lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärtushinnangute samasus, kultuuritausta, haridustaseme ja sotsiaalse staatuse sarnasus. Inimesi mõjutab arusaam mis on ilus see on ka hea. Välimus mõjutab sündmuste arengut seni, kuni sõlmitakse lähem tutvus, varjatule pööratakse vähem tähelepanu. MILLE JÄRGI TUNNED ÄRA, ET SA OLED ARMUNUD? Armudes olles on selline kirjeldamatu tunne , mõtted on hajevil . Võibolla pööran enda välimusele rohkem tähelepanu .
See küsimus köitnud ka teadlasi. Arvukad uurimused on aidanud avada teemat ,,kes kellele meeldib". Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. SUHETE KUJUNEMISE NURGAKIVID Suhete kujunemist soodustavad: · füüsiline (ka ruumiline) lähedus, · kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, · isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Füüsiline (ruumiline) lähedus Füüsilise läheduse all mõistetakse viibimist samas keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse inimesega kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Mida rohkem on kokkupuuteid, seda enam võib tekkida huvi kaaslase vastu. Kui neiul tekib soov poisi tähelepanu endale tõmmata, siis eelistab ta jalutada piirkonnas, kus suure tõenäosusega viibib ka noormees (näiteks tolle toa akende ees). Atraktiivsus ja sarnasus
Arvukad uurimused on aidanud avada teemat „kes kellele meeldib”. Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. SUHETE KUJUNEMISE NURGAKIVID Suhete kujunemist soodustavad: • füüsiline (ka ruumiline) lähedus, • kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, • isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Füüsiline (ruumiline) lähedus Füüsilise läheduse all mõistetakse viibimist samas keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse inimesega kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Mida rohkem on kokkupuuteid, seda enam võib tekkida huvi kaaslase vastu. Kui neiul tekib soov poisi tähelepanu endale tõmmata, siis eelistab ta jalutada piirkonnas, kus suure tõenäosusega viibib ka noormees (näiteks tolle toa akende ees).
Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su onu, minuga nii ei räägita!") · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (nt. konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (nt. lähedussuhete puudumine mõjutab hinnanguid eluga rahulolule) Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalset võrgustikku on defineeritud kui indiviidide hulka, kes ise ei pruugi küll teineteist tunda, kuid kes kõik tunnevad, kuigi erineval määral, konkreetset inimest, kellega suhtlemise muster on erinev (Miell, Dallos, 1996). Näiteks moodustavad ühe isiku sotsiaalse võrgustiku tema perekond, sõbrad, sugulased, tuttavad, kolleegid ja õpingukaaslased, isikud, kellega kujunevad suhted läbi kuulumise formaalsetesse ja mitteformaalsetesse gruppidesse (nt. poliitilised, religioossed, rekreatsioonilised jt). Robert Milardo (1992; tsit. Miell, Dallos, 1996 järgi) on kirjeldanud järgmisi põhilisi sotsiaalseid
toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja
● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK).
seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsiplinaarne lähenemine seksuaalsusele: Sotsioloogia huvitatud inimeste grupi käitumisest ja ühiskonna mõjust indiviidile, indiviid ühiskondliku subjektina, sotsiaalsed küsimused Antropoloogia kultuuriline vaatenurk, kultuuridevahelised erinevused seksuaalkäitumises jms Psühholoogia organismide seksuaalse käitumise uurimine (inimesed, aga ka loomad), indiviidi tasand Käsitlevad ühiseid mõisteid inimese areng, käitumine, kasvamine Meditsiin uuritakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust meditsiinilse mudeli järgi: patoloogiat, sümptomeid, ravi jms (uroloogid, günekoloogid, psühhiaatrid, antropoloogid) Õigusteadus ja majandusteadus eesmärk kaitsta privaatset valdkonda. Usuteadus Seksuoloogia on arenenud rasketes tingimustes. Analüüsi tasemed: mikro (meditsiiniline mudel)- ja makrotasand
................................................................................... 15 Kaitse........................................................................................................................16 5. MEELDIVUS...........................................................................................................17 Miks sa mulle meeldid? Võimalikud põhjused ....................................................... 17 5.1.1. Füüsiline atraktiivsus..................................................................................17 5.1.2. Sarnasus......................................................................................................18 5.1.3. Komplimendid............................................................................................18 Kaitse........................................................................................................................19 6. AUTORITEETSUS....................
Põhjused jaotatakse: Personaalsed(asetatakse inimesesse endasse) vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused · Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine · Atributsioonitendentsid: egotsentrism(tüüpiline viis iseenda suhtes atributeerida on see, et kui läheb midagi hästi, asetatakse põhjus iseenasse. Kui midagi läheb halvasti, asetatakse põhjus situatsiooni); ohver; füüsiline atraktiivsus on seotud positiivsete atributsioonidega; sooerinevused (nt naisautojuht teeb liiklusõnnetuse, seda atributeeritakse mitte situatsiooni vaid soostereotüübiga) Grupitaju, keskkonnataju · Grupieelarvamused ja stereotüübid. Meie-nemad. · Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Sotsiaalne taju kandub üle isikutelt füüsilisele keskkonnale. · Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis. Hoiakud Hoiak ja väärtus
!! Eneseteadvus- self- conciousness Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt. Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine: Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes. James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890 Charles Horton Cooley 1902 Georg Herbert Mead 1934 Herbert Blumen 1937 Erving Goffman 1959 Carl Rogers 1959 ,,Mina" tähendus sotsiaal- ja käitumisteadustes: 1
ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid
üksteise peale, siis lapse nähes/või kuuldes ei tohi seda teha. Tuleb saata laps õue mängima vms.) (Tulva 2001: 55-58) 2.2 Laste hirmud Perekonnas elades on lapsel palju vajadusi. Üheks neist on turvatunne. Sellega seoses tekivad mitmed küsimused: Kas perekond suudab tagada lapsele vajaliku turvatunde? Kas laps tunneb end perekonnas katstuna? Kas perekond pakub tema arenguks soodsa keskkonna? Kodu peaks olema turvaline koht, kuid ka seal tunnevad lapsed hirmu. Hirm on eriline emotsionaalne seisund, millega seotud probleemid on väga tähtsad. Kõik me tunneme vahetevahel muret millegi või kellegi pärast või tunnme hirmu millegi või kellegi ees. Kõikide kartuste seas on eriline koht vägivallaga kaasnevatel hirmudel. Lastel aga on veel selle kõrval palju hirme. Lapsed kardavad kõige rohkem vanemate kohaloleku puudumist hommikul kui nad tõusevad, siis ei ole kedagi, kes neid tervitaks. Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne
Põhiküsimus, mida see süsteem esitab, on: kas kiindumusfiguur on lähedal, kättesaadav ja piisavalt tähelepanelik? Mary D. Salter Ainsworth (1913-1999) Esimene empiiriline katse, vastava metoodika loomine. Esimesed erinevused individuaalsete erinevuste kohta suhtlemises. Alustas uuringuid Ugandas, liikus edasi paljudes erinevates kultuurides!! Võõra situatsiooni test: umbes 2. aastased lapsed. Laboratoorne katse. Ema koos lapsega + 1 võõras. Ruumi uurimine, ema lahkub ja laps jääb võõraga. Mida laps teeb? Kui ema tuleb tagasi, siis kuidas laps käitub? Lapsi võimalik jagada 3 erinevasse rühma: -Turvaliselt kiindunud lapsed = kindel suhe emaga (umbes 60% lastest) (üldistatud erinevate uuringute põhjal!!) Lapsed muutuvad ärevaks, kui ema ruumist lahkub, kuid kui ema tuleb tagasi otsib lähedust alguses ning siis naaseb mängimise juurde. KINDLUSTUNNE
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
suuremat hüvitust. Valib teise võrdlusaluse isiku, kelle tulemustega end võrrelda. ALAHÜVITUSE KORRAL: Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust, “ puhutakse üles” Välise füüsilise reageeringuna tingitakse hüvituse suhtes võib lahkuda töölt. Välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik. Inimestel on erinevad õigluse tundlikkuse ideed ja eelistused, kus mõni eelistab ülehüvitust, teine traditsioonilist õiglusmudelit, kolmas aga alahüvitust. TÄHTSUSE OMISTAMISE MUDEL (TEOORIA) Fritz Heider, Harold Kelley Inimesed omistavad enda ja teiste käitumistele erinevat tähtsust. Ettevõtte juht jälgib alluva tegevust ettevõttes lähtudes seisukohast, kas see on kasulik või mitte. Tehes sellest omad järeldused, püüab juht alluva käitumist ette näha või seda mõjutada. Tähtsuse omistamist mõjutavad kolm tegurit:
Püüd positiivse enesehinnangu suunas Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982) 9 Kui kohtan elus stigmat, siis mida vähem tähelepanu pööran, seda parem. Enesehinnagut tuleks pigem hoida natuke kõrgemal. Isiksusest me ei räägi, kuna selle uurimine on muutunud täiesti omaette psühholoogia haruks. 3. SOTSIAALNE TAJU Taju sotsiaalsus Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel? Subjekt ja objekt. Taju on inimeste puhul vastastikune. Intentsionaalsus kui vaatan teist inimest, siis tean, et mitte ainult see, mida vahetult tajun ei ole olemas, vaid on ka varjatud olemus (vaadates inimest ei saa temast kõike teada, tooli puhul aga küll, kuna tool ei sisalda varjatud kavatsusi).
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
Metakommunikatsiooni tuleb vaadelda kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis. Sõnumi `see on mäng` abil. · Püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel. · Mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt ROLL! Motivatsioonilis- psühholoogilised käsitlused Berlyne · Mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul · Organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga · Uurimise ja mängu vahel valitseb seos- enamus mängudest ongi uurimine Sotsialiseerumisega seotud käsitlused- analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus mahajäänud laste mängus, mitmesuguseid mängu treeningprogrammid laste mängu ja
Ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. - Tavaelu tunnetusteooria - käsitus igapäevaelu uskumuste ja sotsiaalsete esituste omaksvõtu, edasikandmise ning muutmise kohta, samuti sellest, mida peetakse sotsiaalselt omaksvõetud uskumuste süsteemis kehtivaks teadmiseks. - Motivatsioon - inimeste tegutsemist suunav või energiaga varustav ajend. Kokkuvõtte Seletuste uurimine näitab, kuidas neid sotsiaalsetel eesmärkidel kasutatakse ja kuidas seletused neile eesmärkidele vastavalt varieeruvad. Omistusstiilide uurimused on näidanud, kuidas kontrollitavuse, püsivuse ja seesmisuse mõõted (teiste seas) võivad aidata meil arvu saada sellest, kuidas inimesed oma maailma näevad, ning võivad anda positiivse panuse terapeutilisse sekkumisse. 6 Teistega suheldes
mõtlemine, emotsioonide kogemine) protsesside uurimisega. Usulise kogemuse uurimise problemaatika võib kokku vütta nelja väitesse. ● Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgedusvigade võimalikkust. ● Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimisalused tunnevad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või tundeid seoses kõiksusega. ● Laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud usuliste kogemustele on võimalik ette heita kunstlikkust ja ebaehtsust. Küsimus laboratoorsete usuliste kogemuste ehtsusest on olnud vaidlusküsimuseks kogu usulise kogemuse uurimise ajaloo jooksul.
armastusväärne ja edukas, kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest) · ,,sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt. eeldad, et kui kaastudeng on sageli rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk) Suhtlusprotsessi esimesel kohtumisel võib mõjutada see: · kuidas sa ennast tunned - kohtudes ja kontakti luues uute inimestega panete esmajärjekorras tähele omaenda tundeid: kas tunnete end mugavalt, energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama kuidas sa suhtled, missuguseid olukord sa eelistad ja kellega soovid suhelda (nt. kui sa tajud, et sinu kursusekaaslane suhtub läbi kehakeele sinusse üleolevalt, püüad temaga edasisi kontakte vältida) · mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei
tunnused on tunnustus, vastutus, saavutamine ja töö ise. Hooldvad tegurid on küll vajalikud, kuid ebapiisavad, motiveerivad tegurid on aga inimese tegutsemise potensiaaliks. 10. Adamsi õigluse teooria. Sisendiks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töö tasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge lõppmõju võib olla nii füüsiline kui ka psühholoogiline, sisemine kui ka välimine. Sisemine f.reageeringuna langeb tootlikus,s.psühh.suurendatakse hüvituse tähtsust, välise f. Tingitakse hüvituse suhtes või lahkutakse töölt, v.psühh. otsitakse teine võrdlusalune isik. Kui alluv tunneb ülehüvitust tukse valida keegi teine ntakse suhetes ülemusega tasakaalutust ja püütakse tasakaalu taastada. S.f
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss
................. Kolmas peatükk annab ülevaate .................................... Neljas peatükk sisaldab Viies peatükk uurib, analüüsib ja defineerib ptk 1-4 saadud lähteandmete ja teooria põhjal................... Palun koosta uus sissejuhatus Vastuste otsimisel püüdsin leida abi võimalikult hilisest kirjandusest, et saada uudseimat ja huvitavamat materjali ja arvamusi, ja et avastada, mis ikka töötajaid kõige enam motiveerib ja kas nad tunnevad end oma töökohal motiveerituna. Lisaks kirjandusallikatele jagasin laiali ankeetküsitlused kolmes ettevõttes. Antud uurimistöö eesmärgiks on leida vastuseid küsimustele: ( see ei ole eesmärk), need on pigem ülesanded · Mis motivatsioon üldse on? 4 · Kuidas tuntud teadlased seda näevad (motivatsiooniteooriad)?
kõiksusega. 3) Laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud usulistel kogemustel on võimalik ette heita kunstlikkust ja ebaehtsust. Küsimus laboratoorsete usuliste kogemuste ehtsusest on olnud vaidlusküsimuseks kogu usulise kogemuse uurimise ajaloo jooksul. 4) Erinevad inimesed mõistavad usulise kogemuse mõistet erinevalt. Sellepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste kui selle tähenduse tasandil. 5. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. 1) Iga religioon pakub välja teatud elutunnetuse viisid kui inimese subjektiivsed elamused vastavad traditsioonikohasele seletusele, toimivad need kui usu kinnitajad. 2) Teatud elukogemused (eluraskused) võivad suunata inimesi usulistele otsingutele. 3) Usulised kogemused on seotud sellega, kuidas neid kogemusi selgitatakse. 4) Usulised kogemused võivad olla seotud mingitest välistest teguritest. 6. Usulise kogemuse tüpoloogiad.
elava naabriga ja mille poolest oled erinev koguni oma igast vennast ja õest? Inimene omab palju ühist loomadega. Sageli mõnda inimarengu seaduspärasust selgitades tsiteeritakse uurimust, mis on teostatud pigem loomadega kui inimestega. On loomulik, et mõnikord me vajame jälgimiseks loomi, sest kaasaegne uurimine, selle eetikastandardid väldivad uurimisalustena inimese kasutamist (näiteks erinevate ravimite mõju uurimine loodetele rasedatele ravimi manustamise teel). Loomadega tehtud katsete tulemused aitavad meil suhtuda eksperimentidesse ettevaatlikult ja me oskame vältida nende analoogset kasutamist inimestel. Väidetakse, et inimesed on enam kohanenud, kui seda on teinud loomad
tööd teha. Sellisel juhul pole töö enam vahendiks, vaid on eesmärk omaette. Inimene jätkaks tööd ka siis, kui selleks poleks välist sundust. Parema töössesuhtumisega kaasneb neli-viis korda sagedamini arvamus, et tehtav töö on huvitav, mõtlemist, otsustamist, enesetäiendamist ja kõikide võimete rakendamist nõudev. On täheldatud, et inimesed, kes elus iseseisvalt hakkama saavad ja kellel pole raskusi teistega suhtlemisel, saavad ka oma tööga paremini hakkama ja tunnevad sellest suuremat rõõmu. Imagost ja edust suhtlemisel Endale sobiva imago kujundamine on tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda. Sõna imago tuleb inglisekeelsest sõnast image, mis tähendab kellestki või millestki avalikkuses loodud kujutluspilti. Imidz ehk imago on inimese jaoks oluline väärtus, sest igaüks mõtleb vahel sellest, kuidas ennast muuta võiks, millises suunas areneda ning mil moel olla suhtlemisel selline, nagu
järgnevatel etappidel. Noorukiea peamised arenguülesanded: · Enese füüsilise ja vaimse oskuse realiseerimine; · Oma sooga kaasnevate rollide ning sotsiaalselt vastutustundliku · Eakaaslastega suheteloomine Kasvandike enesehinnang Kalli Loogi väidab oma analüüsile toetudes, et valdava enamiku kasvandike puhul on iseloomulikuks rahulolematus, hüljatuse- ning üksijäetuse tunne. Palju on ka neidki, kes tunnevad end kurvameelsete, saamatute, teistest erinevate ja õnnetutena. Poeglaste hinnanguid vaadeldes on täheldatavad pisut positiivsemad näitajad, mille kohaselt tunnevad nad end võrreldes tütarlastega rõõmsameelsemate, ilusamate, rahulikumate ja edukamatena. Tütarlapsed seevastuu onhinnanud end kurvameelsemateks, inetumateks, õnnetumateks, närvilisemateks, saamatumateks, aga siiski armastatumateks kui noormehed
Tihti saavad sõbrad ka nendest lastest, kellel on ühine emakeel ja kultuuriline taust. Ka leiavad kiiresti ühise keele tegusad ja aktiivsed lapsed. Tüdrukute sõprusringkond on tavaliselt väiksem kui poistel. Selleks, et kaks last saaksid omavahel sõbraks on vaja kontakti ja teineteisest arusaamist, seejärel on vajalik edukas infovahetus ( enese ja mängu kohta), leida ühiseid tegevusi ning tulla toime konfliktidega. Omavaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning eneseavamine mängivad olulist rolli alles siis, kui lapsed on omavahel juba tuttavaks saanud ( Ladd, 2005). Sõprussuhete tekkimisel on oluline eneseväljendusoskus. Need lapsed, kelle emotsionaalne areng on eakohane ja terve minapilt peegeldab tagasi positiivset tagasisidet, on kaaslaste poolt aktsepteeritud ja valitakse meelsasti oma mängukaaslaste hulka. Sotsiaalsete oskuste eakohane tase, muudab lapse huvitavaks
ära hoia söögi ajal nuga püsti käes, nagu külamehed teevad, ära vehi söögi ajal kätega ja torgi teisi Sülitamisega seotud keelud 14. saj: ära sülita söögilauale või üle söögilaua, sülita viisakalt põrandale 18. saj: kui sülitad, siis nii, et sülg ei satuks teise inimese riiete või asjade peale; ära jää seda vahtima, mida sa välja sülitanud oled; kirikus ja aadliku juures ei sülitata põrandale; sagedane sülitamine on ebatervislik 18. saj: sülitamist ei pea tagasi hoidma, on väga sündsusetu alla neelata seda, mida peaks välja sülitama, see võib teistel südame pahaks ajada 19. saj: sülitamine on alati vastik harjumus. Ärge seda endale kunagi lubage Nuuskamisega seotud keelud 13. saj: see, kes laudlina sisse nuuskab, et tee kindlasti hästi; kardinasse ja lasteriietesse ei ole ilus nuusata; 16
Staatuse parandamise soov on üldinimlik. Kuna staatus on tähtis, nähakse selle saavutamiseks suurt vaeva. Kui staatus oleneks firma eesmärkidest, oleksid inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Neil on enam privileege ja nad püüavad rohkem osaleda grupi tegevuses. Suheldakse enam omataolistega kui madalama staatusega. Kõrgem staatus annab võimaluse mängida organisatsioonis tähtsamat rolli. Selle tulemusena tunnevad madalama staatusega inimesed ennast isoleerituna ja ilmutavad enam stressi tunnuseid. Staatusesümbolid nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. (ametiauto, kabinet, kontori sisustus, sidevahendid jms). Paljudes kohtades on staatuse sümboliks ametiriietus. Staatusesümbolitesse tuleb suhtuda tõsidusega, sest kui inimene seda ei saa või see talt ära võetakse, muutub ta äärmiselt rahulolematuks. Samal astmel
Staatuse parandamise soov on üldinimlik. Kuna staatus on tähtis, nähakse selle saavutamiseks suurt vaeva. Kui staatus oleneks firma eesmärkidest, oleksid inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Neil on enam privileege ja nad püüavad rohkem osaleda grupi tegevuses. Suheldakse enam omataolistega kui madalama staatusega. Kõrgem staatus annab võimaluse mängida organisatsioonis tähtsamat rolli. Selle tulemusena tunnevad madalama staatusega inimesed ennast isoleerituna ja ilmutavad enam stressi tunnuseid. Staatusesümbolid nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. (ametiauto, kabinet, kontori sisustus, sidevahendid jms). Paljudes kohtades on staatuse sümboliks ametiriietus. Staatusesümbolitesse tuleb suhtuda tõsidusega, sest kui inimene seda ei saa või see talt ära võetakse, muutub ta äärmiselt rahulolematuks. Samal astmel töötavatele inimestele tuleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
