vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EP ESMAMULJE, KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO Referaat Juhendaja: assistent Kai Tomasberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Esmamulje.....................................................................................................................4 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib....................................................................4 1.2. Kuidas luua head esmamuljet.................................................................................5 2. Kehakeel........................................................................................................................8 2.1
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis.
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet,
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
TALLINNA MAJANDUSKOOL ERINEVAD KLIENDITÜÜBID JA NENDEGA SUHTLEMINE Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine". Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. Sõna Service on kasutusel aastast 1925 praeguses tähenduses. Klienditeeninduse moodustuvad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine,
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust
tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. Üliharva, aga on juhtunud. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga väljaöeldud sõna pärast. Tihtipeale olen uute inimestega suheldes kinnine ja tagasihoidlik. Mõndade inimestega suheldes jääbki see tagasihoidlikkus kumama, kuid mõndade inimestega koosolles kaob see aja möödudes. Inimestega suheldes püüan alati olla positiivne. Positiivne mõtlemine on minu jaoks väga oluline osa igapäeva elust. Arvan, et inimene kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde.
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst.
…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes. Teie pilgd kohtuvad ning libisevad ujedalt mujale. Anonüümsest rollist väljumine ja tutvuse sõlmimine tundub hirmutav. Mida teine minust arvaks? Mida ma teeksin, kui mind välja naerdaks? Hea esmamulje esimeseks tingimuseks on teie avatus. Sellest sõltub, kas te üldse kellegagi tutvute ja mis kvaliteediga teie edasised suhted on. Kui te jätate endast huvitunud, sõbrliku ja ohutu mulje, tekib kontakt ja te rahustate oma partnerit. Isegi kui teie ise oskate lugeda vaevumärgatavaid vihjeid teiste suhtlemisvalmidusest, ei pruugi te teada, mis vihjeid ise kiirgate. Edukal tutvusesõlmimisel on ainult kaks reeglit. Esiteks: käituge nii, nagu tahate, et ka teiega käitutaks
ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega,
inimene, satun aeg-ajalt konfliktsituatsioonidesse ning sageli on mul jäänud tunne, et vastased ei oska või ei taha suhelda probleemide lahendamiseks. Oma emotsionaalsuses vihastun ma kergesti kuid sama kiirelt ka kaob mu ärrituvus. Kui mina olen valmis oma probleeme või arusaamatusi lahendama suhtlemise teel siis sageli olen märganud, et teised inimesed pole nii altid seda vestlust ette võtma. Ei oska öelda, kas see on eestlasele kohane tagasihoidlikkus ning asjade ,,rahule jätmise" taktika või lihtsalt ei olda oma välja öeldavates sõnades nii kindel, igal juhul on sageli väga raske inimesega taas kontakti leida. Seepärast püüangi oma töös veidi konflikti olemust valgustada, et saada ise sellest edaspidisteks probleemide lahendamiseks juhtnööre kuid ka selleks, et juhuslik lugeja mõistaks, et konflikti tekkimine ei tähenda, et sellega oleks tutvused lõppenud. Tuleb vaid probleemide lahendamiseks vestelda. 3
oli meil muutumiseks tegelikult vaja uut kultuuri, uut arusaama juhtimisest ja uusi käitumisviise". Hea juht peab ära tabama hetke kui asi hakkab nö jamaks kiskuma ja edasi liikuma koos oma meeskonnaga, koos arenema ja koos üksteist innustama. Kui tundub, et keegi on puudu see puuduolev mosaiigitükk siis tuleb korraldada suureulatuslik konkurss ja otsida enda meeskonda see õige kes sobiks teistega. Firmas toimub nagu puzzles, et kui üks tükk on valetpidi siis ei tööta firma õlitatult. Kõik peavad sobima, kõik kõigiga koostööd tegema. Ja üksteist innustama, toetama. Mirjam Korbe SR103 2011 Page 1 Samas ka öeldakse, et tööl ei ole soovitav luua sõprussuhteid, ma tegelikult ei ütleks nii. Pigem on tööl just hea olla kui saad teistega läbi
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
Mina ei näitaks kunagi oma töötajate suhtes eelistusi välja see inimene mulle meeldib, see mitte. Kõigile peavad kehtima ühesugused õigused. Hea juht peab ära tabama hetke kui asi hakkab nö jamaks kiskuma ja edasi liikuma koos oma meeskonnaga, koos arenema ja koos üksteist innustama. Kui tundub, et keegi on puudu see puuduolev mosaiigitükk siis tuleb korraldada suureulatuslik konkurss ja otsida enda meeskonda see õige kes sobiks teistega. Firmas toimub nagu puzzles, et kui üks tükk on valetpidi siis ei tööta firma õlitatult. Kõik peavad sobima, kõik kõigiga koostööd tegema. Ja üksteist innustama, toetama. Samas ka öeldakse, et tööl ei ole soovitav luua sõprussuhteid, ma tegelikult ei ütleks nii. Pigem on tööl just hea olla kui saad teistega läbi. Ei oleks hõõrdumist, ei oleks vimma ja konkureerimist. See konkureerimine tuleb nii või naa ette ja see on möödapääsmatu. Mina näiteks oma firmas ei lubaks sellist käitumist kindlasti mitte. Ei meeldi
Näiteks draamaõpetuses teeme näidendit ning meil on armastus-stseen, kus poiss ja tüdruk üksteist tähele panevad ning vaatavad teineteist pikalt. Saalis oli vaikus ning ma kasutasin seda lauset: ,,kujutage ette, et maailm ümber teid on inimtühi", mainis ära ka et selle tsitaadi võtsin just sellest raamatust. Arvan, et seda võib tunda siis, kui sa oled koos inimesega, kellega sul on hea olla ning saab rääkida temaga kõigest ning suhtlemine on vaba. Näiteks minul on seda juhtunud suvel, kui sõitsime parima sõbrannaga öösel ratastega looduses ning väljas oli nii vaikne ja mõnus. Selle peale võin praegu öelda ,,maailm meie ümber oli inimtühi." ,,Väga aeglaselt kahvatusid tähed ja õhk meie ümber muutus koolnuhalliks." - Sügav ning väga hästi olukorda kirjeldav lause. ,,Armastust ei ole olemas." - Väga negatiivne lause, sest see pole üldse tõene
Piiranguid kehtestades tuleks olla loominguline: 1. Võimaldada indigodele nende ülemäärasel füüsilisel energial vallandada. Arvestage selle hädavajalikkusega igas olukorras: õpetamisel, piiride paikapanemisel, kodu koristamisel jne. 2. Püüdke nii teha, et Te laseksite lapse võimekusel ja tema tugevatelkülgedel ise piire seada. Ärge lämmatage last. Testige tema võimeid turvalises keskkonnas. 3. Üks tähtsamaid aspekte on see, et Te paluksite lapselt abi piiride paika panekul. Tegelikult on paljud indigod rõõmuga valmis endale täiskasvanu toetusel piire seadma . 4. Lapsi tuleks kohelda kui täiskasvanuid ja võrdväärseid, kuidärge koormake neid sealjuures täiskasvanutelt nõutava vastusega. 5. Jagage oma indigodele ammendavaid selgitusi iga olukorra kohta, andke neile õigus otsuste tegemisel kaasa rääkida ja eelkõige palju valikuid. 6
või mõnd osadena tarnitud eset kokku paneb? Üldjuhul loeb ta instruktsiooni vaid siis, kui vaist osutus ekslikuks. Tihti ei mõista ega hinda üks sugupool teise asjassesuhtumist ning see viib pahameele ja möödarääkimisteni, mis võivad koosmõjuliselt üle kanduda omavaheliste suhete teistesse elementidesse ning tuua kaasa tundepuhanguid või segadusseajavaid allhoovusi. Juba Aristotelese päevilt on teada, et suhtlemine kannab nii loogilist kui ka emotionaalset laengut. Mehed saavad suurepäraselt hakkama selge sõnumi edastamisega, samas võivad ükskõiksusest teise inimese tundeid riivata. Mitte kellelegi ei meeldi, kui tema tunded müksu saavad, kuid naised on selles osas, mida võiksime nimetada kõrgendatud emotionaalseks tundlikkuseks, meestest haavatavamad." 3 TÖÖSUHTED ON SAMUTI LÄHISUHTED Suhtlemine on esmane eeltingimus lahenduste leidmiseks nii kodus kui ka töises keskkonnas.
vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda
RÕHK ON ALATI SELLEL SÕNAL, MILLEGA LAUSE ALGAB Kõne mõistmine · Lausete analüüsimise aparaat (sentence analyzing machinery SAM). Kasutame süntaksi. Me lähtume iga kord kui kõnet kuuleme, lihtsamast lausevormist- tegija tegevus sihitis- poiss viskas palli. Eeldab seda, et kõik laused on samas vormis. (Ta lasi jalga- jooksis ära ja pidi seejärel arsti juurde minema:D:D) · Lihtsaim lausevorm- eeldame, et meile öeldakse kõigepealt tegija · Konteksti abi. Kui me suhtleme tuleb meile infot ka kehakeelest ja hääletoonist jne · Suhtlemine kui koostöö Grice'i koostööprintsiibid · Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd-kui kuulaja on väsinud, pole suhtlemine eriti edukas · Kvantiteedi maksiim vahel tuleb infot anda piisavalt. (kui palju on piisav sõltub konkreetsest situatsioonist. · Kvaliteedi maksiim- kõnelemisel peab olema tõene. Selleks et suhtlemine oleks edukas, me eeldame, et teine inimene räägib tõtt
...........15 3.3 Kohtumine ja tervitamine....................................................................................... 15 3.4 Lahkumine................................................................................................................17 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi..............................................................................17 4 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED.............................................................19 4.1 Inimene ja suhtlemine..............................................................................................19 4.2 Isiklik ruum.............................................................................................................. 22 4.2.1 Võimumäng.........................................................................................................22 4.2.2 Isiklikku ruumi tungimine...................................................................................23 4.2
Minu jaoks oli tema vastus täiesti ootuspärane, sest oleme ka varem sellel teemal rääkinud ja talle meeldib üldiselt oma peret analüüsida, kuna ta on ka ise inimeste käitumiste huviline ja tahab väga teada, miks mida milleks inimesed teevad. Minu kuulamisoskused 1. Milliste inimestega ja mis teemadel kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid? Kõige enam kasutan kuulamistõkkeid ebameeldivate inimestega või siis nendega keda ma ei usalda, kelle juttu ma ei usalda. Teemade poolest võin öelda, et kas ebameeldivatel teemadel, millest ma ei tahaks rääkida, väga igava jutu puhul, väga harimatu või labase inimese puhul, inimeste puhul, kelles olen juba varem pidanud kõhklema või sel juhul, kui tahan ka osa saada vestlusest. 2. Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema
Naudinguks võib olla töökogemus, looming ja iga muu tegevus, sõltub vaid inimesest ja tema eelistustest (Heaolu mõiste käsitlused). Kui inimene teeb seda, mida ta ihkab, kaasneb sellega rahulolu. Rahulolu inimeses tekitab õnnetunde, mis toob kaasa õnnelikkuse. Vastupidiselt võib öelda, et kui inimene teeb miskit oma tahte vastu on ta õnnetu. Õnne ja rõõmu allikateks on M. Argyle (1925- 2002) järgi toit, suhtlemine, seks, pidutsemine, kehaline tegevus ja sport, alkohol, narkootikumid, edu ja tunnustus, teadmiste ja oskuste rakendamine, muusika ja kunstid, religioon, loodus, puhkus ja lõõgastus. Loomulikult peavad igal inimesel teatud vajadused rahuldatud olema, et üldse saaks kuidagi õnnelikkuse tunne tekkida. Kindlasti on ka asju, millest tuleks hoiduda, mis on esialgselt petlikud. Näiteks alkohol ja
Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all
.......... 17 3.7 Kuulamisoskuse parandamine............................. 22 KOKKUVÕTE............................................................. 24 SISSEJUHATUS Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema 3 osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning mingil viisil ka teistega. Seni, kuni su mõistus on elav, saadab ta välja sõnumeid teistele inimestele ning võtab neid ka vastu kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber. Suhtlemine on koostoime, vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
