Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlemisoskused kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distants, osapoole, puudutused, vestlus, taotlus, emotsioonid, estid, lahendust, ümbersõnastamine, kauplemise, lõpetamine, seisukohtade, hirmukus, agressiivsus, konfliktis, peegeldamine, rääkija, juttu, toetavad, vaatavad, taskus, 15cm, personaalne, silmside, žestid, ajakäsitlus, plane, petmise, enesekehtestamise, omaenda, enesekindlus, suhtumistÜldiselt vaadataksegi eelkõige neid, kelle staatus on tunduvalt kõrgem ja harvem neid, kelle staatus on oluliselt madalam. Väga kõrge staatusega isikud vaatavad teineteisele otsa harva. Ühise ülesande teostamine-Kui töötatakse ühise projekti kallal, siis aitab pilk parandada kommunikatsiooni SUHTLEMISDISTANTSID (4) Suhtlemisdistantsid on meile loomuomased ning leiavad automaatselt korrigeerimist juhul, kui teine valib meile ebasobiva distantsi. 1.Intiimne distants jaguneb kaheks. Esimene distants ulatub otsesest kehalisest kontaktist kuni meie kehast jalgade ulatuseni (kuni 15 cm). See on kõige tundlikum tsoon, kuhu lastakse ainult väga lähedasi inimesi. 2.Personaalne distants on lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse. Enamasti suheldakse selliselt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe. Antud distantsi puhul võib suhtlemine osutuda ebamugavaks. Seetõttu on siin kasutusel mitmesugused barjäärid. Nt
võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21
Tavaliselt tehakse seda siis kui teisel on raskusi teist arusaamisega. Teiseks ennast kaitsvaks viisiks on ähmastamine, kus inimene nagu aktsepteerib negatiivset kriitikat ilma et ta muudaks oma käitumist. Selleks leitakse kritiseerija jutus midagi, millega võib olla nõus. Kolmas enda kaitsmise viis on meta-tasandile viitamine - nt kui te tajute, et lahendust ei ole võimalik leida, siis pakute välja, et selle juhtumi puhul tuleks arvesse võtta laiemat perspektiivi. 17. PUUDUTUSED Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: a) funktsionaalsed/professionaalsed(massöörid, juuksur, arst). Peab välja töötama nn külmad puudutused, et ei arvaks mingit suhet. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused (ei tohi liiga kaua ka hoida, muidu tekib mõte, mis ta
kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine. Sellisel juhul kirjeldab kõneleja objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid või elu ja miks teine peaks muutma oma käitumist. Puudutused 1) füüsiline kontakt - puudutused. Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974): a) funktsionaalsed/professionaalsed. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused
1) Mõeldava ja öeldava vahel. 2) Tuntava ja öeldava vahel. 3) Öeldava ja tehtava vahel. 4) Sõnade ja kehakeele vahel. 5) Minapildi ja selle vahel, kuidas teised teda näevad. 6) Elu, mida ta elab ja elu, mida ta endale soovib, vahel. Kunagi ei tohi kasutada 2st järjestikust konfronteerumist. Et konfrontatsioonist on kasu vaid väga tundlike teemade puhul, kus inimene on reeglina tugevas kaitseseisundis, peaks kuulaja kasutama. - Mina-sina jutt - kahe inimese vestlus nüüd-ja-praegu tunnetest. Millal peegeldavalt kuulata: 1) Enne, kui tegutsema asute. 2) Enne, kui asute vaidlema või kritiseerima. 3) Kui teisel inimesel on tugevad tunded või kui ta tahab rääkida mingist probleemist. 4) Kui teine räägib kodeeritult. 5) Kui teine püüab oma tunnetes ja mõtetes selgusele jõuda. 6) Otsese vastastikuse vsetluse jooksul. 7) Kui te räägite iseendaga. 8) Kui puutute raamatus, loengus või tööl kokku uute ideedega.
Kuulajat on kerge häirida. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus). Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist;
kindlat suhtlusstiili. 6. Mida kujutab endast isikusisene suhtlemistasand? isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega. 7. Loetle ja kirjelda, millised on inimeste baasemotsioonid. Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laias laastus kõigil inimestel ühesugused. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. 8. Loetle, millised on inimeste kõrgema taseme emotsioonid. Kõrgema taseme emotsioonid ehk eneseteadlikud emotsioonid vajavad sündmuste jada, mida suudab identifitseerida ainult inimene ise. See, kuidas ja millest me mõtleme, saab nt uhkuse, häbi või süü esilekutsujaks. Eneseteadlikud emotsioonid hõlmavad kõigepealt standardite, reeglite või eesmärkide kogumit nt häbi on inimese hinnang oma tegevusele tema reeglite, eesmärkide või standardite järgi ja selle üldistamine
- sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet
- väljendab huvitatust teisest 8 Edward T.Hall kirjeldas 4 tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad: 1) intiimne tsoon (0 - 45 cm) - sellesse tsooni lubatakse armsam, lähedased sõbrad, vanemad. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt piinlikkust v. ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama ning neid ei kaitse mitteverbaalne barjäär. Kujuta ette, et oled tipptunnil täiskiilutud bussis. Kuidas sa end seal tunneksid? 2) personaalne tsoon (45 - 120 cm) - mugav distants seltskonnas rääkimisel 3) sotsiaalne tsoon (120 - 360 cm) - sellisel kaugusel istud sa nt. kodus oma pereliikmetega, kes võivad lugeda, televiisorit vaadata ja vestelda, ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna 4) avalik tsoon (360 - 610 cm) - kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel nt. õppejõud loengus 1.4 Käitumise hindamine Igat inimest, kellega teil on mingi suhe, vaatate te läbi akna. Läbi selle näete kõiki tema käitumisi, kõike, mida ta
Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises.
lülitades/katkestades muu info vastuvõtu, ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid - taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, paneb tähele, mõtleb ,et leida lahendust , selleks toob püsimälust välja vajaliku info, väljendab ennast kõneliselt (kasutades sõnu või märke), otsustamisel tegutseb tahtlikult. Igas suhtlemise etapis on küll erinevate psüühiliste protsesside osa erinev aga kasutatakse ikkagi kõiki. KUU L A M I NE Vajalik tehnika KEHTESTAMINE Suhtlemise faas ORIENTEERUMI ARUTELU
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
1. Kohelge teist inimest lugupidavalt 2. Kuulake, kuni kogete teist poolt, ning peegeldage sisu, tundeid ja tähendust 3. Sõnastage lühidalt oma vaated, vajadused ja tunded. Konfliktide liigid: x emotsioonide konfliktid x väärtuste konfliktid x vajaduste konfliktid Koostööl põhinev probleemilahendus: 1. probleemi defineerimine vajaduste, mitte lahenduste keeles 2. ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks 3. lahendus(t)e valik, mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, nende võimelike tagajärgede analüüs 4. plaani koostamine kes teeb mida, kus ja mis ajaks 5. plaani elluviimine 6. probleemilahendusliku protsessi hindamine. Tõhusa suhtlemise komponendid: x ehedus ausus ja avatus oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes; komponendid: o eneseteadlikkus o enese aktsepteerimine o enese väljendamine x isetu armastus teise inimese aktsepteerimine, temast lugupidamine ja tema toetamine mitte-isalikul
paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast pole olemas üht ja ainuõiget stiili. Kõige tähtsamad viis stiili on:
hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama. Suhestumine tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu. Sisuliselt tähendab see vastastikust sõltuvust, milles ühe osapoole tegutsemine mõjutab teist osapoolt ja ühe osapoole tegutsemine sõltub teisest osapoolest. Suhestumine võib väljenduda ühises tegevuses sõna otseses mõttes, kus osapooled püüdlevad ühiste vahendite abil koos ühiste eesmärkide poole. Paljude konfliktide puhul pole aga põhiküsimuseks mitte niivõrd vahendid kui eesmärgid. Osapooled on need, kelle vahel konflikt aset leiab: ülemus ja alluv, kaks töökaaslast, kaks naabrit, kaks töökollektiivi
Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja- kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod
· Intiimne ruum inimeste vastu, keda intiimsesse ruumi laseme tunneme tundeid, aksepteerimine tigimusteta, kaitsetus, tugev vastastikune mõju. Kui on sundseis, püütakse vahemaad suurendada. · Isiklik ruum kui esimene ruum on seotud endaga, siis isiklikku ruumi tuleb tugevalt sisse teine, riskid on väiksed, ei ole õiget ega valet vaid vastastikune nõusolek, partnerit aksepteeritakse, võrdõiguslikkus. · Sotsiaalne distants sotsiaalne problemaatika läbi sotsiaalsete rollide (ülemus alluvasuhe), keskseks on tegevus mitte isiklik suhe, sotsiaalnehierarhia, võistlusmomendid, enese pakkumine (enesetutvustus). · Avalik tsoon põgusad kontatid, kõikidel on võrded õigused, sündumused väljaspool kontrolli, suhteliselt vähe isiklikku riski. Esimeses kolmes tagasisidestatud, avalikus tsoonis tagasisidestamatu. Kehaasendid asend kui esitlus, asend kui tegu
survega. Sunni kasutamine muudab inimesed sageli vastupunnivaks () ja tõrjuvaks. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleandlikeks () ja allaheitlikeks (). Käsk viitab sellele, nagu ei oleks teise inimese hinnangud mõistlikud, ja seega õõnestab () ta eneseväärikust ( ). - Ähvardamine: ähvardus on lahendus, mida pakkudes rõhutakse karistusele, mida on oodata, kui lahendust täide ei viida. - Moraali lugemine: moraali lugemine räägib sellest, mida oleks vaja ja tuleks teha, kuigi kasutatakse ka teistsugust sõnastust. See külvab () ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust (). - Ülekuulamine (): mõned inimesed esitavad küsimusi lakkamatult (). Sellisel puhul kuivab vestlus peaaegu täielikult kokku. Kui neile kallid inimesed nendega nii vähe jagama
Lulofs ja Cahn kui suhtlemissituatsiooni, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erisuguste tulemuste lootus, suhete halvenemine ja soov tekkinud pinge kiiresti lahendada. Konflikti on võimalik määratleda kui suhet, teineteise suhtes ükskõiksete inimeste vahel konflikti ei teki. Näiteks Glasl määratleb sotsiaalset konflikti kui osapoolte suhet, milles vähemalt üks osapooltest tunnetab mõtete, arusaamade, tunnete ja soovide ühitamatust, mis viib teise osapoole mõjutamiseni. Seevatu Fink määratleb konflikti kui lahkheli, arusaamatust või huvide ühitamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Iga suhe võib areneda konfliktiks, kui üks osapooltest hakkab tunnetatud erinevuste tõttu teist osapoolt alla suruma. Eeltoodud määratluste põhjal võib välja tuua konflikti kolm põhilist tunnust: 1. konflikt puudutab suhteid 2. konflikt toimib osapoolte vahel 3. konfliktil on põhiküsimus
TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2
Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Enesekehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Kehtestavalt käitudes säilitatakse enesest lugupidamine ja rahuldatakse oma vajadusi, seejuures teise inimese vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata (Vadi 1996, 196). 2 Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamise algusest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist.
Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4. kooli kaitse õpilase heaolu kaudu, 5. nõustamise eesmärk ei tohi olla hirmutamine, ähvardamine, märgistamine ega karistus, 6. põhiline töömeetod on ennetamine. Õpetaja tegutseb nõustajana õpilaste õpikeskkonna "tervendamise" eesmärgil. Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. EMOTSIOONID. Paul Ekmani põhilised emotsioonid: hirm, viha, kurbus, rõõm. SÜNDMUS-TÕLGENDUS-HINNANG SÜNDMUSELE-EMOTSIOONID-TEGEVUSVALMIDUS- TOIMIMISVIIS. · Emotsionaalne intelligentsus- oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine, enesemotivatsioon, emotsioonide äratundmine teistes (empaatia) ja suhtekorraldus(adekvaatne reageerimine teiste emotsioonidele, mis omakorda tähendab võimet enda emotsioonidega toime tulla.)
3) Kauplemine. 4) Mõlema huvid. 5) Verbaalne ja mitteverbaalne tänuavaldus. 6) Tagajärjed. Väiksed grupid Ülesandele orienteeritud grupis olek nõuab erioskusi, sest grupi probleemi lahendamine asetub grupi liikmete isiklikest vajadustest ja tegevusplaanidest ettepoole. Rollid: 1) Liikmed - algatajad ja kaasaminejad. 2) Juhid. Tõhusa grupisuhtluse tõkked: 1) Agressorid. 2) Lüüasaamispoliitika pooldajad - tunnevad, et probleem on ületamatu ning lahendust pole. 3) Tähed. 4) Jutupaunikud. 5) Klounid. 6) Kamandajad. 7) Jonniajajad. 17 Et grupi töö oleks edukas: 1) Pange paika grupi eesmärk. 2) Tehke kindlaks oma seisukoht. 3) Kuulake. 4) Lööge kaasa. 5) Säilitage külma verd. Mida peaks juht grupi nimel tegema: 1) Sõnastage grupi eesmärgid. 2) Ergutage gruppi koostööle. 3) Jõudke ühisele otsusele. 4) Hoidke kord majas. 5) Hoidke üleval grupivaimu. 6) Valige sobiv juhtimisstiil.
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded
mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel.
rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt 4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st.
27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad.
Kui nt haigutad samal ajal siis tee tema jutus paus ja anna teada et oled nt väsinud – siis teine saab aru, mis see tähendab ning ei võta seda solvavalt (võib võtta asja nii, et teema ei huvita ja on igav). Tuleb ära tunda, et tegemist on keerulise/olulise teemaga inimese jaoks ning et ta usaldab sind piisavalt, et sulle sellest rääkida. Signaalid: ● Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks ● Huvi teise isiku vastu ● Kehakeel ja distants suhtlejate vahel ● Kontrollitud liigutused, näoilmed ja silmside ● Tähelepanu rääkijal ● Psühholoogiline kohalolek (ei tegele muude asjadega) ● Tähelepanelik vaikimine (lased abivajajal rääkida ilma segamata) Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamis
annaabi.ee 
