Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Subkultuurid eksam - sarnased materjalid

subkultuur, subkultuurid, kapital, identiteet, släng, muusika, skinheadid, lühikese, ülikond, manööver, deviantne, deviantsus, kodanlik, hipsterid, soeng, viitab, jazz, greif, samast, ambitsioon, lühikesed, sümboliks, andes, märke, tuletatud, lévi, tõlgendamist, eksponaat, suhtumist, teeoria, power, punkbänd, kuritegevus, võtmes, kriminaalne
thumbnail
6
rtf

Subkultuurid Eestis (Emod)

Sissejuhatus sotsioloogiasse 2011 sügis Seminar 1: Subkultuurid Eestis 2. Kas sinu valitud subkultuuril on mingi konkreetne nimi? Milline see on? Kas see nimi on selline mida selle kultuuri liikmed ise enda kohta kasutavad või selline mida teised inimesed nende kohta kasutavad? KIRJUTA SIIA:Jah, minu valitud subkultuuril on konkreetne nimi. Ma valisin EMO-EMOD.See on selline nimi ,mida kasutavad nii emod ise kui ka teised inimesed selle subkultuuri väljendamiseks. 3. Millised on seda subkultuuri defineerivad omadused, põhilised iseloomulikud tunnused?

Sotsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Subkultuurid

LÄÄNE – VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 Anna Filatova REFERAAT SUBKULTUUR Mõdriku 2013 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Liikumise tekkimine.................................................................................

Kultuur
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Referaat subkultuuridest

................... 3 Liikumise tekkimine......................................................................................... 4 Tavad ja kombed............................................................................................... 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised

Kultuurilugu
62 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Subkultuur futuristid

FUTURISM FUTURISTID Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 12. klass FUTURISM "FUTURUM - TULEVIK" TUNNUSED: - moodsa ühiskonna tormilise arengu kiitmine - vanade kultuuritraditsioonide hülgamine - sõja, tehnika ja dünaamika ülistamine VÄLJENDUS: - manifestid - enesereklaam - kunst ja kirjandus TEKKIMINE sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt 1909 koostas esimese manifesti itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti "Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad!" 1909 "Loobume maalikunsti traditsioonilistest motiividest!" 1910 KUNST MAALIKUNST: liikumisillusioon, eeskuju kubismist, erksad värvid ESINDAJAD: Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. ARHITEKTUUR: looduse puudumine, tehiskeskkond ESINDAJA: Antonio Sant' Elia GIACO

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Turunduse eksam

ärritaja (kellahelin) mõjul, kui mõlemaid oli eelnevalt pikemat aega koos korratud. Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit margitoodet, mis pole talle kunagi valmistanud pettumust, siis marginime laiendamisel uutele toodetele kandub edasi ka usaldus, kuigi neid pole võib-olla proovitudki. Seostava õppimisviisi põhimõtteks on varasemate positiivsete emotsioonide (sündmused, värvikombinatsioonid, muusika, sümbolid, sotsiaalne staatus jne.) sidumine tootega. Vaatamata seose tekkimise kontrollitavusele jääb seose suund kontrollimatuks. Näiteks pole välistatud võimalus, et tarbija tingitud reaktsioon käivitub konkurendi, mitte aga seoste tekitaja toodete puhul. Stimuleeriv (operantne) õppimine tugineb samuti ärritaja ja reaktsiooni omavahelisele seosele, kuid erinevalt eelmisest pole see automaatne (mittevabatahtlik), vaid hinnanguline. Inimene teab, et kindlale

Turundus
430 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

nagu naine oli suhestatud mehega. Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Sotsiaalne konflikt ­ sotsiaalsete gruppide, inimühenduste indiviidide huvide kokkupõrge sotsiaalse käitumise protsessides. Paneb osapooled tegutsema mingis suunas. HUVID (mille pinnalt konflikt võib tekkida reaalselt): 1. ressursid ­ nt territoorium, raha, energiavarud, toit ­ kuidas neid ressursse jagatakse, kas see toimub asjaosaliste arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim ­ poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet ­ kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon ­ küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused ­ need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

must, peen/vulgaarne, hea/halb. Esialgu toimivad nad konkreetsetes situatsioonides, kuid siis laienevad. Nende printsiipide rakendamise kaudu tarbimises (eriti kultuuri tarbimises) tuntakse ära maitse või selle puudumine. Bourdieu jaoks on maitsesüsteemid mõtestatud kui kulutuuriväli, mis toimib nagu turg. Seda organiseerib kultuuriturg, võistlus, inflatsioon ja monopoliseerimisüritused. Seega, oluline on kultuuriline kapital, mis koosneb teadmistest ja otsustest teha vahet kunsti ja mitte-kunsti vahel; maitseka ja mitte-maitseka vahel. See näitab, et tegemist on ka võimusüsteemidega. Maitsel on ,,sümboliline võim" Seega maitse on sotsiaalne. Samal ajal suhestub indiviidi maitse ka teiste indiviididega. Süsteem ei ole paigas, vaid liikuv ja kujunev sotsiaalses suhtluses. Veelgi enam - erinevad habitused soovivad üksteist mõjutada oma domineerimissoovi pärast

Tarbimissotsioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted ­ tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus ­ seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid ­ inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Sotsioloogia eksami küsimuste vastused 2017

Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on

Sissejuhatus sotsioloogiasse
190 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

- interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarned: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega ,,stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. -diferentseeritud läbikäimise teooria (Erwin Sutherland 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse;

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

· Friedrich Engels ­ kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas ­ 1) Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted ­ toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus ­ sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas

Sissejuhatus sotsioloogiasse
74 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

26. Alfred Schultz - loomulik hoiak suhtumine maailma, 38. Millised järgmistest on kultuurilise kapitali mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma indikaator? eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad a) Koos vanematega muuseumide külastamise üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. sagedus 27. Pierre Bourdieu ­ kultuuriline kapital kõik, mis b) Sõprade arv omab väärtust kultuurimaailmas, kombekus c) Intelligentsus testi tulemus 28. Karl Marx ­ tootmissuhted kuna inimesed ei saa d) Nii a, b kui c endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad

Sissejuhatus sotsioloogiasse
277 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Sel on suur roll sotsiaalse solidaarsuse tugevdamisel ühiskonnas. Negatiivne: Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktideni. Ksenofoobia - võõrapelgus, viha või kartus võõraste, välismaalaste või kõige võõrapärase suhtes, sealhulgas majandusliku mõju suhtes, mis väljendub siseturu üliranges kaitsmises (vihatakse neid, kes teistmoodi ) Näide: Pagulaste sisseränne. 51. Mis on subkultuur? Näited. Subkultuurid - alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest ­ advokaadid, arstid Näide: amishid, hipid, veganid, loodusekummardajad (mahetoit, looduslikust materjalist rõivad ja kodu sisustus jne), kommuunis elamine. 52

Sotsioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ühiskonna uurimine ja analüüs eksami küsimuste vastused 2017

Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on

Sotsioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on

Sotsioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused

sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)-

Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse. Eksami kordamisküsimused ja mõisted (2014)

Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on

Sissejuhatus sotsioloogiasse
30 allalaadimist
thumbnail
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

siis on vajalik noorte jaoks erinev poliitika. Kui mitte, siis on noori ja täiskasvanuid eristav joon sündmuse esmakordsus (noored) ja kordus (täiskasvanud). Kui räägime noorte kodutusest (Noored kodutud vanadest eraldatud. Noored – narkarid; vanad üldiselt alko või psüühiliste probleemidega.), rasestumisest, narkotarbimisest vms, siis on vaid osa neid nähtusi kirjeldavaid tunnuseid omased ainult noortele. Noorte subkultuur  Nii nagu täiskasvanud nii ka noored ei soovi kultuuritarbimise “valmispaketti“, vaid koostavad selle eri sündmusi, stiile, nähtusi segades ise.  Klubikultuur kui noortekultuur on seotud elutsükliga (inimese vanusega). Muusikalise maitse murdepunktid on 10-11 ja järgmine 30 aasta paiku  Noorte kultuuriväljendused on hea baas mikro- ja minikogukondade tekkeks. Nii sport, kultuur kui ka ühistegevus genereerib sõprust ja loob kuuluvustunnet

Sotsioloogia
216 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. PIERRE BOURDIEU- PRANTSUSE SOTSIOLOOG. SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST. HABITUS ON INIMESE ISELOOMULIKE OSKUSTE, HARJUMUSTE, USKUMUSTE, EELISTUSTE JA SOOVIDE KOGUM. KOGUKAPITAL ON KOGU ÜHISKONNA POOLT TOODETUD RESSURSS. KAPITAL VÕIB OLLA SEALHULGAS NII MATERIAALNE (RAHA, KAUP, TOOTMISVAHENDID), KUI MITTEMATERIAALNE (TEADMISED JA SUHTED). (LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE HIERARHILISED SUHTED, EHK ON OLEMAS VALITSEVAD NORMID JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD VÄÄRTUSED JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VÕIMUL OLEVAD TEGUTSEJAD JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD HABITUSED (VALITSEVATE TEGUTSEJATE DISPOSITSIOONID) JA KÕIK ÜLEJÄÄNUD.)

Sotsioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

16. Baas ja pealisehitus ­ ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad ­ nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele Olulised on inimeste väärtused ja ideed Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena

Sotsioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastused

Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ­ ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ­ tabu. 33. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid ­ alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest ­ advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 34

Sotsioloogia
485 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

3. Loeng – Majandus ühiskonnas 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja 4. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: -

Sotsioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
51
docx

Populaarkultuuri teooriad

Popkultuur ­ enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame

Populaarkultuuri teooriad
77 allalaadimist
thumbnail
24
docx

SOTSIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED

Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus. # Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Näitab deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. b) Diferentseeritud läbikäimise (differential association) teooria (Edwin Sutherland, 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse; erinevust inimeste väärtuste ja vajaduste vahel pole, ainult reeglid on teised

Sotsioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

14. Baas ja pealisehitus ­ ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad ­ nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri

Sotsioloogia
246 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Esteetiliste otsuste komplitseeritus. Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Silvers, Anita Introduction to Philosophy of Art http://www.aesthetics online.org/teaching/silvers.html http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html coperinic http://www.postimees.ee:8080/leht/96/02/19/kultuur.htm Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. Äärmiselt rakse on ennustada, mis toimub kuntis homme, ülehomme, aasta pärast. Kui vaadata meie sajandit, mus muusika, luule ja tants pakuvd niisuguseid teoseid, mida poleks kunstiks peetud, kui nendesarnaseid helide, sõnade või liigutuste jadasid oleks varem esinenud. Kui kunstnik loob teose, mis kujutab tulevikku, siis kuuluks see töö uue ajastu saabudes ometi juba kunstiajalukku, hoolimata sellest, et need hetkel näivad meile ülemoodsad, täpselt samuti, nagu silmapilkselt kuuluvad moeajalukku popid rõivad, millesse tulevikuinimesed end riietavad

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Majandussotsioloogia eksam

d. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. e. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. f. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. g. Elustiil individuaalsel ja grupi tasanditel. h. Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassikalise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus. i. Modernses ük-s kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine, vaba aja sisustamine, tarbimine j. Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma.

Majandussotsioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

mõjutada toimivaid majanduslikke protsesse ühiskonnas. Majanduspoliitika defineerimisel, kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse enamasti järgnevast.  Ühiskonnas on vaja otsustada kolm küsimusteringi. 1) Milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota ning millistes kogustes? (tootmisotsus; “püsside ja või vahekord”); 2) Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus).  Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud.  Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2)

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sotsioloogia eksam

- Massikultuur ­ kultuuri tootmine rahvahulkadele ja selle levitamine massiteabevahendite kaudu - Kõrgkultuur ­ suunatud elitaarsele auditooriumile, kuid ka sellisele auditooriumile, kes on vaimselt võimeline kõrgkultuuri vastu võtma. Piir massi- ja kõrgkultuuri vahel on dünaamiline, kõrgkultuur võib muutuda massikultuuriks ning massikultuur võib inspireerida kõrgkultuuri. - Subkultuur - varasema subkultuuri teooria kohaselt (Birminghami ja Chicago koolkonnad) vaadeldakse subkultuuri homogeense inimeste grupina, kes vastanduvad ühiskonnas kinnistunud ja tunnustatud normidele ning väärtustele. - Post-subkultuuri teooria kohaselt on subkultuur kui eristuv tarbimise vorm, mis annab indiviidile rohkem valikuvõimalusi ning on paindlik. Subkultuuri liikmeid iseloomustatakse tavaliselt spetsiifilise riietuse ja muusika tarbijatena.

Sotsioloogia
412 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Sotsioloogia alused.

Konformsus ­ normide pärane käitumine + + Innovatsioon ­ uute lahenduste leidmine + - Ritualism ­ harjumuspärase käitumise jätkamine - + Retreatism (käegalöömine, tagasitõmbumine) - - Mäss +/- +/- Richard Cloward & Lloyd Ohlin ­ kuritegelikud subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur ­ organiseeritud kuritegevus, kogenud kurjategijad kasvatavad endale noortest järglasi. 2. Konfliktne subkultuur ­ noorte meeste vägivaldsed grupid. 3. Retreatistlik (tagasitõmbunud) subkultuur ­ narkomaanid, alkohoolikud, eesmärgiks naudingud. Sildistamise (labeling) teooria Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel: 1. Esmane deviantsus ­ inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2

Sotsioloogia
234 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun