Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SUHTLEMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, viisidel, arvamusi, vestlus, elamistoiming, olend, integraalne, kisa, imikud, noorukiiga, vanurid, hääbumine, taandareng, berlo, suhtlemismudelid, lähetaja, kanal, vastuvõtja, kõnelemine, kuulamine, psühholoogilised, emotsioonid, inimsuhted, ettekujutus, sotsiokultuurilised, sõnaline, rass, etniline, kehakeel, väärtushinnangud2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine.
ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
tekivad ressursside jagamisel, kujunevad välja lapsepõlves või õpetatakse meile selgeks kaaslaste poolt, kelle sekka me kuulume. Kindlasti on veel põhjusi, näiteks isiklikud negatiivsed kogemused, kuulujutud, ajakirjanduse mõju või ka lihtsalt teadmatus. Eelarvamusliku inimesega on raske suhelda, sest tema suhtumine ja käitumine ei johtu mitte niivõrd suhtluspartneri käitumisest, kui iseenda arvamusest. Tulemuseks on see, et inimestevaheline vahetu suhtlemine on häiritud ja osapooled tegutsevad teineteisest mööda. See omakorda soosib konflikti tekkimist. Eelarvamus võib olla nii konflikti põhjuseks, mõjutajaks kui ka tulemuseks. See tähendab, et konflikt võib tekkida negatiivsest suhtumisest teise osapoolesse. Eelarvamus võib olla ka konflikti põhiküsimus miks sa minusse nõnda suhtud? Eelarvamused mõjutavad konflikti kulgu ennekõike konflikti kliima kujundamise kaudu, emotsionaaset õhustikku, milles konflikt toimib
Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad. Teisene on ka sõrmendamine, mille puhul käemärkide abil antakse edasi sõna häälikkoostis. Mõningase reservatsiooniga võib neljanda vormina (tegelikult vormide rühmana) nimetada mõtete esitamist alternatiivsete vahendite abil: viiplemine, sõrmendamine, suhtlemine graafiliste sümbolite abil (blisskeel, morse) jm. Alternatiivvahendite hulgas on kõige levinum viipevorm, mida sel sajandil on hakatud vaatlema kui kurtide emakeelt. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine—reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. Teisiti öeldes on sisekõne dialoog iseendaga. Sisekõne areneb suulise kõne baasil (lapse egotsentrilisest kõnest). Seetõttu on ta suulise kõnega
aru ei saa, tegutsemisel saab kasutada infot, mis mällu on juba salvestunud ka taju juhtivprotsessi ajal. o Mõtlemine (12/14 -...) suudetakse mõelda ka asjadest, millega endal kokkupuudet ei ole. Juhtiv tegevus on tegevus, mis on antud ea perioodil valdav ja areneb intensiivselt ning mis omab mõju kõigile arengu aspektidele. Sellega tuleb õpetamise käigus arvestada. o Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) o Esemeline tegevus (1-3 a) o Rollimäng (3 7 a) o Õppimine (7 11 a) o Suhtlemine eakaaslastega (11 18 a) 5. Arenguhälvete põhjused. Geneetilised tegurid. Monogeensed haigused. Polügeensed haigused ja keskkonna roll nende avaldumises. Kromosomaalsed häired autosoomsündroomid ja gonosoomsündroomid, nende mõju vaimsetele võimetele, isiksuseomadustele ja käitumisele. Keskkondlikud tegurid
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
lugeda oma koduterminalil arvuti poolt genereeritud ajalehte, mis sisaldab kõiki olulisemaid uudiseid." Mis on sellest kujutluspildist tõelisuseks saanud? Kohviasendaja ja päikesepliit igatahes mitte, kuid arvutid on meile võimelised küll ajalehti kuvama. 5 Veelgi varem, 1968. aastal ennustas J. C. R. Licklider: "Mõnede aastate pärast suudavad inimesed suhelda efektiivsemalt masinate kaudu kui näost näkku". Ta uskus, et suhtlemine tugineb enamal kui saatmisel ja vastuvõtmisel, et see on vormimine (modelleerimine). Seetõttu uskus ta ka, et arvutitest suhtlemisel suurt abi tõuseb. Veerand sajandit peale Licklideri ennustust on arvutite suhtlussüsteemid plahvatuslikult kasvanud. Algas see konverentsisüsteemidega ja elektroonilise postiga ARPAnet-is. 6 2. Suhtlus grupis Inimeste vahelise suhtlemise üks olulisemaid funktsioone on informatsiooni vahetus
Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mõjutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mõjutada. Mida läbimõeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida põhjalikumalt organisatsioon mõõdab nn suhtlemise mõjusust, seda tõenäolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid võtavad organisatsiooni kui usaldusväärset partnerit, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Väliskeskkonna puhul tuleb samuti arvestada seda, et seal sisalduvad organisatsiooni jaoks nii võimalused kui ohud. Mida põhjalikumalt on organisatsioon analüüsinud väliskeskkonnast tulenevaid
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
· Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus. · Edward Hall "hidden dimension" Oma igapäevases suhtlemises kasutavad inimesed 4 distantsi. 1) intiimne - 0 -20 cm väga lähedane inimene. Suhtlemine partneriga sellisel viisil, kus inimesed on otseses füüsilises kontaktis või väga lähevad. 2)personaalne 50-100 cm - tuttav 3) sotsiaalne - 120-180 cm - suhtlemisel võõraste inimestega 4) avalik distants 3-4-..m - tüüpiline vahemaa suhtlemisel suurema inimrühmaga või kõrgemate aukandjatega. Distants kui suhete indikaator. · Ebasobiv distants tajutakse ebamugavust või üritatakse seda kompenseerida (nt ühistranspordis ei vaata silma) · !!
tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine kui töö hõlmab kolme omavahel seotud ülesannet: kooskõlastada tegevusi; korraldada inimeste tööd; juhtida organisatsiooni talitlemist. Et selle ülesande täitmisega edukalt hakkama saada, on ühest küljest vaja omada teadmisi eri lähenemisviisidest juhtimisele (klassikalised, käitumuslikud, tehnoloogilised jt), teisest küljest aga vallata juhi töös vajalikke oskusi (kavandamine, suhtlemine, otsustamine jt). Juhi huvide ja toimingute raskuspunkt sõltub tema asukohast organisatsioonis. Organisatsiooni juhtimine, samuti juhtimine organisatsioonis lähtub inimesest ja on suunatud inimesele, st juhtimise subjekt on inimene ning objekt on tegevus (protsess). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellest tulenevad võimu- ja alluvussuhted. Keskne on asjaolude ettenägemine, sündmustesse sekkumine, nende sobiv
4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus 5. identiteet või rollisegadus noorukiiga Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks 6. intiimsus või isolatsioon varane täiskasvanu Elukaaslase leidmine ja romantiliste suhete praktiseerimine; tuleks saavutada
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
- Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine
eneseavamine. Vöôraste puhul üritatakse teisele enamasti vastata sama info kogusega ja sügavusel mis teine teile esitab. Tavaliselt ei meeldi teistele need inimesed, kes on kas liiga reserveeritud vôi avavad end siis liialt - nt kui keegi rongis räägib teile oma muredest, siis see on kaunis ebameeldiv. Üldiselt on vastastikuse pôhimôte siin oluline. Kui teine inimene paljastab teile mingit intiimsemat laadi teavet, on teil nagu kohatu talle samaga vastamata jätta. Kui aga vestlus kulgeb üldistel teemadel, siis on nagu kohatu minna liialt intiimseks. Naised avavad end üldiselt enam. Selline eneseavamine mängib olulist rolli ka abielus. Eneseavamise vähene ulatus on hukatuslik ka abielus, mida vähem end avatakse, seda raskem on suuremat lähedust saavutada. Miell ja Duck (1986) on kirjeldanud mitmeid strateegiaid, mida inimesed kasutavad teise kohta info hankimiseks. Üheks selliseks on selliste küsimuste esitamine, mis kutsuvad esile vastuküsimuse ja vastuse.
kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab; Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste
tegevus kindlates piirides Motiveerimine Ametlik võim, sanktsioonid ja hüvitised Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väärtuste ja käitumise muutmine ja töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev ümberkujundamine. Järgijate võimustamine töösoorituse parandamine Isiksuseomadused Emotsionaalne distants, eksperdiks olemine. Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. Kuulamine ja suhtlemine. ja oskused Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni Terviklikkus, teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus mõistmine Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse tekitamine Organisatsiooni stabiilsuse tagamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused
Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust!! Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt ,,tõmba õpetajale joon alla" . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine/lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist. Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne mõtesatud tajumine ja mõistmine. Suhtlemine pole lihtsalt etikett, vaud mis kavatsus partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata. Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.) Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ----------------------------------
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
Identifitseeritakse end sama sugupoole vanemaga. Saadakse üha teadlikumaks ka vastassugupoole soorollist. Omaks võetakse soostereotüüp. Põhiline seksuaalkasvatus kodus. Ole proaktiivne! Kui laps pole seksuaalsusega seotud küsimusi esitanud enne kooliiga, siis küsi ise. Ära muretse, kui oled närvis! Seksuaalsus on loomulik osa elust! Vasta küsimustele, kui laps neid küsib! - Noorukiiga sugulise küpsuse alguses keerlevad noorte mõtted seksuaalsuse ümber. See väljendub ka kõnepruugis. Kehalise küpsusega seonduvalt ei saa öelda, et kohe ollakse huvitatud ka seksuaalvahekorrast. Kõigepealt huviorbiidis suguline küpsemine, mis toimub suguelunditega jne. Siis, milline on romantilise armastusega seonduv vastassugupoolega üldse. Ja alles hiljem tekib huvi konkreetse inimese vastu. Alles pärast sugulist küpsemist on noor
. 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
tulemuslikum eksperimendi tingimustes tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus. Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. 4. Test - täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast
tulemuslikum eksperimendi tingimustes tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus. Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. 4. Test - täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast
Väärtuste ja töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev käitumise muutmine ja ümberkujundamine. töösoorituse parandamine Järgijate võimustamine Isiksuseomadused Emotsionaalne distants, eksperdiks olemine. Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. ja oskused Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni Kuulamine ja suhtlemine. Terviklikkus, mõistmine teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse Organisatsiooni stabiilsuse tagamine tekitamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused
fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 4) Küsitlus/anketeerimine
fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 3 4) Küsitlus/anketeerimine
üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5. Identiteet või rollisegadus noorukiiga, ~12-20 eneseotsing, kiired fûüsilised muutused 6. Intiimsus või isolatsioon - varane täiskasvanuiga kas suudetakse sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7. Generatiivsus või stagnatsioon keskiga tardumine või edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes
vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. 3) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine 4) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 5) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 6) Küsitlus/anketeerimine
annaabi.ee 
