teo tulemusena otseselt või kaudselt ohvri enda poolt". · Positiivne tegu inimese aktiivne tegutsemine enda tapmise eesmärgil. · Negatiivne tegu inimene ei võta teadlikult midagi ette oma elupäästmiseks Suitsiidide juures eristab: 1. Konkreetne suitsiid 2. Enesetapud statistilise nähtusena, sotsiaalse nähtusena, kus peamiseks näitajaks enesetappude tase ühiskonnas. Durkheim on veendunud selles, et tegemist on sotsiaalse nähtusena, enesetapu juured peituvad ühiskonnas ja ta oma uuringutes püüdis leida kinnitust 2 põhilisele hüpoteesile: 1. Enesetapud on seotud isiku psüühikaga. Uurimiseks kasutas juute, kelle hulgas oli ebanormaalselt palju psüühiliselt
võõrutusnähud, nagu treemor, hirm, halb tuju ja hommikune iiveldus. Akuutse alkoholimürgistusega patsient ei ole psühhosotsiaalne, vaid meditsiiniline patsient. Ümmarguselt viis protsenti täiskasvanud eurooplastest on kroonilised alkohoolikud, enam kui kaks korda nii palju haigestuvad elu jooksul alkoholismi. Haigused ja vigastused, mille taga on alkoholism, moodustavad seetõttu olulise osa kiirabi väljakutsetest. Alkohoolikute puhul on ka kuni kuus korda kõrgem suitsiidide sagedus. Treemor – lihasevärin Meetmed Meetmed mida rakendada akuutse alkoholimürgituse korral on ära toodud peatükkides „Teadvusehäired“ ja „Meelemürkide kasutamisega seonduvad probleemid“. Kergema alkoholijoobe korral tuleb lähtuda järgmistest juhistest. Jääda rahulikuks ja viisakaks, suhtuda purjus inimesse nagu patsienti. Luua ja hoida silmsidet, kuid patsienti mitte agressiivselt ega halvustavalt põrnitseda.
annaabi.ee 
