Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei
Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid.
osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Tänapäevani on Eestis olemas inimesi kes
muutused siseelundites, südame- veresoonkonnas, närvisüsteemis Süüfilis 1.faas Süüfilis 2. ja 3. faas Klamüdioos Võib kahjustada suguorganeid, liigeseid, avalduda silmapõletikuna jne. Ei põhjusta 50% meestel ja 75% naistel olulisi kaebusi - salakaval Klamüdioos Tunnused avalduvad 3- Naistel kihelus 14 p.pärast nakatumist suguelundites, Meestel kipitus kusitis, rohkenenud eritis valulikkus tupest urineerimisel Tüsistused:Põletik Tüsistused:Eesnäärme- tupest emakasse, ja munandipõletik, potentsi langus, viljatus munajuhadesse (tekib ummistus), viljatus Gonorröa Tekitaja: bakter Neisseria gonorrhoeae Sümptomid: naistel vaevused vähem kui pooltel, rohkenenud voolus,
ristiusu tõttu. Ka tänapäeval on inimeste matmispaigad ja kalmistud ümbritsetud suurte puudega. Samuti on säilinud hingedepäeva tähistamine, mil kaetakse laud hingele ning pannakse aknalauale küünal, et lahkunu näeks koju tulla. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Väge leidus nii inimestes, elusolendites, teatud piirkondades ja objektides kui ka näiteks taevas. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, nimes, süljes ja küüntes. Eriti suure väega inimesed ehk targad ja nõiad, olid eriliselt lugupeetud ning neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Nad tundsid tavalisest paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata. Nende tarkused olid enamasti pärandatud põlvest põlve. Ka tänapäeva on need pärandunud eriliste võimetega ravitsejatele. Näiteks võib mõningaid neist näha saates
Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd. Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. Limakapsel aitab säilitada niiskust, siduda üksikuid baktereid kolooniateks. Inimene võib nakatuda tõvestavate bakteritega toidu, joogi ja sissehingatava õhu kaudu. Bakterid võivad elada meie nahal, seedekulglas, suguelundites ja mujal. Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima. Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist saab vältida sellega, et tekitada bakteritele ebasoodne keskkond. · Eeltuumne on organism, kellel puudub tuum. · Rakusisene parasiit Rakusisene parasiit on viirus.
paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka niitjad bakterid. b) rakukest kaitseb sise- ja välisrõhu muutuste eest c) rakukest osaleb ka ainevahetuse jämeregulatsioonis. Tähendab, sorteerib sisse ja välja liikuvaid aineid. 3) Membraan- on ühe ja kahe membraaniga rakke. Ülesanded: a) reguleerib ainevahetust b) annab sopistisi, mis ei ole seotud sisemembraanistikuga:
külmavärinad, närvisüsteemi häired. Düsenteeria Levimisviisiks on joogi- ja toiduga Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik. Krambid Tuberkuloos Piisknakkus. Palavik, higistamine, nõrkus, köha, valu rindkeres, hingeldus, raskemal juhul hingamispuudulikus ja kopsuverejooksud. Vaktsineerimine Gonorröa Suguline haigus Valulik urineerimine, halvalõhnaline voolus, kõhuvalu. Raseduse ajal oht vastsündinule. Süüfilis Suguline haigus, levib vere kaudu. Haavandid suguelundites või suus. Lümfisõlmede suurenemine, nahalööve, peavalu, palavik. Närvisüsteemi ja südame valulikus Malaaria Põhjustatud algloomast. Lämmastiku ringe Lämmastiku vajavad kõik organismid Lämmastikku on õhus 78%,. Kuid seda taimed, loomad, seened kätte ei saa. Õhulämmastiku muudavad taimedele kättesaadavaks nitraadiks: - Mügarbakterid liblikõieliste juurtel - Tsüanobakterid vees.
jpg Mehe kusitil on kaks kõverust : häbemeluude-eesne ja häbemeluudealune kõverus Kusiti sein on vooderdatud limaskestaga, mis moodustab pikikurde. Spongioososa limaskestal on süvendid (lakuunid), millesse avanevad limanäärmete juhad. Limaskestast väljaspool paikneb silelihaskoest koosnev lihaskest. SUGUELUNDID Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni. Naise ja mehe suguelundite ehituses on olulisi iseärasusi, tingituna nende funktsionaalsetest iseärasustest. Naise suguelundites tekivad ja valmivad naissugurakud (munarakud) ning areneb loode, mis raseduse lõpul väljutatakse. Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse. Olenevalt asukohast eristatakse sisemisi ja välimisi suguelundeid. MEHE SUGUELUNDID Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone.
Talupoja majas oli 1 tuba. CarlPatrick 14 Talupoegade usk · Eestis usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. · Neile toodi ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. · Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. · Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. · Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid. · Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. ·
3) Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurenemine 4) vasokonstriktsiooni (veenide ahenemine) stimuleerimine nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites 5) vasodilatatsiooni (veenide laienemine) stimuleerimine skeleti- ja südamelihases 6) hingamise stimuleerimine (bronhiaalmuskulatuuri lõõgastumine,
olla tuvastatav lubjastunud varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus, kus mükobakterid on hävinud). Postprimaarne tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime languse foonil. Tekivad põletikukolded, mis hakkavad lagunema ja eritavad tuberkuloositekitajaid keskkonda. Postprimaarne tuberkuloos haarab 85%-l juhtudest kopse, võib aga avalduda ka teistes elundites - eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes, lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas. Peiteperiood Haiguse peiteperiood on 212 nädalat. Haigusvormidest esineb sagedamini kopsutuberkuloosi, harvemini täheldatakse kopsuväliseid haigusvorme nagu miliaarset- ning kesknärvisüsteemi tuberkuloosi. Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle
Lõikushooaja esimene vihk, harvemini ka viimane, mis põllult lõigati, kandis endaga kaasas erilist väge ja võimu, esindades tervelt põllult korjatud saaki. Vihk jäeti alles, ning pühade ajal ohverdati sellele õlut ja pühadetoite, et ka järgmine aasta viljasaak hea oleks. Peale jõule söödeti vihk parimale loomale, et tagada ka karjaõnne. Väge omas ka esimesest vihust tehtud leib. Vägi inimestes Inimese elujõudu ehk väge usuti olevat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, küüntes ning süljes. Oma väge oli võimalik suurendada kandes endaga kaasas mõne suurt väge omava looma kehaosi, näiteks lindude sulgi, nokka, loomade küüniseid, sarvi. Väge võis anda inimesele ka nimi. Üldse usuti, et igale inimesele sobib ainult üks ja see õige nimi. Teine nimi lapsele panna oleks vale ning see vähendaks tema väge. Kokkuvõte Loodus oli meie esivanemate jaoks väga tähtis ning sellest sõltuti täielikult. Seetõttu
18-25cm Kusiti funktsioon Kusiti kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Kuidas eristatakse mehe kusiti osasid? Vastavalt asetusele eristatakse 3 osa: ● eesnäärmeosa ● membraanosa ● käsnosa Mis on suguelundite funktsiooniks? Täidavad paljunemisfunktsiooni. Mis toimub mehe suguelundites? Spermatosoidide paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemised suguelundid munand munandimanus seemnejuha seemnepõieke seemneväät
esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed – targad ja nõiad – olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid.
meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu
meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu
o Absorveerivates pindades nt sool Transport, absorptsioon, kaitse, sekretsioon Ühekihiline ripsepiteel - ripsmed o Munajuha, emaka sisepinnal Munaraku transport Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarevestunud lameepiteel - naha epiteel epidermis marrasknahk rakkude kuju muutub erinevates kihtides (basaal-, oga-, sõmer-, sarvkiht) o Suus, söögitorus, pärasooles, suguelundites Kaitse, imendumine, sekretsioon Üleminukepiteel rakud kuupjad, välimises kihis ümarad. Venimisvõime o Kuseteedes Väldib uriini tagasiimendumist Mitmekihiline kuupepiteel kaks rakurida o Higinäärmete juhades Absorptsioon, sekretsioon Mitmekihiline silinderepiteel o Isaskusitis, suuremates näärmejuhades Sekretsioon, absorptsioon, kaitse
vastavaid antikehasid ei saa moodustuda. Allergia tekib, kui organism reageerib mingitele ainetele justkui oleksid need haigustekitajad ning hakkab moodustama nende vastu antikehasid. 15 Suguelundkond. Mehel ja naisel ainuke erinev elundkond. Ülesandeks järglaste saamine. · Et kehasisene viljastumine oleks võimalik on vajalikud välimised suguelundid. · Sisemistes suguelundites valmivad sugurakud ja suguhormoonid. Mees. · Peamine suguhormoon on testosteroon. Mõjutab ka aju, aga selle mehhanisme veel ei tunta. On teada, et osaleb agressiivsusreaktsioonide kujunemisel. · Sperme toodavad munandid meioosi käigus. · Spermide tootmine algab murdeeas ajuriptasi hormooni toimel, mis mõjutab testosterooni tootmise algust · Sperme toodetakse murdeeast surmani kui munandid ei ole mürkainetest (alkohol,
olla tuvastatav lubjastunud varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus, kus mükobakterid on hävinud). Postprimaarne tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime languse foonil. Tekivad põletikukolded, mis hakkavad lagunema ja eritavad tuberkuloositekitajaid keskkonda. Postprimaarne tuberkuloos haarab 85%-l juhtudest kopse, võib aga avalduda ka teistes elundites - eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes, lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas. 7 Tuberkuloosi avaldumine Tuberkuloosi avaldumine sõltub haiguse raskusastmest, sellest, kas on tegemist esmase nakatumise või tuberkuloositekitajate taasaktiveerumisega, organismi vastupanuvõimest ja paljudest muudest teguritest. Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad väikesed palavikud, kaalulangus, öine
GONORRÖA o Levimisviis: suguliselt o Haigusnähud: valulik urineerimine, halvalõhnaline voolus, kõhuvalu, raseduse ajal oht vastsündinule lootekestade enneaegne rebenemine, enneaegne sünnitegevus, septiline abort. Laps võib sünnil nakatuda silma- või kurgupõletikku. o Ennetamine: kondoom o Ravi: antibiootikumid SÜÜFILISUS o Levimisviis: suguliselt, vere kaudu o Haigusnähud: I staadium: haavand suguelundites või suus, II staadium: lümfisõlmede suurenemine, nahalööve, peavalu, palavik. III staadium: närvisüsteemi ja südame- veresoonkonnahäired. o Ennetamine: kondoom o Ravi: antibiootikumid SKLEROOSIS MULTIPLEKS o Hea ja halvaloomuline o Pimedus/suremine kehas o Kõige sagedamini esinev haigus noorte/täiskasvanute seas o Põhjus IMS hakkab ründama ja purustama müeliinkihti, mis kahjustab närvirakke.
tega kindlaks, kui sügavale kudedesse muutused ulatuvad. Väliste suguelundite vaatlemisel ja palpeerimisel pööratakse erilist tähelepanu sellele, et kas suguelundite areng on vastav uuritava eale, milline on karvakasv, kliitori suurus (liigsuur on vihjeks suurenenud androgeeni produktsioonile), milline on lahkliha (lahkliha madalus on üks näidustus emakavajel), kas pigistamisel väljub kusitist eritisi, milline on tupe välissuudme suurus, kas välistes suguelundites on kokkukasvamisi. Tupp Tupe ja emakasuudme uurimiseks kasutatakse tupepeeglit ja tuleelevaatorit (peegli valimisel arvestatakse tupeava suurust). Tuppe palpeeritakse kinnastatud kätega, tuppe viiakse nimetissõrm ja keskmine sõrm koguulatuses. Tupe uurimisel vaadeldakse, kas tupes on verd, valgevoolust (vooluse lõhna ja laadi) või mäda, milline on tupe limaskest, kas ajal, mil patsient punnitab, sopistub põie või pärasoole sein tuppe
elundeis!). Limaskesta alune kiht ehk submukoosa: -koosneb peamiselt kohevast sidekoest -erinevates elundites erineva paksusega -siin paiknevad: suuremad vere- ja lümfisooned, närvipõimikud, suuremad näärmed, sõltuvalt elundist võib olla ka muud. Siseelundi lihaskest: -koosneb silelihaskiududest -Tavaliselt 2 kihti: üks ringi ümber elundi, teine piki elundit, nende vahel sidekude. -Seede- ja hingamiselundites seespool ringkiht, väljaspool pikikiht; -Kuse- suguelundites seespool pikikiht, väljaspool ringkiht -Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited.
d) meioosi I metafaas (ühes kromosoomipaaris on toimunud crossing-over); e) meioosi I metafaas (kromosoomide ristsiiret ei toimu, kuid näha on bivalendid neljakromatiidilised moodustised); f) meioosi II telofaas; KÜSIMUS Paljunemine 14. Milline on seemnerakkude (spermatosoidide) teekond küpsemisest viljastumiseni - nimetage õiges järjekorras vastavad inimkeha osad! Kommentaar Paljunemine 14. Et juttu on ka viljastumisest, peab arvestama spermatosoidi teekonda ka naise suguelundites. Munand (väänilistes seemnetorukestes toimub spermatosoidide küpsemine, spermatogenees) munandimanus (pikk kanalite süsteem, ka spermatosoidide talletamiseks) seemnejuha suguti tupp emakas munajuha (seal toimub ka viljastumine). KÜSIMUS Paljunemine 15. Alljärgnevalt on rakutsüklit kujutatud hulktahukana. 15.1. Kirjutage sellele rakutsükli perioodide nimetused, arvestades, et perioodid 6.-8.
o Ärritusköha o Suu kuivamine 4. HINGAMISTEED o Ninakinnisus o Pidev nohu o Nina sügelus (seest või pealt) o Aevastamine o Köha o Allergiad o Astma o Õhupuudus o Vinguv hingamine o Valu ja pitsitustunne alumistes hingamisteedes 5. SUGUELUNDID Naistel: o Pidev pärmseene valgevoolus tupest o Sügelemine ja kipitus tupes või välimistes suguelundites o Vähene huvi seksi vastu o Premenstruaalsündroom masendus, ahistus o Valulik ja ebaregulaarne menstruatsioon o Viljatus Meestel: ·Eesnäärme probleemid ·Peenise tursumine ·Sügelus ja ekseem suguelunditel ·Tihenenud urineerimise vajadus ·Nõrgenenud seksi soov, impotentsus 6. KÕRVAD Korduvad kõrvapõletikud ·Vedelike moodustumine kõrvas ·Sügelus, valud ·Nõrgenenud kuulmine ·Voolavad kõrvaaugud 7
munajuhas toimub ka munaraku viljastumine. Emakas areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast.tupest algab ka spermide teekond munajuhasse Ovulutsioon-viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast.menstruatsioonitsükkel-naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused,mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. PÄRILIKKUS DNA-rakkudes tavaliselt kaksikahelalise struktuurina leiduv aine, mis säolitab ja edastab pärilikku infot. Geen-pärilikkuse algüksus,teatud DNA lõik mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Kromosoom-rakus paiknev DNA ja valkude kompleks. Päriliku info kandja.
6. Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Kuklaluu os occipitale (1) Kiilluu os sphenoidale (1) Oimuluu os temporale (2) Otsmikuluu os frontale (1) Kiiruluu os parietale (2) Sõelluu os ethmoidale (1) 7. Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas, mis sooritab soovitud liigutuse Antagonist lihas, mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8. Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred
sealhulgas gonorröa, meeste põievähki haigestumise riski. USAs tehtud uurimuse käigus uuriti 51 529 mehe haiguslugusid 20 aasta jooksul, kirjutab Siencedaily.com. Uurijad leidsid, et 286 gonorröad põdenud mehel oli tekkinud ka põievähk. «Kui kaks varasemat uurimust näitasid, et suguhaigused võivad olla põievähi tekitajaks, siis meie uurimus tõestas, et see ongi nii,» sõnas arst Dominique Michaud. Michaud jätkas, et gonorröa tekitab suguelundites põletikku, mis omakorda kandub üle põide. «Sagedane suguhaigustesse haigestumine kasvatab põievähi tekkimise riski veelgi,» lisas Michaud. Uurijate arvates tuleks suguhaiguste tekitatud põletiku edasilevimist suguelunditest teistesse organitesse veel lähemalt uurida. «Organite põletikulised koed on altid vähi tekkele,» selgitasid uurijad. Gonorröa ehk tripper on seksuaalnakkushaigus, mida tekitab diplokokk Nesseria gonorrhoeae
poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: Residentmikrofloora: mikroobid on vastavas keskkonnas juurdunud; Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt, jäävad püsima lühikeseks ajaks. Inimese normaalne mikrofloora: Suus, Nahal, Maos, Soolestikus, Eritus- ja suguelundites. Organismi mikrofloora tähtsus: Osaleb seedimisprotsessides (toitainete lõhustamine, sooleperistaltika regulatsioon, seedeensüümide tekke stimuleerimine, seedeensüümide inaktiveerimine), Osaleb ainevahetuses (vitamiinide, aminohapete süntees, sapihapete konversioon), Stimuleerib organismi immuunsüsteemi, Tagab organismi kolonisatsiooniresistentsuse. Mikrofloora kujunemine. Mikrofloora on geneetiliselt määratud. Sünnitegevusega algab mikrofloora kujunemine
tihked, nt lima preparaate. Surevad hingamisteedes, kopsupõletiku kätte u seedenõred 35-37 aastaselt. seedekulglas, lima suguelundites 4. tsütokineetiline analüüs- uurib erinevates rakkudes inimese kromosoom- ja genoommutatsioone 1. kromosoomide arvu 2. kromosoomide struktuur 3. Kasutatakse valgusmikroskoopiat. Uuritakse: 1. Vastsündinutel ja lastel -> leukotsüüte (neil on tuum!), neid uuritakse mitoosi metafaasis (kromosoomid värvitud) 2. eakatel inimestel (püsivad muutused verepildis)-> luuüdi rakke (tüvirakud)
·Rahvausund- tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Keskaeg
Väljaspool suguelundeid · Erutuse kasvu faasis - Rinnanibud erekteeruvad, rinnad suurenevad, tekib seksuaalne õhetus rindadel & kaelal; keha mitmed lihased, sh päraku sfinkter tõmbuvad tahtmatult kokku · Platoofaasis - Rinnanibude erektsioon & rindade suurenemine kestavad, seksuaalne õhetus levib alakõhule, reitele, tuharatele; käte & jalgade lihased tõmbuvad tahtmatult kokku, tekib hingeldus, süda peksleb, vererõhk tõuseb Suguelundites · Erutuse kasvu faasis - Kõdisti suureneb, tekib limaeritus tuppe, tupp pikeneb & laieneb, emaka kael & keha pingutuvad & tõmbuvad vaagnaõõnes tagasi · Platoofaasis - Kõdisti tõmbub tagasi, tupeesiku piirkonnas ahenevad veresooned Väljaspool suguelundeid · Orgasmifaasis - Rinnanibude erektsioon & rindade suurenemine kestavad, seksuaalne õhetus lõpeb järsult; käte,jalgade & keha lihased tõmbuvad tahtmatult kokku, hingeldus kestab, süda peksleb kiiremini, vererõhk tõuseb veelgi
8.Sigmund Freud- teooria deterministlik: Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1.Oraalne faas- sünnist kuni 12 kuud- nauding on suu juures- täiskasvanuna võib hakata nt. Suitsetama 2.Anaalne faas- 1a.-3a.- nauding päraku umber- ehmatuses võib kujuneda pedant(Monk) 3.Falloslik faas-3.-6.a- suguelundites- poistel Oidipuse kompleks, tüdrukutel Elektra kompleks, tulemus- otsib abikaasaks emale või isale sarnast. 4.Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani- huvitub mängimisest ja õppimisest 5.Genitaalne faas noorukieast kuni surmani- tahab sugu teha 9. Närvisüsteem ja ehitus Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja kordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada sada sise-ja valiskeskonna muutustele. NS. Saab infot keha sisemusest (nt. Südamest, seedeelundutest jne
Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv- hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi
mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti Valendiku mikrofloora: 1) limaskesta mikrofloorast eraldunud mikroorganismidest; 2) õõneselundi teistest piirkondadest sattunud mikroobid e. endogeensed transiitsed mikroobid; 3) väljaspoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobid e. transiitsed mikroobid
Stafülokokid jagatakse 19 koagulaaspositiivseteks (S. aureus jmt) ja koagulaasnegatiivseteks (S. epidermidis, S. saprophyticus jt liigid). Ökoloogia. Neid on looduses mitmel pool, kuid kõige enam siiski inimese ja loomade nahal, nahanäärmetes, limaskestadel, just ninasõõrmetes. Vahel on neid ka neelus, suus, veres, piimanäärmetes, sooltes ja suguelundites. Nahal on neid kõige enam higi- ja rasunäärmete piirkonnas: peanahk, näonahk, ninaküljed, varbavahed. Seetõttu on nad ka tavalised haavainfektsioonide põhjustajad. Sageli on haiglapersonal koloniseeritud stafülokokkidega. Stafülokokke on sporaadiliselt isoleeritud ka mullast, mere- ja mageveest, taimedelt ja õhust. Arvatakse, et nad on sinna sattunud loomadelt ja inimeselt. Vabalt looduses ilmselt neid baktereid eriti pole. Arvatakse, et S. xylosus, mis suudab kasutada ka anorg
Kahtluse äratab ka lapse või nooruki keelekasutuse äkiline muutumine ja kõnesse ilmunud tugevalt seksuaalse alatooniga sõnad ja väljendid. Söömishäired ja söömisraskused, nagu ka unehäired, võivad olla seotud seksuaalse kuritarvitamise sümptomitega. Kuritarvitamist võib kahtlustada ka juhul, kui laps või nooruk sagedasti kodust põgeneb, ilma et ta ise või vanemad oskaksid seda põhjendada. Eriti kahtlust äratav on lapsel või noorel leitud suguhaigus või ilmne ärritus suguelundites, või kui nooruk rasestub teadmata isast. Seksuaalne väärkohtleja Väärkohtleja kasutab vääralt vanema või täiskasvanu võimu. Seksuaalne kuritarvitamine on sageli õpitud, sest paljudel juhtudel on kuritarvitaja olnud ise lapse- või noorukieas kuritarvitaja ohver. Sageli otsib kuritarvitaja füüsilisest kontaktist lähedust, suutmata kontrollida objekti valikut. Väärkohtleja seksuaalsed vajadused võivad olla tavaliselt suuremad. Intsesti puhul on sageli leitud,
Kõige õnnestunumaks elamuseks kujuneb suguühe sel juhul kui naine saab orgasmi samal hetkel, kui mehe seemnevedelik purskub tuppe. Tihti saab aga mees orgasmi enne naist. Naise orgasm on tihti pigem pehme lainetus kui äkiline ägeda naudingu kulminatsioon. Füsioloogiliselt on orgasm naisel lühike purskumishetk, kus naise organismis seksuaalse erutuse mõjul tekkinud verepais kaob ja tõusnud lihaspinge järele annab, südamerütm aeglustub. Orgasmi algamise märgiks on suguelundites tekkivad kokkutõmbed, mis saavad alguse tupe alumise kolmandiku kokkutõmmetest. Mida tugevamad ja sagedasemad on kokkutõmbed, seda tugevamalt tunnetab orgasmi ka naine ise.Rütmilised vaagnapõhjalihaste kokkutõmbed on analoogilised mehe seemnepurskele. Mõlemale rahuldust pakkunud suguühte järgsele perioodile on iseloomulik, et tuntakse teineteise vastu eriti suurt õrnust, keha on pehme ja lõtvunud, puudutused nauditavad
ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv-hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg
o Kesta põhikomponendiks on peptidoglükaan (koosneb süsivesikutest ja valkudest), seda lagundab lüsosüüm (see on toores munavalges, pisaravedelikus) o Kest annab rakkudele kuju o Kaitseb rakku nt tugeva siserõhu eest seetõttu võivad kasvada väga ekstremaalsetes tingimustes o Kontrollib ainete liikumist rakku ja rakust välja. o Õpikus näide: Mükoplasmad - põhjustavad haigusi hingamisteedes ja suguelundites. Rakumembraan 22 o On bakterirakke, millel on üks rakumembraan ja on rakke, millel on kaks rakumembraani. Rohkem on haigustekitajaid nendel, millel on mitu piiristavat süsteemi. o Bakteriraku membraanis puuduvad steroolid (tsüklilised alkoholid). o Ainete valikuline transport rakku ja rakust välja o Sisekeskkonna individuaalsus o Annab sopistisi (mesosoomid)
annaabi.ee 
