Suhelda on mõnus ,,Uhke postipoiss sõitis kord maanteel" nii algab üks vana, lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal ajal saadeti sõnumeid ratsanikega. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemine ja suhtlemisstiilid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele; 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi
ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
· panevad trummikile võnkuma · kuulmeluukesed võtavad võnked vastu · võimendavad need ning annavad edasi teole · teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid · need omakorda kuulmisrakkude kiud · helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus
Mis on suhtlemine? Inimeste ühise tegevuse oluliseks oskas on suhtlemine: teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi, kujundatakse ja rahuldatakse vajadusi. Suhtlemisel rahuldab inimene oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Suhtlemisel eristatakse kolme külge: 1) teise inimese tajumine, hindamine ja mõistmine; 2) teabe vahetamine ja 3)teiste inimeste mõjutamine. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavat üle teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massiteabevahendite raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu. Millised on siis need suhtlemis vahendid, mille abil teavet edasi antakse ja teisi inimesi mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda
SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded.
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
Kuid on ka selline mõtlemine, mis on võimtu ilma keeleta. Niisugune mõtlemine kasutab mõisteid ehk sõnade tähendusi mõtlemisvahendina. Selle mõtlemise teel saab inimene üles ehitada niisuguseid maailmu, mida teised olendid ei tee. Karu ei mõtle mõminal ja koer ei mõtle haukudes. Inimene on ainuke, kes on teinud endale keelest suhtlemisvahendi kõrval ja mõtlemisvahendi. Kuna keel on kõige tähtsam märgisüsteem, mid inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
kasvada juba varakult külg külje kõrval, et nad harjuksid vastastikku neile esialgu veel võõrast keelt kuulama ning omandama. Selles osas on Adelioni lasteaia loojatel mõte liikunud õiges suunas. Samas on hirmul suured silmad ning esialgu lihtsana näiv ,,kõnelemine emakeeles" on tekitanud ebakindlust just õpetajates. Saamatuse tunne, et miks laps juba ei räägi eesti keeles või vene keeles, mida tehakse valesti jne. 2. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. (Sõerd, 1996) Sõerd väidab, et suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine
Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mõjutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mõjutada. Mida läbimõeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida põhjalikumalt organisatsioon mõõdab nn suhtlemise mõjusust, seda tõenäolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid võtavad organisatsiooni kui usaldusväärset partnerit, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Väliskeskkonna puhul tuleb samuti arvestada seda, et seal sisalduvad organisatsiooni jaoks nii võimalused kui ohud. Mida põhjalikumalt on organisatsioon analüüsinud väliskeskkonnast tulenevaid
hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata,
4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7
Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad. Teisene on ka sõrmendamine, mille puhul käemärkide abil antakse edasi sõna häälikkoostis. Mõningase reservatsiooniga võib neljanda vormina (tegelikult vormide rühmana) nimetada mõtete esitamist alternatiivsete vahendite abil: viiplemine, sõrmendamine, suhtlemine graafiliste sümbolite abil (blisskeel, morse) jm. Alternatiivvahendite hulgas on kõige levinum viipevorm, mida sel sajandil on hakatud vaatlema kui kurtide emakeelt. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine—reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. Teisiti öeldes on sisekõne dialoog iseendaga. Sisekõne areneb suulise kõne baasil (lapse egotsentrilisest kõnest). Seetõttu on ta suulise kõnega
B)negatiivse ületahtsustamine- ettemuretsemine. C)positiivse alatähtsustamine- sain ülikooli siis, aga kuidas ma seal hakkama saan?. 2)Mõtete lugemine põhineb vääral usul, et kõik inimesed mõtlevad ühtemoodi ja arvamus, nagu teine loeks mõtteid. 3)Liigne sisemine sund ,,peab" kaotab ära sõna ,,võib". Nt ,,,ma ei taha homme tööle minna, aga pean"- sa oled vaba inimene ja void jätta minemata- Selline tajumine annab parema võime taluda asju, mida ta muidu ei taluks. ,,Võin" ja ,,tahan" tähendab enesemotivatsiooni. 4) Orienteeritus negatiivsele indiviid leiab keskkonnast paljude asjude seast just halva ja võimendab seda. See on omane perfektsionistile. 5) Liialdatud süütunded minevikus tehtud eksimuse pidev meelespidamine tähendab enese halvana tunnetamist. ÕPETAJA JA ÕPILANE
Vähe on tihti semantikat ja pragmaatikat, aga formaalset asja oli liiga palju. Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust!! Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt ,,tõmba õpetajale joon alla" . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine/lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist. Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne mõtesatud tajumine ja mõistmine. Suhtlemine pole lihtsalt etikett, vaud mis kavatsus partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata. Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.) Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ----------------------------------
liikumine,liikumise järelefekt · Suhteline liikumine · Vestibulaar-ja kinesteetilised aistingud · Kiirustaju · Optiline voog Gunnar Johansson: Bioliikumine Tajuja tuletab struktuuri ja objekti kategooria fragmentide liikumisest,kuid ei ole võimeline seda tegema siis,kui samad fragmendid on staatilised Taju konstantsus: Eseme ja sündmuste tajutavate omaduste (suuruse,kuju,vormi,heleduse,suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju: Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele Okulomotoorsed:akommodatsioon,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil) Visuaalsed:suurus,kattuvus,disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks, tekstuurigradient,
· Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus. · Edward Hall "hidden dimension" Oma igapäevases suhtlemises kasutavad inimesed 4 distantsi. 1) intiimne - 0 -20 cm väga lähedane inimene. Suhtlemine partneriga sellisel viisil, kus inimesed on otseses füüsilises kontaktis või väga lähevad. 2)personaalne 50-100 cm - tuttav 3) sotsiaalne - 120-180 cm - suhtlemisel võõraste inimestega 4) avalik distants 3-4-..m - tüüpiline vahemaa suhtlemisel suurema inimrühmaga või kõrgemate aukandjatega. Distants kui suhete indikaator. · Ebasobiv distants tajutakse ebamugavust või üritatakse seda kompenseerida (nt ühistranspordis ei vaata silma) · !!
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne)
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
mittevastava tegevuse korrigeerimine. • Otsustamine – kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. • Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. • Koordineerimine – allüksuste tegevuse kooskõlastamine. • Mehitamine – isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. • Suhtlemine – inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi • Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. • Keskastme juhid ...
Ka ajaloosündmusi tuleks vaadelda tsirkulaarse mudeli kontekstis (nt diktatuurid – ühiskonnal oli mingil hetkel sellist lahendust vaja). Tagasiside Igapäevakeeles tagasiside = ütle mulle, mida sa minust arvad Süsteemiteoorias: iga süsteem on nagu must kast (perekonnad ei saa ise aru, kuidas nad toimivad). Süsteemi toimimise väljundist sidestatakse tagasi infot, kuidas süsteem toimib (kas peab midagi muutma või mitte). Ümbritseva keskkonna tagasiside tajumine tagab, et perekond kohaneks mingis sotsiaalses kontekstis paremini. On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline käitumine on OK ja milline mitte (teatud sorti ajakirjandus seab norme mingite sotsiaalsete gruppide kohanduva käitumise kirjeldamiseks). Kui toimimine vastab ettekirjutustele, on tagasiside OK olen kohandunud. Tagasiside alusel saab hinnata toimetulekut perena.
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
Vanema ja nooruki konflikti põhjusteks on peamiselt majapidamistööd, välimus, viisakus, raha ja mõnuainete kasutamine. Kui noorukid saavutavad rohkem iseseisvust, veedavad nad enam aega eakaaslastega ja pöörduvad nende poole, et saada tuge sotsiaalsete ja identiteediga seotud probleemidele. Õdede- vendade vaheline suhe õpetab: rivaliteeti kaitsemist hoolivust konfliktilahendamist lähedussuhet Teismelise ja vanema vaheline konfliktide tajumine: vanemad ei taju konflikti nii teravana kui teismelised vanemad on kõiges süüdi teismeliste arust vanem püüab suunata, kuid laps tunneb, et teda piiratakse Teismeea egotsentrism seisneb muretsemises "kujuteldava publiku" hinnangute pärast ja uskumises "isiklikku legendi". Varasema küpsuse saavutamise mõjud ei ole poistel ja tüdrukutel sarnased. Sõprussuhte kujunemise etapid: Usaldussideme tekkimine
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
