Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva
, ( ), (18% ), (1870-1970 . 20 , 3 ) 34% . , , , , . , 2, , , , , , . - 20 . : ( 12 . ), , , . : 60% 14% - , 26% - . ( 4 2 ). . , , , , , , , , , ...1/4 , 70% . 50% . 1 . 10-15% 2 . , 30 ... , 1 30 , - , . - , , , . , , , , . , 10% . subtroopilised metsad arktilise vöötme metsad troopilised metsad parasvöötme metsad . , ; ; ; HELCOM HElCOM 1974 ( ). - ( ). 1980 . , , , , , , , , : , , . , . , , . , . " » " ", . " »
toiduainetest •Rohkesti valmistatakse ühepajatoite, millel on iseloomulik paljude lihaliikide, vorstide, kalade ja aedviljade kasutamine ühekorraga •Hispaania ja Portugali rannikul leidub palju mitmesuguseid karploomi ning kalu, mis toitudele eripärase, meil mittesaavutava maitse annavad. • Põhjapoolsetel aladel teravilja- nisu, otra, kaera, rukist. Lõunarajoonides apelsinid, sidrunid, õlipuud, viinamarjad, banaanid ja teised subtroopilised viljapuud. •Mägikarjamaadel lambaid, peetakse ka sigu ning kasvatatakse kanu, kitsi, vähem veiseid JOOK • Valmistatakse veine • Eriti kuulsad on Portugalis Duero orus toodetavad punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel • Saab alguse Ibeeria mägedest • Suubub Atlandi ookeani • Jõe pikkus on 897 km, millest
Maismaal on oleluskeskkonnaks öhk. Eriti oluline on öhk süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kui taimede fotosünteesi lähteaine ja hingamiseks vajaliku hapniku sisalduse poolest. Viimaste muutused loovad õhkkonna gaasireziimi. Maismaa ökosüsteemid jagatakse bioomideks. Olulisemad neist on: Tundra (arktiline, alpiinne), Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd), Parasvöötme lehtmetsad, Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria), Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla), Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed), Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega, Igihaljad troopilised vihmametsad, (Torkpõõsastikud). Eestis leidub neist vaid parasvõõtme metsi. Selle, milline looduse tüüp kusagil kujuneb, määrab suuresti ära kliima, suur mõju on ka mullastikul. Erinevate mandrite samade bioomide esindajad on üsna sarnased. See ei tähenda, et igal pool kohtame samu liike. Lihtsalt sarnased
Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi. Abiootiline keskkond, erosioon. Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Subtroopilised metsad. Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. Ookean
pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid Mets puittaimedega kooslus , mille pindala on vähemalt pool hektarit, puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit ( kui noored puud , siis peavad olema võimelised nii kõrgeks kasvama) Aastal 2000 FAO andmetel · 33% boreaalsed metsad · 11% parasvöötme metsad · 9% subtroopilised metsad · 47 % troopilised metsad Boreaalne mets e. taiga · Ca 70. Ja 50. Põhjalaiuskraadide vahel · Katab maismaast 11% 2/3 siberist · Vegetatsiooniperiood _ 3-6 kuud · Sademed : 250-500 mm/a · Mullad : happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; · Leetumine · Kontinentaalses osas igikelts, mis sulatab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillutatult, metsakõdu lagunemiseks keskm. 100 aastat Taimede kohastumised boreaalses metsavööndis
Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis, tatar, hernes, uba, kurk, suhkruroog, õunapuu jne). Linnud: Aafrika Riigid: Alzeeria, Angolia, Egiptus, Guinea, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko, Sudaan, Togo, Tuneesia. Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas
Olenevalt asukohast võib Suursaare kliima olla subtroopiline saare idarannikul kuni arktiline kõrgemate vulkaanide tippudel. Suur sademete hulk idarannikul, kontrastina lääneranniku kuivale ja päikeselisele ilmale, on tingitud aastaringsetest kirdesuunalistest passaattuultest, mis niiskusest küllastunud pilvi üksnes kõrgete vulkaanitippude idapoolsetele nõlvadele kuhjavad. Seetõttu laiuvad saare tuulepealsel küljel lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal neisse langevate majesteetlike jugadega. Kuid ennekõike on Suursaare visiitkaardiks siinsed vulkaanid. Suursaar on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud Kohala purskas viimati 60 000 aasta eest. Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest. Mauna Kea, mille tipus asub maailmakuulus
2008. aasta suveolümpiamängud toimusid8.-24. augustil 2008 aastal Hiina pealinnas Pekingis. http://www.scia-online.com/eNews/Images/beijing-airport1.jpg Pekingi Lennujaam Yunnan Plateau subtroopilised metsad Lesser Khingan https://secure.worldwildlife.org/wildworld/images/profiles/terrestrial/pa/lg/pa0102a_lg.jpg http://www.absolutechinatours.com/UploadFiles/ImageBase/bbd7c7ee2dd43350685b1d3da9bcc4e3 Põhjus puhkamiseks
loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne)
põõsastel. 6-12 cm pikkuse vilja ristlõige on viieharulise tähe kujuline ( sellest ka nimetus ,,tähtvili,, ) Maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või kõdooniat. Viljad on täisküpsed, kui merevaiguvärviline sisu helendab läbi koore. Kasutatakse eeskätt värskelt. 2.5 KUMKUATS EHK KÄÄBUSAPELSIN Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Tänapäeval on viljelusalaks subtroopilised piirkonnad, kus ka apelsine kasvatatakse, peamiselt Hiina, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Iisrael. Kasvavad kobaratena väheste asteldega igihaljastel põõastel. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ), Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega. Vili sisaldab
väga mägine. Riigi põhjaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalja. Seal paikneb ka Nepali ja ühtlasi kogu maailma kõige kõrgem mägi Mount Everest (Dzomolungma) 8850 m üle merepinna. Kümnest maailma kõrgeimast Mäetipust kaheksa asub Nepalis. Himaalaja mäestikust lõunasse India piiri lähedale jäävad tasandikud ja Gangese madalik, kõige madalam koht on Kanchan Kalan 70m üle merepinna. Kliima on varieeruv: külmad suved ja karmid talved põhjaosas (kõrgmäestikukliima)kuni subtroopilised suved ja pehmed talved lõunaosas, tihti esineb ka põuda. Suvemussoonide ajal esineb tihti äike, üleujutused, maalihked, mis põhjustavad näljahäda. Veestik on tihe, jõed saavad alguse mäestikest ja suubuvad India ookeani. Suuremad jõed on Gangese lisajõed. Nepal on maailma vaesemaid riike. Inimesed tegelevad põhiliselt turismindusega, alpinistide ja mägimatkajate teenendamisega ning karjakasvatusega. Peamised eksportkaubad on vaibad,
4 16. millised on summaarse kiirguse geograafilise jaotuse üldised seaduspärasused suvel ja talvel? Eriti kiiresti kahaneb summaarne kiirgus talvepoolkeral pooluste suunas, suvepoolkeral on summaarse kiirguse väärtused suured kõigil laiustel ja seepärast on muutus laiuskraadiga väike. Kõige enam summaarset kiirgust saavad troopilised ja subtroopilised kõrbed. Suvel on rohkesti kiirgust ka polaaraladel, kus madal päikese kõrgus on kompenseeritud pika päevaga. 17. millised on summaarse kiirguse aastasummade geograafiliste jaotuste üldised seaduspärasused Eestis? 18. millised mikrokliimat kujundavad tegurid mõjutavad kõige enam summaarset kiirgust? 19. iseloomusta summaarse kiirguse mikrokliima parandi aastast käiku 20. iseloomusta kiirgusbilansi ööpäevast käiku
Kõik peale viimase saare on inimasustusega.[7] Hawaii saar on kagupoolseid ja kõige suurem saar. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saarestiku suurim saar Hawaii ehk Suur Saar (Big Island) koosneb viiest vulkaanist. Mauna Loa, mis võtab enda alla üle poole saarest, on maailma suurim kilpvulkaan. Kõrgus merepinnast on üle 4 km ja selle jalam ulatub 5 km sügavusele ookeanipõhja. Saare tuulepealsetel külgedel laiuvad lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal asetsevate jugadega.[6] Suuruselt teine saar on Maui, mille pindala on 1883 km 2. Saar on oma nime saanud pooljumala Maui järgi. Saart nimetatakse ka orusaareks, kuna saarel asuva kahe suure vulkaani vahel asub suur org. Maui saar koosneb vulkaanilisest tardkivimist, mis on rauarikas ja on moodustunud kahest kilpvulkaanist. Lõunapoolne, Pu’u Kukui vulkaan on 1764 m kõrge ning idapoolne vulkaan 3000 m kõrgune
*Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks. *Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski. *Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur. Pea kõik puuviljad on kasulikud neis on glükoosi ja fruktoosi. Jaotus vilja ehituse järgi : - Seemneviljalised nagu näiteks õun ja pirn - Luuviljalised nagu näiteks virsik, aprikoos, ploom jne - Tsitruselised nagu näiteks mandariin, lime ja sidrun - Troopilised ja subtroopilised viljad nagu näiteks tähtvili, anona, dattel, guaav Nõuanded : * Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all. * Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale. * Söö vähemalt pool tarbitavast puu- ja köögiviljade kogusest kuumtöötlemata kujul, sest neis on paremini säilinud nii vitamiinid, mineraalained kui ka ensüümid.
Kalad ei olnud tänapäevased. Polnud soomuseid vaid katsid tugevad luuplaadid. Osadel puudusid lõuaaparaadid. Pead katsid massiivsed kilbid. Hiljem arenesid lõuaaparaadid kuid olid siiski kaetud plaatidega. DUNKLEOSTEUS tuntum plaatkala. Mitme meetrine. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva · Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima · Ajastu lõpul suur massväljasuremine · Õitsengu saavutavad rüükalad · Ilmuvad luukalad · Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad · Lehtede teke · Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad · Seemnetaimede teke · Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke · Putukate ja kahepaiksete teke Peamine kalade õitsenguaeg
30. Püsiksibulakultuurid. Murulauk, longus lauk, talisibul, rindeline sibul Kordamisküsimused III 31. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades:
keskkond Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. JOONIS!!!! Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne)
Taimestiku muutused võisid tuleneda nii kliima jahenemisest kui ka suurenevast ariidsusest. Kliima hakkas umbes 31. milj. aastat tagasi kuivemaks muutuma, sest mere tase langes oluliselt ning selle tulemusena jäid avarad mandrilised alad ookeanist kaugele. Kliima jahenemine sel ajal oli arvatavasti ühenduses äkilise jäätekkega Antarktikas, mis põhjustas meretaseme languse. Jahenemise ja suurenenud ariidsuse mõju oli väga tugev. Eotseen oli ajastu, kui soised troopilised ja subtroopilised metsad katsid suure osa Põhja-Ameerikast ja Euraasiast. Oligotseeni ajastul levisid savannid, rohutasandikud laiali hajutatud puude ja puhmastikega, mandrite suurtele aladele. Soised troopilised ja subtroopilised metsad liikusid madalatele laiuskraadidele, kus nad tänapäeval moodustavad dzungleid ja vihmametsi. [6] 17 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Elu_teke 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eelkambrium 3. http://www
põllumajanduse selline areng, mis soosib metsa pillavat tarbimist. Maakeral kunagi kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on praeguseks jäänud umbes 5 miljardit. Sellest on suletud metsa veidi alla 3 miljardi (26% kogu planeedi pindalast) ja avatud metsa umbes 0.7 miljardit ha. Muid metsaks peetavaid alasid, võsasi umbes 1,7 miljardit ha. Pindalaliselt jaotuvad metsad järgmiselt: Troopilised metsad 52%, subtroopilised metsad 8%, parasvöötme metsad 16% ja arktilise vöötme metsad 24%. Troopiliste metsade summaarne pidnala on praeguseks umbes 2,6 miljardit ha, millest 38% on suletu igihaljad metsad. Territoriaalselt suurim osa metsadest asub Lõuna-Ameerikas 50%, Kagu Aasias (30%) ja Aafrikas (20%). Okas ja lehtmesavööndi metsad(paras ja külmavööndis) asuvad Venemaal, Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?
Otsmoreen - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi Pinnavormid: oos, sandur, mõhn - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? Sademeid alla 250 mm aastas Auramine ületab sademete hulga Ööpäevaste temperatuuride suuremaplituudiline kõikumine
· analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid · Tundra (arktiline, alpiinne) · Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) · Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) · Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline)
siis peab eksisteerima mehhanism, mis kannab soojust madalatelt laiuskraadidelt pooluste poole. Selles soojuse ülekandes osalevad nii tuuled atmosfääris kui hoovused ookeanis. Ookeanide üldtsirkulatsiooni tekkel on tähtis osa püsivatel passaattuultel subtroopikas ja läänesuunalisel ülekandel parasvöötmes. Tuulte, maakera pöörlemise ja merevee tiheduse gradiendid on põhjuseks, miks mandritevahelistes ookeanides moodustuvad subtroopilised ringvoolud (subtropical gyre). Ekvaatoril on Coriolis'e parameeter f 0 = 0 ning geostroofika vahetult ekvaatoril ei kehti. Samal ajal ekvaatori ületamisel f muudab märki. Seetõttu esinevad kõigis ookeanides ekvatoriaalhoovused kitsad tsonaalsed hoovused, mis võivad olla vastassuundades. Atlandi ookeanis on idasuunaline vastuhoovus veepinna all, Vaikses ookeanis ulatub vastuhoovus ka veepinnale. Ümber Antarktika on voolamisel vaba ruumi ning seal esineb Antarktika ringvool
· analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid · Tundra (arktiline, alpiinne) · Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) · Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) · Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline)
• analüüs - a) kvalitatiivne analüüs – koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. • bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline)
Märkimisväärsed on Kolhida laialehelised ronitaimede metsad, kus kasvavad igihaljad puud ja põõsad. Lisaks ka massiivsed männimetsad pitsunda mändidega Pitsundas, Kaukaasia mändidega Borjomi orus ja eldari mändidega Ida-Gruusias. Lääne-Gruusias on peamiselt heitlehised puud, mis kasvavad seal madalamal kui 600 m merepinnast nagu näiteks tamm, valgepöök, pöök, jalakas, saar ja kastan. Paljudel aladel võib leida ka igihaljaid puid nagu pukspuu. Abhaasias on subtroopilised laialehelised metsad. 600-1000 m kõrgusel merepinnast asuvad segamini laialehelised puud ja okaspuud. Selles piirkonnas asuvad peamiselt pöögi-, kuuse- ja nulumetsad. 1500-1800 m kõrgusel on valdavalt okaspuud. Umbes 1800 m kõrgusel lõppeb puude kasvuala ning algab alpiniit ehk kõrgusvööde lähisalpiinse ja igijää ja lume vöötme vahel. See on metsatu ala mäestiku kõrgematel nõlvadel. Ida-Gruusias on vähem metsa kui Lääne-Gruusias, kuivema kliima tõttu pole osad
Hiina ja Indoneesiaga. 2007. aastal liitunud Rumeenia ja Bulgaaria lisasid EU-27le veel umbes 10 miljonit hektarit täiendavat metsapinda. (1) Juba jagunemine lehtpuumetsadeks (55%) ja okaspuumetsadeks (45%) annab tunnistust väga mitmekesistest ökoloogilistest tingimustest erinevatel laius- ja pikkuskraadidel. Euroopa Liidus on põhjapolaarjoonest kuni Guajaana metsadeni esindatud enamik maailma suuri metsaökosüsteeme (parasvöötme, boreaalsed, alpi, vahemere, subtroopilised, troopilised metsad). Peegeldades looduslikke tingimusi, põllumajanduse, söödaheinamaade ja metsanduse korraldust ning sotsiaalseid mõjutegureid, annavad metsaga seotud liikide struktuur ja metsa osakaal loodusmaastikus tunnistust ,,multifunktsionaalsetest" hüvedest ja teenustest, mida ühiskond metsadelt ootab. Erametsade (35%) ja riigimetsade (65%) vahekord võimaldab rakendada mitmeid erinevaid metsade majandamise meetodeid ja teha erinevaid metsandusega seotud valikuid
Odav, vähe veniv, hea paindetugevus. Džuudist tehakse näiteks põrandakatteid. Teadlaste hinnangul aitab džuutkate elimineerida veesoonte halbu mõjusid, mistõttu on see kate eriti sobilik magamistuppa. Urena Urena kasvualadeks on erinevad troopilised ja subtroopilised piirkonnad kogu maailmas. Kiudu kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Taime lehted ja varred sisaldavad ekstakte, millel on antibakteriaalseid omadus. Juuri ja koort kasutatakse ka hürdofoobia raviks.
Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa- alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%) Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsarikkamad riigid:Soome (73%),Rootsi(70%),Sloveenia(62%),Läti(54%),Eesti(52%)(2010-47,7%),Venemaa(49%). Vasemad: Island (0,3%),Iirimaa(11%),Holland(11%),Suurbritannia(12%) Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a. tagasi 9% primitiivne maaviljelus. 17sajandil ulatuslik metsade laastamine.1900a 14%metsa 20saj metsade pindala suurendamine 20saj lõpp 47%.
Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. · Suuremad Põhja-Ameerika loodeosas ja Tsiilis. Väikesed alad Sotimaal, Iirimaal, Hispaanias. · Euroopa parasvöötme vihmametsades esinevad peamiselt kivitammed ja sarapuud. · Suur sademete hulk aastas: 2000-3000 mm/a, mida toidavad ookeanilt tulevad rasked tuuled. Ookeanid kindlustavad aastaringse temperatuuri vähese kõikumise. · Kasvavad mägede ookeanipoolsetel aladel. Subtroopilised metsad. Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. Kliimavööde, mida iseloomustavad niisked talved ja kuivad, põuased suved. Taimkatet iseloomustavad igihaljad lehtpuud, poolpõõsad, sibul- ja mugulpüsikud ning efemeerid. Peamisteks kooslusteks on loorberimetsad, kõvalehised metsad ja torkvõsad.
Seega on sellised metsad väga liigirikkad, domineerivateks on aga suure niiskusega kohastunud erinevad okaspuuliigid · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood: 6-12 kuud · Sademed: 500-1000 mm/a, vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld: tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi; orgaanika lagunemine mõne aastaga Subtroopilised metsad. Vahemere tüüpi subtroopika - 30. ja 40. laiuskraadide vahel kontinentide lääneservades - kuiv suvi ja vihmane talv, sademeid 500-600 mm/a - mullad viljakad - igihaljad kõvalehised metsad Niiske subtroopika - 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades - vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli - igihaljad vihmametsad Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Veel taimede kohastumisi
Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veerežiimi kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Soome(73%) Rootsi(70%) Sloveenia(62%) Läti(54%) Eesti(52%) Venemaa(49%) Bosnia-Hertsegoviina(48%) Austria(47%) Metsavaesemad riigid: Island(0,3%) Malta(1%) Armeenia(9%) Moldova(11%) Iirimaa(11%) Holland(11%) Suurbritannia(12%) Makedoonia(12%) Metsa ajalugu eestis:
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades:
Kogu liiklus käib küladest läbi ja bussiaknast on vahva vaadata kohaliku rahva elustiili. Rumeenia loodus on vaheldusrikas, ulatudes piiritutest tasandikest üle 2500 m kõrguvate Karpaatideni. Külastajatele on avatud mitmed looduslikud koopad. Omaette elamus on lõbusõit LääneEuroopa pikimal jõel Doonaul (2950 km). Doonau deltat, kus Doonau viib oma vee Musta merre, võib võrrelda eluga Eesti väikesaartel ja Matsalus. Huvipakkuvad on sealsed subtroopilised metsad, väikesed saared, kanalid, järved ja liivaluited. Doonau deltas elab üle 300 linnu, looma ja kalaliigi. Põhjalikuks tutvumiseks deltaga võib üürida paadi ning sõita läbi väikeste kanalite. Kalapüügist huvitatud võivad saada loa ja kala püüda. Palju avastamisrõõmu pakub kindlasti keskaegne maaarhitektuur ning endiste kuningate ja aadlike lossid. Unikaalne on kauni looduse keskel asuv kuningas Carol I
. Õhk liigub mõlemas jugavoolus idapoole . Kuid selle puhul on teavas pilvitu. Jugavoolu lähedale sattumine tekitab selge õhu turbulentsi. Joonisel on Põhjapoolkera jugavoolud . Mõlemad on suunatud joonise sisse ehk vaatajast eemale ehk ida suunas. Ajutiselt võib õhumasside piiril tekkida lokaalseid jugavoole . Polaarne jugavool liigub suvel lõunasse sest kõrge temperatuuri paisutab polaaralade õhumasse. Subtroopilised muutused pole nii ohtlikud sest seal pole muutused nii suured. Polaarala ja troopilise ala troposfääri tasandavad ennast kahes kohas ja selleks ongi kaks juga voolu . Troopilises läheb veidi allapoole troposfäär ja polaaraladel veelgi. Valguskiirte refraktsioon on valguskiirte murumine atmosfääris ja on põhjustatud murdumisnäitaja muutumises ehk õhutiheduse muutumises . Tihedamas õhu murdub valgus aeglasemalt . Kõige rohkem muutub tihedus seega ka murdumisnäitaja harilikult
rühmast. Selle tõestuseks peetakse kahekordset viljastamist, mida ei esine kuskil mujal taimeriigis, emaka ja tolmuka ehituse ühtsust ning trahheede esinemist kõikidel katteseemnetaimedel. On vähetõenäoline, et erineva päritoluga rühmades, sõltumata üksteisest, võiksid kujuneda selliste keerukate tunnuste ühesugused kombinatsioonid. * Tõenäoline on, et katteseemnetaimede hälliks on troopilised ja mussoonkliimaga subtroopilised piirkonnad. Eriti viimastes piirkondades on reliktina säilinud palju katteseemnetaimede ürgseid perekondi. Rikkalikult leidub selliseiid relikte Ida- ja Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosa mägistes piirkondades. (Botaanika II, lk 457) * Tekkisid liigid, kellel oli küllaldaselt suur kohanemisvõime temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste kõikumisega ning otsese päikesekiirgusega. See andis neile eelise paljas- ja
kaheliviljastumise protsess jt. tunnused on kõigile katteseemnetaimedele ühised ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja- Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae),
§ Keskmoreen § Otsmoreen Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? § Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv § Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi § Pinnavormid: oos, sandur, mõhn Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid Mis on soliflukatsioon? maavool Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? § Sademeid alla 250 mm aastas § Auramine ületab sademete hulga
järve pind, kui ka pinnas altpoolt, ning tekib surveline veekogum, mis hakkab pinnale imbuma, ning mille jäätumisel ja selle peale pinnase kuhjumisel tekib jääküngas. Kõrb ariidne piirkond. Sademeid alla 200-250 mm aastas, või aurumine ületab sademete hulga. Ööpäevaste temperatuuride suureamplituudiline kõikumine, tugevad ja püsivasuunalised tuuled. Sademeid kõige vähem 10-30 laiuskraadidel. (õhumasside liikumisest põhjustatud) Kõrbete tüübid: -subtroopilised (10-30 laiuskraad, klimaatilistel põhjustel) Sahara, -sisekontinentaalsed (mäeahelike vahel, sademeid vähe, päikese intensiivsus suur) Karakum, Gobi. -varjukõrbed (rannikupiirkonnas, kuid kõrgmäestikuplatoodel, vihmad sajavad mäenõlval maha, platool 21 vähe sademeid) Patagoonia, Great Basin ameerikas. -rannikukõrbed (külmad hoovused jahutavad õhu maha, veeaur kondenseerub veepinna kohal, rannikule
Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid: Soome(73%) Island(0,3%)
Peaaegu kõiki köögivilju saab toidutegemisel kasutada värskelt, sügavkülmutatult või konserveeritult. Puuviljad. Puuviljad jaotatakse vilja ehituse järgi: 1) seemneviljalised: õun, pirn jne; 50 2) luuviljalised: ploom, kirss, virsik, aprikoos jne; 3) tsitruselised: mandariin, apelsin, greip, sidrun, laim jne; 4) troopilised ja subtroopilised viljad: banaan, dattel, avokaado, tähtvili, guaav jne. Puuviljade valikul tuleb arvestada, et need oleksid: kahjustusteta, st ei tohi olla muljumiskohti ega riknenuid; erksavärvilised ja meeldiva lõhnaga; paraja küpsusastega: mitte liiga kõvad ega liiga pehmed. Puuvilju kasutatakse kulinaarias värskelt, kuivatatult, konserveeritult. Neid kasutatakse: ▪ eelroogades, ▪ prae lisandina, ▪ järelroogades, ▪ küpsetistes,
morfoloogiline ehitus, kaheliviljastumise protsess jt. tunnused on kõigile katteseemnetaimedele ühised ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt
annaabi.ee 
