Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
Kriitiline sumbuvustegur iseloomustab sellist sumbuvust mille puhul võnkumine summutatakse ühe perioodi jookus VALEM: Ccrit =2ruutjuur/ Km Sumbumise suhtarv väljendab sumbuvusteguri ja kriitilise sumbuvuste suhet. Tüübid Konstruktsiooni järgi jagatakse amortisaatoreid: Õliamurtisaatorid Gaasiamortisaatorid(Parem), võib kasutada nii Lämmastikku(hoiab rõhku paremini) kui ka õhku. Eraldi anumaga gaasiamortisaator Parim sidestus on sumbuvus suhtarvu 0.3 korral. Parim juhitavus on sumbuvus suhtarvu 1.0 korral Vedrustuse elastsed osad ja nende mõju sõiduki dünaamikale Staatiline kaalu ümberjaotumine Miks on oluline teada staatilist kaalu ümberjaotumist ja ümberjaotumise suhet esi ja tagatelje vahel? 1. Mida rohkem kaalu ümber jaotub, seda väiksem on summaarne sidestustegur 2. Kui kaalu ümberjaotumine on näiteks suurem esiteljel on auto teoreetiliselt
majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12. Nimetage palun vähemalt kolm erinevat võrdlusbaasi, millega on võimalik ühe ettevõtte finantsanalüüsi suhtarve võrrelda . ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi, konkurentide vastavaid näitajaid, tegevusharu keskmisi, üldiseid hindamiskriteeriumeid ehk nn rusikareegleid (rules of thumb). 13. Palun nimetage vähemalt kolm suhtarvu analüüsi puudust? 1. Suhtarvude kasutamist ja tõlgendamist raskendab asjaolu, et puudub kindel suhtarvude klassifikatsioon. Suhtarvude kasutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga analüütik kasutab eri komplekti ja ka konkreetsete suhtarvude arvutused ei ole standardiseeritud. 2. Eri otstarbeks võib samade nimetuste all kohata sootuks erinevate majanduslike näitajate suhteid. 3. Kui võrreldakse kuskil välja toodud suhtarvude suurusi, tuleb alati kindlaks teha iga
majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12. Nimetage palun vähemalt kolm erinevat võrdlusbaasi, millega on võimalik ühe ettevõtte finantsanalüüsi suhtarve võrrelda . ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi, konkurentide vastavaid näitajaid, tegevusharu keskmisi, üldiseid hindamiskriteeriumeid ehk nn rusikareegleid (rules of thumb). 13. Palun nimetage vähemalt kolm suhtarvu analüüsi puudust? 1. Suhtarvude kasutamist ja tõlgendamist raskendab asjaolu, et puudub kindel suhtarvude klassifikatsioon. Suhtarvude kasutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga analüütik kasutab eri komplekti ja ka konkreetsete suhtarvude arvutused ei ole standardiseeritud. 2. Eri otstarbeks võib samade nimetuste all kohata sootuks erinevate majanduslike näitajate suhteid. 3. Kui võrreldakse kuskil välja toodud suhtarvude suurusi, tuleb alati kindlaks teha iga
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse
Oleneb mõõtkavast Suure praktilise väärtusega Näitab erinevate maakattetüüpide arvu Mida rohkem erinevaid maakattetüüpe, seda mitmekesisem maastik Piirangud On tundlik maakatteklassifikatsioonisüsteemi suhtes Annab infot maakattetüüpide arvukuse kohta Ei ütle kui suurt maa-ala maakattetüüp hõlmab Class Area Proportion (CAP) Väljendab maakattetüüpide osakaalu Harvaesinevate maakattetüüpide avastamine Väljendatakse suhtarvu või protsendina Kasulik loodusvarade majandamisel, maakasutuse muutmisel, maastiku planeerimisel jne. Piirangud Ei näita, kuidas maakattetüübid jagunevad Jääb selgusetuks, milline on maakattetüüpide liigendatus ja kuju Usaldusväärsus sõltub sellest, kui täpselt maakattekaart koostatud on
Lisaks huvitas mind see teema, sest gümnaasiumis õppides oli mul pikka aega soov minna edasi õppima kriminoloogiat. Artikli teemaks on kuritegevus erinevate sugude poolt, eriti pööratakse tähelepanu naiste poolt sooritatud seadusrikkumistele ning kuidas on nende arv aastatega muutunud. Alustades eelmisest soo ja kuritegevuse ülevaatest, mis ilmus iga-aastases sotsioloogia ülevaates (1996), uurib autor arenguid selle teema traditsioonilisemates käsitlustes (soo suhtarvu probleem ja probleemi teoreetiline üldistus), elutee uurimus ja feministlik uurimus (soolised teekonnad, sooline kuritegevus ja soolised elud). See ülevaade märgib tähtsamad teadmised, mis on tekkinud sugude ja kuritegude seoselistes uuringutes. See sisaldab seadusrikkumiste konteksti, emotsioonidest tingitud kuritegevust ja identiteedi teooriat. Samuti uuritakse perekonna ja naabrite mõju kuritegevuse ulatusele ning kuidas erineb mõju olenevalt isiku soost.
Polaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar kuulub rohkem ühe aatomi valdusesse. Seetõttu tekivad molekulil vastaslaenguga poolused. Osalaengud tähistatakse + ja . Negatiivse osalaengu omandab see aatom molekulis, mis tõmbab ühist elektronpaari enda poole tugevama tõmbejõuga. Polaarne kovalentne side esineb mitme erineva mittemetalli aatomite vahel. Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone. Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem on antud aatomi elektronnegatiivsus, seda rohkem on ühine elektronpaar tõmmatud antud aatomi poole.
võrdeline (geomeetriline keskmine). Kuldlõige on maalikunstis ning arhitektuuris juba läbi aegade väga levinud kompositsioonivõte. Matemaatiliselt tähendab kuldlõige lõigu jaotamist kaheks osaks nii, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (a + b): a = a : b See põhineb lõigu kaheks osaks jaotamise põhimõttel: terviku suhe pikemasse osasse on sama kui pikema osa suhe lühemasse osasse. Saadud suhtarvu tähistatakse matemaatikas fii ja arvuliselt on see irratsionaalarv väärtusega 1,618033988... ehk ümardatult 1,62.Kui proovida arvutada lõigu pikkusega 10 cm, siis jaotades selle lõigu kuldlõike alusel kaheks, saame pikema osa pikkuseks 10 cm / 1,62 = ligikaudu 6,17 cm ning lühema osa pikkuseks pikem osa, st 6,17 cm / 1,62 = ligikaudu 3,81 cm. Kontrollime tulemust, liites lõikude arvutatud pikkused: 6,17 + 3,81 = 9,98, seega ümardatult 1.62
P/S Kui P/S suhtarv on alla 1, näitab see suurt käivet aktsi seda väiksem on käive ühe aktsia kohta. AS Viisnurga eeldada head käive, misvõib anda alust aktsia väärtus võib suhtarvu tõlgendada sarnaselt, samas on mõlema langus. Ehk siis aktsiahind on tõusnud vaatamata käib P/EBITDA Kuna võrreldes suhtarvu P/E-ga on see näitaja Viisnur maksu ja intressikulude suurt osakaalu firma teenitava väike osa kogu teenitud tulust. P/B, P/S ja P/EBITDA suhtarvud tuginedes praegusele väärtpaberi hinnale se või jooksvat nelja kvartalit) . Kommenteerige lühidalt saadud tulemusi
Jaotamata kasum 0 0 Aruandeaasta kasum(kahjum) -1 851 390 -3 359 855 OMAKAPITAL KOKKU 430 295 440 539 PASSIVA KOKKU 6 772 801 7 260 078 2008 2009 17,1 1,7 · MAKSEVÕIME ÜLDINE TASE: Näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja. Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi. Teisisõnu saame hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks. 200 200 8 9 7,3 0,6 · KIIRMAKSEVÕIME: Näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja.
MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test) * näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest
tööliste arvelt, seega ekspluateerib töölisi. Marxi enda terminites: ,,Konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul." Marx oma ideedega on olnud suureks eeskujuks ning kultusobjektiks paljudes hilisemates sotsialistlikes riikides, märkimisväärseim neist Nõukogude Liit. Kasutatud materjalid: ENEKE 2, Tallinn 1983 Karl Marx, ,,Kapital", Tallinn 1953 http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx http://wiki
35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Sündimus, suremus ja loomulik iive Sündimust, suremust ja iivet iseloomustatakse demograafias suhtarvu ehk promilliga, mis tähendab näitaja esinemissagedust 1000 elaniku kohta. Suhtarv võimaldab omavahel kõrvutada neid protsesse riikides, mis on erineva populatsiooni suurusega. Sündimust, suremust ja seega ka iivet mõjutavad mitmed faktorid. Inimeste sünd sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja pereplaneerimisest. Mis omakorda sõltuvad nii rahalistest võimalustest, religioonist ja haridustasemest. Inimeste madala haridustaseme tõttu ongi sündimus suurem arengumaades.
1. Võlakordaja = ------------------------ (üldine võlasuhe) Kogupassiva lühiajalised + pikaajalised kohustused võõrkapital 1.1. Omakapitali võlasiduvus= ------------------------------------------------- = ----------------------- omakapital omakapital koguvara Sama suhtarvu saab avaldada veel ka järgmiselt: = -------------------- -1 Omakapital Omakapital Omakapital 1.2. Omakapitali osatähtsus = ---------------------------- = -------------------------------- kogukapitalis passiva kokku kogukapital e. soliidsuskordaja(riigiet.0,66; eraet.0,37) 2
Tõestus Tõestus 9. Septembril 2014 alustasid Eesti Õdede Liit, Tervishoiutöötajate Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Öpiku sõnul on elanikkonna ja õdede Kutseliit ja Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit kampaaniat optimaalset suhtarvu arvestades Eestis puudu neli tuhat õde. Praegu on «Kuldaväärt abi» tervishoiutöötajate foorumiga. Aasta lõpuni kestva Eestis tuhande elaniku kohta 6,9 õde ning nende arv väheneb pidevalt. kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu õe ametile ja praegustele suurimatele probleemidele nii avalikkuse silmis kui ka tervishoiutöötajate seas. Viide allikale https://tervis.postimees
normaalne dividendide tase tulevikus. 2008 aastal jäi paar protsendipunkti puudu kuid 2009 aastal on olukord väga negatiivne. SUHTARVUD Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (Käibevara- Varud)/ Lühiajalised kohustused Maksvõime kordaja 2008 = (10 799 484 9 154 855) / 2 316 841= 0,70 Maksevõime kordaja 2009 = (5 406 775 4 971 386) / 1 738 597= 0,04 Maksevõimekordaja näitab likviidseid varasid lühiajaliste kohustuste katteks. Suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Analüüsitava ettevõtte maksevõimekordaja on 2008 aastal rahuldav ja 2009 aastal suhteliselt nõrk. Omakapitali tase % = 100 x omakapital / kogukapital (passiva) Omakapitali tase 2008 % = 100 x ( 4 607 936 / 11 655 118) = 39,5 % Omakapitali tase 2009 % = 100 x (3 458 247 / 6 666 290) = 51,8 %
kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio) Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme Euro ulatuses on ettevõttel käibevara üle ühe Euro lühiajaliste kohustuste katteks. Selle suhtarvu hinnang käsitleb ettevõtte hetkeseisu ehk olemasoleva käibevara võimet katta olemasolevaid lühiajalisi kohustusi. Kuna see suhtarv ei arvesta käibevara komponentide erinevat likviidsustaset, tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult tema arvulisele suurusele, vaid ka käibevara ja kohustuste struktuurile. 8 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine CR = käibevara/lühiajalised kohustused OÜ JALIANHE
kindlad vastastikused suhted.Fibonacci jadast suvaliselt valitud arvule eelnev arv on alati ca 0,618 korda väiksem ning valitud arvule järgnev arv on alati 1,618 korda suurem.Kõige lihtsam seos väljendub selles, et kui jagada kahte järjestikulist arvu, siis saadakse järjest lähenev arv kuldlõike suhtega. Fibonacci arvud on tihedalt seotud kuldlõikega: kui valida piisavalt suur Fibonacci arv, siis on sellele eelnev Fibonacci arv sellest alati ligikaudu kuldlõike suhtarvu pöördväärtus 1- 0,618 korda väiksem ning järgnev arv on sellest 1,618 korda suurem. See valem saadakse eeltoodud rekurrentse seose Fn = Fn-1 + Fn-2 lahendamisel algtingimustel F0 = 0, F1 = 1. Kuldlõige on- Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine). Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii). Kuldlõike mõistmiseks tuleb
Kraatrisüvendi kuju Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud. Mõnikord ühtib kraatri madalaim valliosa meteoriidi langemise suunaga, kõrgeim valliosa on aga langemissuuna pikendusel. See asjaolu ahvatleb taastama
tulemuslikkust. 11. Analoogselt Eesti riikliku õppekava alusel tegutsevate Prantsuse Lütseumi ja Inglise Kolledžiga, algatame Eesti riikliku õppekava alusel tegutseva Vene Lütseumi loomise Tallinnas ja Narvas. 12. Väärtustame teaduspõhist inseneriharidust, pidades selle eelduseks noori motiveerivat baasharidust matemaatikas, füüsikas ja informaatikas. 13. Väärtustame kutseharidust sihiga vähendada kutseta inimeste suhtarvu tööturul. Analüüsime kutseõppeasutustes toimuva erialase õppepraktika ja täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas ettevõtjate huvi suurendamist ja võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kutseharidusse. 14. Analüüsime tasuta kõrgharidusele ülemineku ja vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamise sisulisi ja finantsilisi tulemusi, vajadusel tehes sellest tulenevaid muudatusi seadusandluses. Alates 1
- Omafinanseerimise kattekordaja; - Finantsvõimenduse suhtarv; 1.5.1 Omakapitali suhtarv Omakapitali suhtarv näitab kui suur osa koguvarades finanseeritakse omakapitali arvelt. omakapital Omakapitali suhtarv = varad kokku (5) See näitaja iseloomustab ettevõtte sõluvust võõrkapitalist ja on kõige üldisem finantsstabiilsuse näitaja. Heaks suhtarvu näitajaks võib lugeda väärtust, mis ei ole väksem kui 0,5-0,6. (15 lk 77) 1.5.2 Võlakordaja Võlakordaja näitab kui suur osa koguvarades finanseeritakse võõrkapitali arvelt, ning mis on ettevõtte kapitali struktuur. See on omakapitali suhtarvu pöördnäitaja. koguvõlgnevus Võlakordaja = varad kokku (6) Üldjuhul peetakse normaalseks, kui see näitaja on 0,5 või väiksem
Näitaja ebaadekvaatselt madal arvväärtus tähendab liigset investeerimist põhivarasse, võrreldes saadava müügituluga. Soovitus – müüa mittevajalikud põhivarad ja investeerida raha mujale. Näitaja kõrge arvväärtus võib viidata nii sellele, et firma kasutab põhivara efektiivselt kui ka sellele, et firmal on põhivara vähe. Selle näitaja tulemus on sõltuvuses ka amortisatsioonimeetodist ja põhivahendite vanusest. Kui kasutada arvutamisel jääkväärtust, siis võib suhtarvu väärtus olla suurem. Seega võiks kasutada selle näitaja arvutamisel soetusmaksumust. Kindlasti arvutada seda näitajat kapitalimahukates ettevõtetes. 6. Varade käibekordaja e. müügikäibesagedus (total asset turnover) Suhtarv näitab kui efektiivselt kasutati firma koguvara müügitulu teenimisel. Mitu ühikut müügitulu teeniti ühe varasse investeeritud ühiku kohta. Mida suurem tulemus seda parem
alati võrdsed(=), b)Langev kiir pinnanormaal ja peegeldunud kiir on alati ühes tasapinnas. 35. Valguse murdumine ja selle seadus. *Valguskire siirdumist ühes optilisest läbipaistvast keskkonnast teisse optiliselt läbipaistvasse keskkonda nimetatakse valguse murdumiseks. Seadus: a)Langev kiir pinnanormaal ja murdunudkiir paiknevad ühes tasapinnas, b)langemisnurga suhe murdumisnurga siinusesse on kahe keskkona puhul jääv suurus. Suhtarvu nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese suhtes. 36.Täielik sisepeegeldumine. *Sead esineb looduses : a)õhumullikesed vees või klaasis, b)kastepiisad, c)briljandi mäng, d)miraazidena. 37.Läätsed. *Läbipaistvaid kehi, mis on piiratud sfääriliste pindadega nimetatakse läätsedeks(nõgus ja kumer läätsed). 38.Kujutise ehitamine läätsedes. *PILT 39.Läätse valemid. *PILT 40.Optilised riistad. *Fotoaparaat, binokkel, prillid, luup, mikroskoop, teleskoop jne.
kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Alfred Marshall (26. juuli 1842 - 13. juuli 1924) oli inglise üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi. Tema raamat "Principles of Economics" (1890) oli Inglismaal pikka aega oluliseim majandusõpik. Marshalli kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise tootmisteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning [[neoklassikaline väärtusteooria]], kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra
stabiilne–omakapitali osakaal oli kõrge, kuid ettevõtte finantsseis kehv, varade väärtus tugevas sõltuvuses äritegevuse edukusest –omakapitali osakaal kõrge, kuid finantsseis kehv, varade väärtus seotud äri edukusega•Panganduses hindame ettevõtte finantsanalüüsil ettevõtte võimet tasuda oma võlakohustusi VÕLG/EBITDA• Krediidijuhtimises kasutame tihti võlakoormuse ja rahavoo optimaalse suhte leidmiseks ka suhtarvu võlakohustused/EBITDA, kuna:–Põhiosamaksete suurust on raske leida, eriti kui on palju lepinguid–DSCR ei võta arvesse ettevõtte laenude maksepuhkusi ega limiiditooteid (nt arvelduskrediit) •Võlakohustuste arvutamisel arvestatakse reeglina ainult intressikandvaid võlakohustusi (pangalaenud ja liisingud, võlakirjad, laenud kolmandatelt isikutelt•Võlg/EBITDA tase reeglina alla 2,5 on OK, vahemikus 2,5-4,5 on keskmine, üle 5 reeglina juba liiga kõrge
Vedelikjahutusega süsteemi korral määratakse: veepumba tootlikus, radiaatori jahutuspinna suurus ja ventilaatori valik. Õhkjahutusega mootori korral määratakse silindri ja silindripea jahutusribide pindala. Vedelikjahutusega jahutussüsteemi arvutusalgoritm Jahutusvedelikuks võetakse magevee ja antifriisi (valmistatud etüülglükoosist ning spirtoglütseriinist) segu. Jahutussüsteemi maht (liitrit) määratakse järgmise suhtarvu alusel: a) transportveokid ja b) personaalsõidukid . Radiaator arvutatakse järgmiste parameetrite alusel: 1) jahutuspinna pindala , mida läbib õhuvool m2; 2) radiaatori frontaalpinna pindala, , m2; 3) radiaatori sügavus liikuva õhuvoo suhtes, , st kaugus esimese ja viimase ribirea vahel, m ( m); 4) radiaatori kompaktsuskoefitsient, , mis väljendab jahutuspinna pindala ja mahu suhet ( m2/m3); 5) ribistuskoefitsient , mis määratakse jahutuspindade suhtena õhu ja vedeliku vahel ()
Vertikaalanaluus võimaldab lisaks uhismõõdustada aruanded. Naiteks kui soovime finantsiliselt võrrelda Eesti vaikeettevõtet ja Microsofti, siis mastaapide puhul ei ole see võimalik. Selleks viiakse aruanded vertikaalanaluusi kujule. Naiteks tuuakse vertikaalanaluus kasumiaruande peal. Kui horisontaal- ja vertikaalanaluus ehk esmane analuus on teostatud, saab asuda juba keerukama ja sisulisema analuusi ehk suhtarvuanaluusi juurde. 5. Efektiivsus (tuua naiteks ka 3 suhtarvu). Efektiivsuse ehk aktiivsuse analuus (kitsamalt ka varade kasutamise efektiivsuse analuus) võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6
.. 366 , valime I1 = 366A, leiame ümberlülitusvoolule esitatud tingimuse 2 0,85 × (1,1 ... 1,2) × , 2 161 ... 175 , Valime käivitusastmete arvu. Soovituslik astmete arv mootoritele Pn= 10...50 kW on 2...3 , valime m=3 . 440 Arvutame käivitusastmete takistused 1 = = 366 = 1,2 , 1 3 3 440 leiame suhtarvu = = = 1,88 ja ülejäänud astmete takistused 1 × 366×0,198 1 1,2 2 0,64 2 = = 1,88 = 0,64 , 3 = = 1,88 = 0,34 1 366 Nüüd saame arvutada ka ümberlülitusvoolu 2 = = 1,88 = 195 - ülalpool esitatud
kuidas vastavat näitajat parendada. Selleks, et hinnata arvutatud suhtarve peab olema eeskuju (benchmark), millega neid võrrelda. Võrdluseks kasutatakse (White 1994, lk 200): sama ettevõtte erinevate ajahetkede suhtarve minevikust (trendianalüüs); etteantud eesmärki (plaani või ülesannet juhile); teise analoogse ettevõtte suhtarve; tegevusvaldkonna keskmisi suhtarve; tegevusala vastava suhtarvu kvartiile ja mediaani; vastava suhtarvu norm või standardväärtusi. Tuleb täheldada, et tööstuse keskmine määr ei ole mingi maagiline number, mida kõik ettevõtted püüaksid endale eesmärgiks seada, vaid fakt on see, et mõningate väga hästi juhitud ettevõtete lühiajaliste kohustuste kattekordaja määrad ületavad tööstuse keskmist ja samal ajal teised väga hästi töötavate firmade määrad jäävad tööstuse keskmisele näitajale alla
emotsionaalselt rasket tööd. Hea tervis on loomulikult lisaboonus, nagu ka hea keeltetundmine. Väikeloomaarstid on tööl tavaliselt põhipalgaga äriühingutena tegutsevates erakliinikutes, kuid tihti on arstidel ka oma praksis. Suurloomaartid on üldjuhul kas eraettevõtjad või on nad koondunud äriühinguteks. Veterinaari palk on üldjuhul kas kõrgem või samaväärne Eesti keskmise palgaga, milleks on siis 814 kuus. Veterinaari abi palk on veterinaarist väiksem, kuid kindlat suhtarvu ei ole. Loomaarstidel On head väljavaated tööd leida Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Suurbritannias. Kuna ka USA-s on vähe koole, mis õpetaks veterinaariat, on sealgi vaja loomaarste. Näiteks 2008 aastal oli keskmine aastapalk seal 59000$ kuni 62999$ aastas, mis teeb eurodes kuupalgaks umbes 3358 - 2583. Kuigi USA-s on elu märksa kallim, on see palk, mida makstakse äsjalõpetanutele hämmastavalt suur.
Venelasi 50,8%. Erandlik Juute oli sellesTeisi kubermangu Eesti osas oli suhe peaaegu suhtes vaid Tallinn, kus mehi oh naistest 1881 89,8 5,3 3,3 0,6 0,4 0,6 samasugune. Meeste 1897 suhtarvu 90,6 vähenemise 3,5 rohkem (1881. a. vastavalt 52,5% ja 47,5 % ja 4,0 0,6 0,4 0,9 tingis põhiliselt 1797. 1922 aastal 87,7 alanud 1,7 1897. a. vastavalt 51,8 % ja 48,2%). 8,2 0,7 0,4 1,3 nekrutivõtmine
kuid hindade pideva tõusu tingimustes FIFO meetodi rakendamine. Suurima varude maksumuse bilansis annab FIFO meetodi kasutamine. Varude ligikaudne hindamine Majandusüksused võivad sattuda olukorda, kus varusid ei ole võimalik inventeerida, kuid varude ligikaudset suurust on vaja teada. Samasugune olukord tekib ka siis, kui on vaja planeerida optimaalset varu. Sellise olukorras kasutatakse suhtarvu realiseerimirentaablus, mis eeldatakse teatud ajavahemikul jäävat konstantseks. Realiseerimisrentaablus =( realiseerimiskasum : müügi netotulu) x 100% Näide Olgu varude soetusmaksumus arvestusperioodi algul 50000 . Ostude maksumus arvestusperioodi jooksul on kas teada või hinnatav (planeeritav), näiteks 150000 . Kaubaressursi maksumus on seega 200000 . Perioodi (neto) müügitulu on samuti teada või planeeritud 180000. Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%
Detsiliiter (dl) =100 milliliitrit Liiter (l) = 1000 milliliitrit Liiter =10 detsiliitrit 1% = 1 ml/100 ml 2% = 2 ml/100 ml 10% = 10 ml/100 ml Tööjuhend Leia vajalik puhastusaine Leia doseerimisvahendid Leia pakendilt doseering Mõtle, palju töölahust vajad Arvuta doseering Mõõda vesi Mõõda puhastusaine ja lisa veele Loputa doseerimisvahend puhta veega Puhastusainete doseerimine Töölahuse valmistamine etteantud juhendi järgi Antud protsendi järgi Valmista 5% lahus Antud suhtarvu järgi Valmista lahus 1/50 Milliliitrit liitrile 50 milliliitrit 5 liitri vee kohta Üledoseerimise tagajärjed Üledoseeritud töölahus vahutab Pinnad jäävad peale puhastamist hallid Pinnad vajavad täiendavat loputamist Raha kulub asjatult Saastame keskkonda Doseerimispumbad Kasutatakse puhastusaine pudelil või kanistril Üks vajutus annab 10 või 5 ml puhastusainet
Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75. Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase = raha ja lühiajalised
koos hoonete, loomade ja inventariga. 30.Kultuurielu *Riik finantseeris kultuuri oste riigieelarvestja Eesti Kultuurkapitali kaudu(loodi 1925) *1919.a. avati Tartu ülikool esmakordselt eesti ü.koolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas *kõrgharidust andsid veel: TTÜ, Riigi Kõrgem hariduskeskus, Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas", Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool. *Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtarvu poolest ületas Eesti enamik Euroopa riike *Ülikoolide kõrval arenas teadus ka riiklikes uurimisasutustes ja akadeemilistes seltsides. 1938.a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia *eesti keel muutus kultuur keeleks *hüppeliselt kasvas eesti keelne trükisõna *hulgaliselt ilmus ajalehti *tippteoseks rahvakirjanduses sai A.H.Tammsaare viieosaline suurromaan "Tõde ja õigus" *asutati ühinguid ja seltse ( ala. Õpetajate, kirjanike, kunstnike...)
*mitmed pereülesanded on läinud üle teistele üksustele. *naise positsioon ühiskonnas tõuseb , mees jääb tahapoole ja tunneb end selle tõttu ohustatuna. Eestis on alati lahutuste osakaal olnud suhteliselt kõrge võrreldes elanike arvuga kui ka sõlmitavate abielude arvuga. Et lahutused toimuvad abieludega võrreldes märgatava ajalise nihkega, siis on igati ootuspärane, et abielude arvu kahanemisega kaasnes lahutuste suhtarvu kiire tõus, mis saavutas oma haripunkti aastal 1995 (põhjuseks seadusemuudatus). Sellest ajast peale on abielude arv stabiliseerunud kaunis madalal tasemel. Põhjuseks miks aastal 2008 on nii naiste kui ka meeste lahutuvus langenud võrreldes eelmiste aastatega võib peituda selles , et aina enam elatakse vabaabielus. 3. Lahkumineku etapid Lahkuminekus eristatakse üldjuhul kolme faasi. Esimeses etapis ilmnevad esimesed ohumärgid mis viitavad võimalikule lahkuminekule .
maksevõime üldine tase 1,59 1,48 1,33 1,17 1,54 1,64 1,72 1,58 1,54 1,51 1,54 1,66 1,63 käibekapitali osatähtsus varadest 0,49 0,48 0,48 0,47 0,48 0,45 0,42 0,42 0,40 0,34 0,30 0,33 0,33 puhaskäibekapital 425 408 354 184 608 896 1053 1009 1011 1044 1103 1636 1629 Maksevõime üldise tasemega võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega. Ettevõtte seisukohalt näitab suhtarvu liiga kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist.(Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 19) Hea maksevõime on olnud aastatel 2001, 2002, 2007 ja 2008, mil näitaja on olnud >=1,6. Rahuldav maksevõime on olnud aastatel 1996-1998, 2000 ja 2003-2006, mil näitaja oli 1,20 ja 1,59 vahel. Mitterahuldav maksevõime oli aastal 1999, mil näitaja oli 1,17. (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 20)
Rootsi müüb välja ka elektrit.(Ü. Praakel 2007) Paarkümmend aastat tagasi oli Rootsi maailma parim heaoluühiskonna näide, mida iseloomustasid demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard.(Eesti Suursaatkond 2007) Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Sveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. (Eesti Suursaatkond 2007) 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. (Eesti Suursaatkond 2005) 7 2.1. Hinnaindeksid:
tööjõud. Seega on turul liigne tööpakkumine esialgse palgataseme juures ja liigne kapitalinõudlus esialgse renditaseme korral. Tasakaalu tekkimiseks peab palk langema ja rent tõusma. Stolper-Samuelsoni teoreem -- tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Leontieffi paradoks -- Heckscher-Ohlini teooria empiirilisel kontrollil tekkinud paradoks. W. Leontief kontrollis H-O teooria põhiseisukohta USA eksporditööstusharude kapitali/tööjõu suhtarvu nende tööstusharude kapitali ja tööjõu suhtega, kus valmistati USA impordiga analoogseid tooteid. Katse näitas, et USA ekspordib töömahukamaid kaupu kui impordib. Selgitused: 1) USA nõudluse suunatus kapitalimahukamate kaupade suhtes (USA nõudlus on moondunud kapitalimahukate kaupade suhtes nii tugevasti, et pöörab ümber USA suhtelise eelise kuludes nende kaupade osas) Pole empiirilises kontrollis kinnitust leidnud.
hulgas olid venelased. Peale Eesti taasiseseisvumist on paljud venelased läinud tagasi Venemaale, samuti Lääne- Euroopasse ja USA-sse. Suur lahkumine oli aastatel 1992-1994, kuid ka praegu lahkub aastas 3000-4000 inimest. Tänu suurele väljarändele on eestlaste osatähtsus kogu rahvastikus mõnevõrra tõusnud. 3 Sündimus, suremus ja loomulik iive Nii sündimust, suremust kui ka iivet iseloomustatakse rahvastikuteaduses suhtarvu promilliga (0/00),näitaja esinemissagedusega 1000 elaniku kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega e. negatiivse iibega, mis tähendab, et aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 1980-ndatel aastatel oli loomulik iive ligi 4 0/00 viimastel aastatel on iive ligikaudu 4 0/00,
360 DFAH = (2.2) S FA kus FA põhivarade jääkmaksumus (eurot). 2009. aastal kulus 27 päeva kui 1 põhivara all olev euro tekitas ühe käibeeuro ning järgneval aastal oli päevade arvuks 18. 2011 aastal seevastu antud näitaja tõusis 21 päevani. Debitoorse võlgnevuse käibevälde ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Suhtarvu arvutusvalem on järgmine: (2.3) , kus AR debitoorne võlgnevus (eurot). Estravel AS puhul laekusid nõuded 2009. aastal keskmiselt 3 päeva jooksul, järgneval aastal näitaja langes kolm korda ja 2011. aastal tõusis kahe päevani. Keskmised maksetähtajad jäävad vahemikku 8-10 päeva, mistõttu võib analüüsitava ettevõtte laekuvate nõuete perioodi pidada äärmiselt heaks ning reisibüroo kuulus kõige paremate ettevõtete hulka.
Kuna vaadeldavate ettevõtete näol on tegemist suurte börsiettevõtetetega, siis olukorra selgituseks võib pidada nende suhtelist jõupositsioonil olemist võrreldes tarnijatega, kelledele on võimalik maksetingimusi dikteerida. 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades See suhtarv näitab, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha tasumiseni kliendilt (4 lk 141). 28 Antud suhtarvu võrreldakse teiste ettevõtetega samal tegevusalal, kuid meie näites püüame erineva tegevusala ettevõtted seada võrdlevasse perspektiivi. Rusikareegliks on nii lühike kui võimalik.(4 lk141) 54 60 50 41 40 30 20 4 10 0
äriprotsessid on kujundatud turu ja tarbijate vajadustele. staatiline analüüs samal ajahetkel eri vaatlusobjektide kohta kogutud andmete analüüs (kross-section analysis) statistika 1.teadus massnähtuste uurimise meetoditest, mille tuumteaduseks on statistika üldteooria; 2.statistilised andmed ja andmestik, mis saadakse statistiliste vaatluste andmete kogumise ja süstematiseerimise teel;3.statistiliste andmete hankimine, kui tegevus suhtarvu analüüs majanduslike nähtuste analüüs, mis toimub mitut liiki suhtearvude vahendusel (ratio analysis) SWOT analüüs- ettevõtte sisemiste ja välimiste ärikeskkonna tegurite (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud) analüüs süsteemanalüüs analüüs, mille puhul keskendatakse eriline tähelepanu analüüsitava nähtuse kui süsteemi eriomadustele, mis väljendub selles, et süsteem on küll nende osade summa, ent sisaldab veel midagi, mida elemendid ei sisalda
Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse tasumiseks ehk katmiseks. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja liiga kõrge näitaja viitab sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse on liiga suured, mis võib vähendada tulu ning viitab sellele, et enda ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt. Samuti näitab liiga kõrge näitaja seda, et ettevõttel võib olla probleeme lühiajalise krediidi saamisega.
2008 Mehed 1 56 181 314 343 326 282 181 125 48 31 7 Naised 15 119 257 307 343 315 236 167 80 34 27 4 Eestis on alati lahutuste osakaal olnud suhteliselt kõrge võrreldes niihästi elanike arvuga kui ka sõlmitavate abielude arvuga. Et lahutused toimuvad abieludega võrreldes märgatava ajalise nihkega, siis on igati ootuspärane, et abielude arvu kahanemisega kaasnes lahutuste suhtarvu kiire tõus, mis saavutas oma haripunkti aastal 1995 (põhjuseks seadusemuudatus). Sellest ajast peale on abielude arv stabiliseerunud kaunis madalal tasemel. (Põhjuseks miks aastal 2008 on nii naiste kui ka meeste lahutuvus langenud võrreldes eelmiste aastatega võib peituda selles , et aina enam elatakse vabaabielus.) 2.1 Mis võib viia abielu lahutuseni Abielu lahutatakse väga mitmetel erinevatel põhjustel. Allpool on toodud mõned populaarseimad põhjused abielulahutuseks.
positsioon seda parem, mida madalam on see suhtarv. Omakapitali võlasiduvuse ja võlakordaja suhtarvud näitavad ettevõtte poolt kasutatava finantsvõimenduse ulatust. 2. KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SUHE (KOKS) iseloomustab laenuvahendite ja omakapitali ehk lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused . aktsionäride vara KOKS = omakapital arvel finantseeritud varade suhet. Suhtarvu leidmisel võib kasutada vaid pikaajalisi kohustusi, mis on stabiilsema iseloomuga kui lühiajalised. 3. KAPITALISEERITUSE KORDAJA (KK) pikaajalised kohustused . iseloomustab pikaajaliste KK = pikaajalised kohustused + omakapital kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. 4. INTRESSIDE KATTEKORDAJA (IKK) mõõdab ettevõtte võimet tasuda
soome-ugri hõimusuhted. * Riik finantseeris kultuuri otse riigieelarvest ja Eesti Kultuurkapitali (1925) kaudu. * Õppekeelena võeti kasutusele eesti keel, emakeelne haridus algkoolist gümnaasiumini. * Loodi erinevaid seltse ja liite : Eesti Kirjanike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jne. * Kujunes Eesti tippharitlaskond, kõige arvukam oli meditsiini-, pedagoogiline-, ja kunstiintelligents. * Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtarvu poolest ületas Eesti enamikke Euroopa riike. Haridus Kuni 1934. aastani oli koolisüsteem kaheastmeline, hiljem kolmeastmeline. Gümnaasiumis oli humanitaar- ja reaalharu. Alg- ja keskkoolis õpetati kahte võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. aastail rohkem rõhku kutseharidusele. Kutseharidus * 1924 / 1925 oli 42 kutsekooli 2200 õpilasega, 1939 / 1940 177 kutsekooli 13000 õpilasega
See on arvutatud piirkondade vahelise võrdluse jaoks ja aritmeetiline keskmine. Alumine ehk esimene kvartiil (Q1) on tunnuse terviku suuruse suhet. Protsentarv/protsent terviku sajandikosades seda tegelikult ei esine üheski reaalses piirkonnas. Standarditud selline väärtus, millest väiksemaid väärtusi on valimis 25% ; kolmas väljendatud osatähtsus. Kordaja ehk koefitsient on eriline suhtarvu haigestumuskordajate suhe (Standardised rate ratio: SRR) · kvartiil (Q3) on tunnuse selline väärtus, millest väiksemaid väärtusi on liik, mida kasutatakse mingi sündmuse esinemise suhtelise sageduse Standarditud haigestumuskordajaid saab omavahel võrrelda: · SRR: valimis 75%. Kvartiilid jagavad järjestatud valimi 4 võrdseks osaks.
turuväärtust Ohud suhtarvude kasutamisel. Suhtarvude puhul tuleb uurida ja tähelepanu pöörata: 1. kas arvutamise metoodika on sama kas suhtarvud on võrreldavad; 2. paljud ettevõtted tegelevad mitme tootmisharuga näiteks kaubandus ja tootmine, samas kui teised samalaadsed ettevõtted tegelevad näiteks ainult tootmisega, siis ei saa neid omavahel võrrelda; 3. erinevused raamatupidamise arvestuses; 4. ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev) 2.2.1. Maksevõime analüüs Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid
annaabi.ee 
