Tsiviili ühiskond ja võimu institutsioonid Gustav Kutsar 2010 ÜHISKOND · Teema eesmärk: et mõista demokraatliku riigi toimimist · Aine sisaldab ülevaadet tsiviilühiskonnast · Aine õpetamise tulemus: et paremini mõista võimujaotust ÜHISKONNAS = ÜHISKOND · ÜHISKOND on - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust Arutelu: · kirjeldage ühiskonda formeerivaid struktuure (institutsioone) ja nende rolle 3 = riik · Riik on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib teatud ühiskondlikest vajadustest (näiteks ühise kaitse organiseerimine) ja protseduurireeglitest (kes valvab; kes kogub ressursse/makse jne) ning omab selgelt
õppimisolukorraga ja muuta aitavad õppijal hallata keskkonna konteksti kuimõistab eesmärki, miks seda tehakse Kaasatud õppimissituatsioone vajadustele oma õpiülesannetega toimetuleksuks Metakognitiivsed struktureerivad õpitava Vastutus enda Õppimine on tingitud vajadusest
inertsus jne. Rajasõltuvust saab kasutada institutsionaalse protsessi iseloomustades, kui järjekord, milles asjaolud ilmnevad, mõjutab seda, kuidas need avalduvad ehk rajasõltuvuses avaldub varemeksisteerinud institutsionaalsete struktuuride mõju hiljem loodavatele uutele institutsioonidele, sealhulgas ka otsustusmehhanismidele ja protsessi tulemustele. Rajasõltuvuse teooria algab eeldusest, et organisatsioonid ja selle liikmed on osa institutsioonidest ning struktureerivad ja vahendavad institutsioonide käitumuslikke standardeid ja harjumusi, mis on tekkinud väljakujunenud rajal olemisest. Need rajad, millel ollakse, on loodud institutsioonide ning nende väärtuste, standardite ja reeglite ning avalike poliitikate poolt, mis panevad raja paika varasemate otsuste põhjal, millel on mõju institutsiooni arengule. Ajalooline dünaamilisus näeb ette, et kui juba kord on mingi kindel
igaühel õigus individuaalsusele, isiklikule vabale arengule. Konstruktivistlik õppimiskäsitlus (Candy, Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad koondavad uutele kogemustele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on k õppimiskäsitluses ise aktiivne & valib tegevuse, edasiliikumiskiiruse ja määrab hindamise. Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi. Õpikeskkond on rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. -
lihtsas ja kaasahaaravas vormis. Tema tööde stiiliks olid huvitavad lood, värvikad näited ja täpsed psühholoogilised tähelepanekud. (Kravtsenko 1997) Goffman keskendus väikeste, pidevalt vahetut kontakti omavate inimrühmade detailsele uurimisele, näiteks normide uurimisele nendes kollektiivides. Ta keskendus pisikestele suhtlusdetailidele, mis võisid esmapilgul tunduda ebaolulised, ent mis tegelikult struktureerivad käitumist ja käitumuslikke norme. Nii uuris Goffman näiteks zeste nagu käepigistused ja käe panemist kellegi õlale, samuti näoilme muutumist vestluse käigus. Ehkki vahetu inimeste vaheline suhtlus varieerub kultuuriti, esinevad siiski üldised ettenähtavad viisid, mis iseloomustavad suhtlust, näiteks seda, kuidas inimesed teretavad või hüvasti jätavad. Seeläbi muudab sotsiaalne suhtlus maailma üsnagi etteaimatavaks kohaks. Tema järgi
mõtlemist? suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristikud- mõtlemist lihtsustavad ÕO10b, L10b mõtlemisülesannetes heuristikuid reeglid, mis tagavad õige lahenduse kasutatakse? vaid tuttavatele probleemidele Kuidas mõjutavad teadmised ja Eksperidid töötlevad infot tõhusamalt, L10b, ÕO10b kogemused erinevate struktureerivad probleeme paremini mõtlemisülesannete lahendamist? ning kasutavad sobivaid heuristikuid
Selline enda-defineerimine toimub loomulikul viisil kui inimene sotsialiseerumise käigus harjub kinnipidama ühiskonnas kehtivatest tavadest, kommetest, konventsioonidest, väärtushinnangutest. Seda muidugi eeldusel, et ühiskonnas kehtivad just vooruslikud tavad ja kombed. Perekond kasvab välja inimese kui elusolendi loomulik-looduslikest vajadustest ja tema telos on järglaste saamine. Juba perekonnas ilmnevad aga ka põhilised inimestevahelised suhted, mis inimlikku läbikäimist struktureerivad. Nendeks on allumis- ja valitsemissuhted. Perekonnas teostuvad need mehe võimus naise üle, vanemate, aga eelkõige isa, võimus laste üle ja peremehe võimus orjade üle. Neid vahekordi käsitleb Aristoteles loomulike, justkui asjade endi loomusega antud vahekordadena. Kui võrrelda tema vaateid Platoni omadega, siis torkab muidugi silma väga erinev suhtumine naise rolli inimestevahelises läbikäimises. Kui naist käsitletakse perekonnaski
Kuna eakad tajuvad tõrjutust enda suhtes, siis kutsub see esile hirme, depressiooni ja pettumust (Tulva, Viiralt 2003). Tähtsat rolli vaimse tervise juures omavad minu arvates emotsioonid. M. Gorbunova ja L. Figlin (2010) toovad oma uurimuses välja, et emotsioonid määravad, millisesse sotsiaalsesse gruppi me kuulume. Nende meelest on emotsioonidele omane kaks põhilist sotsiaalset funktsiooni: esiteks emotsioonid struktureerivad sotsiaalseid situatsioone, teiseks on emotsioonid ise indiviidi sisemisteks ressurssideks millega on võimalik vahetada. Uuringu autorite arvates on tähtis, et emotsioonide struktuurist arusaamine võimaldab kirjeldada etteennustamatuid sotsiokultuursete protsesside muutuseid. Samuti ka kirjeldada konkreetse sotsiaalse grupi empiirilisi tunnetusi ja kujutlevat maailma. Vaimsele tervisele mõjuvad negatiivselt sotsiaalne ja emotsionaalne üksindus, alistuv või eitav
Psühholoogiline kontroll, st Psühholoogiline kontroll, st Autonoomsust mittetoetav Autonoomsust toetav (Eirav) Leebe Soojus, emotsionaalne toetus Võimalikud pedagoogilised teooriad · Konstruktivistliku teooria järgi struktureerivad õpetajad keskkonna õppimist soodustavaks; lapsi julgustatakse uurima ja objektidega manipuleerima ning sel viisil arendama kognitiivset arusaamist. Õpetaja roll sõltub laste tasemest ja huvidest, samas on oluline osa ka sotsiaalsete oskuste toetamisel. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse konstruktivistlikuks ehk lapsekeskseks. · Traditsioonilise õppimisteooria järgi on õpetaja roll väga kontrolliv ja juhtiv. Rõhutatakse akadeemiliste oskuste õpetamist. Sotsiaalsete
pole ammendav. ,,Mõistus" on tema arvates liiga ebatäpne termin inimese määratlemiseks. See on ainult osa terviku asemel. Mõistete keele kõrval on olemas emotsioonide keel, loogilise ja teadusliku keele kõrval on olemas poeetiliste kujundite keel. Keel ei väljenda eelkõige mitte mõtteid ja ideid, vaid tundeid ja erutusseisundeid (Cassirer, 1999, lk.47). Cassireri arvates on inimene pigem animal symbolicum, sest ta loob sümboleid ja kasutab neid. Sümbolid organiseerivad teadvust, struktureerivad seda teatud sümboolsetele vormidele vastavalt.Sümboliseerimisvõime on suunatud tulevikku, see annab inimesele võimaluse oma maailma pidevalt ümber kujundada ja luua. Mis on inimene 8 3. Erinevused inimliku ja loomse maailma vahel. Defineerides inimest animal symbolicum'ina, peaks seda definitsiooni arendama, täpsustama. Pole kahtlust, et sümboolne mõtlemine ja käitumine on inimelu kõige
Posmodernism, kui sotsiaalne teooria Postmodernismi kui sotsiaalset teooriat on mõjutanud Prantsuse koolkond. Prantsusmaa, nagu mitmed teisedki tööstusmaad, oli läbinud kiire industrialiseerumise, tarbimine kasvas jõudsasti. Marksistlikud teooriad hakkasid populaarsust kaotama. Sotsiaalne teooria kohati maskeerib mitmed erinevad tõed. Üheks Prantsuse kooli esindajaks on Michel Foucault. Foucaulti töö on rohkem seotud sellega, et paljastada, kuidas sotsiaalsed normid ja koodid struktureerivad inimeste elusid. Et seda mõista, tuleb aru saada võimu rollist ühiskonnas. Prantsuse koolkonna esindajad Lyotard ja Foucault on oma ülesandeks võtnud ,,erinevuse" paljastamise ja tutvustamise. Inimesed saavad võidelda ühetaolisuse vastu. Viimane postmodernistlik sotsiaalne teoreetik on Jean Baudrillard. Kui Lyotard ja Foucault eitasid postmodernistideks olemist, siis Baudrillard tihti isegi propageeris seda. Baudrillard väidab, et
(Kon, 1987/1981: 40) Madala ja adekvaatse enesehinnanguga inimeste vahe seisneb selles, kuidas nad oma emotsioonidega toime tulevad. Positiivsed inimesed lepivad paratamatusega, et halb enesetunne küll võib aeg ajalt esineda, kuid teavad, et see on mööduv. Madala enesehinnanguga inimesed aga mattuvad depressiooni. (Reasoner, 28.11.2009) Inimeste enesehinnangud kujutavad endast teatavaid tunnetuslikke skeeme, mis üldistavad isiksuse varasemat kogemust ja korrastavad, struktureerivad uut informatsiooni ,,mina" antud aspekti kohta. Ent enesehinnang ei ole lihtsalt tunnetuslik akt, vaid väljendab ka teatavat nõudmiste astet (nõudlusnivood), eriti siis, kui hinnang puudutab isiksuse võimeid ja potentsiaalseid võimalusi. Enesehinnang võib olla ka vahendiks oma püüdluste realiseerimisel. (Kon, 1987/1981: 41-42) Enesehinnangute kriteeriumid võivad olla erinevad. Inimene hindab ennast kahel viisil:
otsimise kulusid. · Ettevõtte strateegiad aitavad suunata ja motiveerida töötajaid ning samal ajal saadavad ka väljapoole signaale kergendamaks suhtlemist ootuste täpsustamise kaudu. · Riigikeel on samuti käsitletav reeglite süsteemina, mis aitab koordineerida selle riigi kodanike tegevust. · Viisakusreeglid teevad kooselu mõnusamaks (seegi on üks koostöökasu vormidest) · Üldistatult võib öelda et institutsioonid korrastavad (struktureerivad) koostegevust. Valdavalt tähistab institutsiooni mõiste mingit reeglite süsteemi ehk reeglistikku, kuigi mõnikord peetakse silmas ka mingit üht konkreetset reeglit. · Institutsioonid reguleerivad dilemmastruktuurseid koostegevusprobleeme sellega, et toovad suhetesse usaldusväärseid ootusi asjaosaliste käitumise suhtes. Keelates, lubades või käskides indiviididel midagi teha
18. Miks kasutatakse "heat-shock" geenide promootoreid? (Jälle üks imelik küsimus, selleks, et geenilt trankribeerida mRNA ja mRNA'lt vajalik valk.) Heat-shock geenide aktiivsus indutseeritakse rakusiseste tingimuste muutumisel, mille tagajärjel valgud hakaksid denatureerima. 4 Mõned neist geenidest kodeerivad valke, mis on denatureerivatele tingimustele erakordselt vastupidavad, teised jälle tsaperone, mis denatureeritud valke uuesti re-struktureerivad. Heat-shock geenide transkriptsioonil peatub PolII pärast esimese 25 bp sünteesi, aga ei termineeri transkriptsiooni. Transkriptsioon jätkub pärast seda, kui keskkonnamuutuse mõjul on aktiveerunud HSTF (heat-shock transkriptsiooni faktorid). 19. Mida tähendab väljend "kasutades lacZ reporterina" ja mis analüüsimeetodiga on tegu? Transgeenne analüüs. Ei tea täpselt, aga pmst luuakse DNA konstrukt, milles on uuritav sidumissait (näiteks mingi UAS), TATA-box ja
suhestumine tekstiga jne.) Kirjandusteosel on kunstiline ja esteetiline poolus. Esimene on seotud autoriga ja teine lugejaga. ,,Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks siis, kui ta on konkretiseeritud (lugeja poolt), konkretiseering sõltub lugejast. Teos tekib teksti ja lugeja ühildumisel." (Iser, 1990) J. Culler: Prantsuse strukturalism + retseptsiooniteooria. Kirjanduslikud normid, konvetsioonid ja koodid struktureerivad lugemiskogemust, teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendamist. S. Fish: AFFEKTIIVNE STILISTIKA: lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise jälgimise kogemuse ajaliseks kulgemiseks. Järgides trükitud teksti, mõtestab lugeja enda jaoks seda, mida ta on juba lugenud ja selle põhjal loob ootused tuleva jaoks. Tekst ei täida alati ootusi, vead (e. ootuste mittetäitumine) on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus. Retseptsiooniuurija küsimusi:
keskkonnas. Kultuurilise kapitali erilisus – kestvaim liik! ‘Improvisatsiooni tees’ Muutustega kohanemine/improviseerimisvõime erinev, sest erinev habitus e individuaalne suutlikkus (kapitalide kooslus indiviidide käsutuses)! NB! Habitus ei toimi puhta ratsionaalse süsteemina – inimene on emotsionaalne olevus! Habitus - kestvate, kuid teisenevate hoiakute süsteem, struktureeritud ja struktureerivad struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning, mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes kohaneda muutustega isiklikus elus ja struktuursete muutustega teatud tegutsemisväljal grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Habitus ja väli Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit
Weberit on vastandatud Marxile (,,religioon põhjustab muutusi ühiskonnas" vs ,,religioon takistab ühiskonna arengut") - see vastandus on tegelikult kunstlik. Georg Simmel (1858-1918) eristas kõikides nähtustes sisu ja vormi. Sotsiaalsete vormide teooria: sotsiaalne maailm koosneb vormidest, mille ülesanne on luua ühendus sisude vahel. Abielu näide: abielu kui nähtus eksisteerib üle maailma, kuid selle vorm on piirkonniti erinev. Vormid struktureerivad/ehitavad üles ühiskonna, kuid on arenevad, muutuvad ja mõnikord kaduvad. Religioon: inimene projekteerib end oma jumalasse. Et Jumalast rääkida, kasutatakse ühiskonnas olemas olevaid kujutlusi kui inimesed on kogenud armastavaid suhteid, kannavad nad kogemuse üle kujutlusse armastavast Jumalast. Religiooni vorm = armastava Jumala idee, sisu = inimestevahelised suhted. Romantiline suhtumine religiooni: kaasaegne religioon pole võimeline täitma inimeste
On soovitatud hinnadiskrimineerimist käsitleda ka alljärgneva taksonoomia järgi: - Täielik diskrimineerimine iga ostja ostab punktis, kus kasutaja piirtulu võrdub toodete piirkuluga. - Otsene segmenteerimine müüja seab hinna suhtesse mingi tunnusega (näiteks vanus või sugu), mis otseselt on tarbijate rühmadesse jaotumise aluseks. - Kaudne segmenteerimine müüja püüab leida mingid sarnased atribuudid, mis struktureerivad valikut ja kaudselt segmenteerivad tarbijad (pakendi suurus, kasutatav kogus, kupongid). Hinna kohandamise uurimisel võime erinevaid võtteid vaadelda grupeeritult hinnasoodustustena (või ka allahindlustena), segmenteeritud hinnakujundusena või ergutushinnana. Segmenteeritud hinnakujundus - Segmenteerimine ostja identifitseerimise teel - Segmentide eristamine võib olla lihtne (täiskasvanud, lapsed - juuksuri juures) või vastupidi küllalt keeruline
Konstruktivistlik õppimiskäsitlus (Candy, Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad puutuvad kokku uue kogemusega, koondavad sellele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi liiguvad nad eemale vaimsest tasakaaluasendist ja struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on konstruktivistlikus õppimiskäsitluses ise aktiivne ja iseseisev ning valib tegevuse, edasiliikumiskiiruse ja määrab hindamise. Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi. Õpikeskkond on rikkalik , varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele.
Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Antropoloogid uurivad erinevaid kultuure ning võrdlevad neid nedega, mida juba tunnevad.
vajadused). Kaaslust pakkuv pere: *pere edu sõltub sellest, kuidas pere liikmed lepitavad oma erinevaid vajadusi ja huvisid edukalt läbi jagatud kogemuse *Vaba aja veetmine ja interaktsioon pere liikmete vahel psühholoogilise rahulolu terminites Vaba aja/mängu tingimused: *indiviid tajub vabadust valikul *tegevused valitakse sisemistel põhjustel *tegevuse tulemuseks on positiivsed tunded ja sisemine rahuldus Imiku ja maimikuiga: Vanemad algatavad ja struktureerivad mängu Vanema-lapse mängu 5 eelist: *hoiab optimaalsel määral lapse erutust nii, et lapsel ei ole igav või ta ei ole üleerutatud *laps tunneb kontrolli keskkonna üle- areneb enesekindlus ja intellekt *mäng pakub lapsele sotsiaalset kontakti täiskasvanuga – õhutab turvalist kiindumust *mäng õhutab last ümbritsevat uurima *mängus pöörab laps tähelepanu keele/kõne sotsiaalsetele aspektidele Turvaline kiindumus
ratsionalismi. Platon: anamnesis Descartes: selge ja distinktne mõtlemine 3.Immanuel Kanti ,,transtsendentaalne pööre" Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks? Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meil on mingi fakt, millele me anname tõe väärtuse homme tõuseb päike. Aga kuidas on üldse võimalik see, et minu meel/kogemus midagi paratamatuna tajub? Kant: on olemas paratamatud vormid ruum, aeg, substants(ühik) jne, mis minu kujutlust struktureerivad. Objektiivsetel asjadel on ajaline järgnevus ja kolmemõõtmeline ulatus. Me ei tea, millised on asjad tegelikult minu ümber, kuid nii nad paratamatult mulle tunduvad! Ma ei tea, kas tegelikult on olemas üksteisele järgnev aeg, aga nii see paratamatult tundub. Lugeda: heidegger 4. tunnetuse mehhanismid: fenomenoloogia Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? *fenomenoloogia fenomenide uurimise teadus. Teadmine lähtub kogemusest, mis on ühel või teisel viisil struktureeritud
../ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena." (Iser 1990: 20902091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R. Barthes > tõlgendusteooria, mis avab teksti lõpututele alternatiivsete tähenduste hulgale > vt. Ka autori surma mõiste S. Fish > affektiivne stilistika (affective stylistics) > Lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise kulgemise kogemuse ajaliseks kulgemiseks Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl
teksti ja lugeja ühildumise tulemusena.“ (Iser 1990: 2090–2091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R. Barthes > tõlgendusteooria, mis avab teksti lõpututele alternatiivsete tähenduste hulgale > vt. Ka autori surma mõiste S. Fish > affektiivne stilistika (affective stylistics) > Lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise kulgemise kogemuse ajaliseks kulgemiseks Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl
Seal, kus käed liiguvad spiraalselt, neile on omane niisutuspõllundus, metallist tööriistad ja hierarhia. Teiselt poolt keha liikumine tervikuna, keha liikumine sõltub ka geograafilisest asendist. Talle on ette heidetud, et tõestusmaterjali pole, pole kindel, palju seda uskuda. Filmis endas on vastuolud. Uus etnograafia (püüti uurida teaduslike meetoditega), etnoteadus, kognitiivne antropoloogia (eesmärk oli teada saada, kuidas inimesed ise näevad ja struktureerivad seda maailma, kus nad on ja elavad, teisi inimesi, millistesse kategooriatesse jagatakse, mis toimub nendes kategooriates jne), komponentanalüüs. Uuriti nt botaanikat, milliseid taimi inimesed eelistavad, kasulikud taimed, umbrohi jne. Valdkonnad oli erinevad kõik, mida niiviisi uuriti. Komponentanalüüs nt mida tants tähendab, uuritud tantsutseremooniat ja siis on lastud inimestel seda tõlgendada.
Nagu märkis Marx, ja nagu naised on omal nahal kogenud, tasub võrdsete poliitiliste õiguste eest küll võidelda, kuid neil on vähe väärtust, kui igapäevases argielus inimesi ikkagi koheldakse ebavõrdselt. Osaluspoliitika teoreetikud väidavad, et ainult aktiivne, demokraatlik kaasatus kõigisse huvipakkuvatesse küsimustesse võib kaasa tuua tõelise vabaduse ja võrdsuse kõigi jaoks. Ainult siis, kui me ise oleme osalised nende otsuste langetamisel, mis struktureerivad meie elu kõigis valdkondades, oleme me tõeliselt vabad, väidavad nad. Ja kui asetada see eelmise peatüki poliitilist kohustust puudutanud arutelu konteksti, siis ainult osalusdemokraatias on ühiskondliku lepingu teooria voluntaristlikud eeldused rahuldatud. Säärases ühiskonnas võime endast tõesti mõelda kui ühiskonnaliikmetest, kes vabatahtlikult annavad oma panuse. Ning seega vaid neil tingimustel võib meil üldse tekkida kohustus riigile alluda.
Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi
Teiseks uudsuse allikaks on igasugused süsteemsed vead, kirjanduslikud mutandid. Need ootamatud sündmused ja vead kinnistuvad. Uuendus võib toimuda ka mittekirjanduslike ridade arvel. Muutub kontekst. Dokumentaalzanrid tungivad kirjanduslikku ellu ja muutuvad kirjanduse elementideks. Ka Bourdieu kirjandussüsteem on Tõnjanovist mõjustatud. Dominandi mõiste: üksikelementide esilekerkimine ja teiste elementide deformeerumine. Dominantsed elemendid struktureerivad teksti. Metonüümia proosas ja metafoor lüürikas. Vene formalistide meetod on hästi rakendatav avangardi/revolutsiooni/ muutuste perioodidel. Eriti Sklovski mõisted on seotud avangardiga. Strukturalism on tihedalt seotud vene formalistidega. 1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis; 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutumise (terviklus); 3) Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks
Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). 2 Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korral-
Transkriptsiooni pausimisemehanism heat-shock geenide regulatsioonis kirjeldati esmalt puuviljakärbsel. heat- shock geenide aktiivsus indutseeritakse raku-siseste tingimuste muutumisel, mille tagajärjel valgud hakkaksid denatureeruma (nagu temperatuur tõus). Mõned neist geenidest kodeerivad valke, mis on denatureerivatele tingimustele erakordselt vastupidavad, teised jälle chaperone, mis denatureeritud valke uuesti re-struktureerivad (re-fold). Nende geenide ekspressiooni regulatsiooni mehanism on evolutsiooniliselt kujunenud selliseks, et ekstremaalsetes tingimustes on transkriptsiooniks kõik olemas, st pole vaja kromatiini lahti pakkida ega transkriptsiooni preinitsiatsiooni kompleksi kokku panna. 38. Mida tähendab väljend "kasutades lacZ reporterina" ja mis analüüsimeetodiga on tegu? Transgeenne analüüs. Reporter geen on geen, mida lisatakse teise huvipakkuva geeni uurimiseks geeni sisse (rakukultuuris,
2 Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Loodusteaduslik meetod (ka: teaduse meetod): olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks
Ernst Cassirer. Sümboolsete vormide filosoofia 1923-29 Märgi (signaali) ja sümboli eristus. Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust tähenduste maailmast. Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel on ainult funktsionaalne väärtus. Inimene kui sümboleid loov ja kasutav olend Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest ehk vormidest. Sümbolid struktureerivad teadvust vastavalt teatud sümboolsetele vormidele nagu: Keel Müüt Religioon Kunst Ajalugu Teadus Need on ühe ja sama teema variatsioonid, ning filosoofia ülesandeks on teha see ühine teema kuuldavaks ja arusaadavaks Pitirim Sorokin (1889-1968) Sotsiaalne ja kultuuriline dünaamika 4kd 1937-1941 Sotsiaalse nähtuse olemus. Igasugune mõte, igasugune psüühiline üleelamine on väljendamatud nende puhtas psüühilises olemises ja
kodeerimine. Siin näeme me kõige rohkem järjepidevat, kõige rohkem dokumenteeritud röövimise fenomeni protseduure, nagu näiteks kunstliku viljastamise tehnikad, mida teos- tatakse jätkuvalt osade röövitute peal läbi nende paljunemisvõimeliste aastate. Sinu usk "Kosmose Venna" teooriasse, et nemad on õiglased ja targad, sina aga mannetu, võib pärineda tulnukatest teadlaste ponnistustest. On võimalik, et tulnu- kast teadlased struktureerivad neile omasel viisil inimkonda ümber piinliku täpsusega kasutades metoodilisi, kliinilisi ja geneetilisi manipulatsiooniprotseduure. Seda selleks, et me ei nõuaks otsest seletust maailma afääride kohta. Võibolla on mingitel põhjustel käimas topeltuurimus inimrassi kohta, mis on teada ainult tulnukatele, kes seda programmi juhivad. Võib kaaluda võimalust, et see on tulnukate teadusliku uurimistöö missioon, kus uuri- takse tehniliselt vähemarenenud planeete.
Lisaks sellele ka akadeemiline haridus, mis kinnitab demokraatiat - võim on sinu käes. AGA: kas tegelikult ühiskond on nii selgelt jaotunud? Kas saab kultuurilist kapitali vahetadad majandusliku vastu? Featherstone'il ei ole eriti palju uurimusi ehk alust selliseid järeldusi teha. Ta võtab Bourdieu teooriat üsna lihtsalt üle Inglise konteksti. Ühelt poolt: neohõimud (Maffesoli). Liigud kuhu tahad. Teiselt poolt: vanad struktureerivad mõjud. Liigud sinna, kuhu su raha sind juhatab. Savage (1992) uuris, kuidas inglased saavad mobiliseerida kolme sorti vara: organisatsioonilist, omandit ja kultuurilist. JOONIS erinevatest tarbimisobjektidest. Organisatsioon on oluline vara, mida Bourdieu oma töödes ei kasuta. See tähendab, et ehkki elustiil on oluline klassiidentiteedi tekitaja (ja kultuuriline tarbimine sealhulgas) tuleb siiski vaadata, ka ühiskonna muid struktuure. 1
Cassireri olulismaks teoseks on mahukas ,,Sümboolsete vormide filosoofia" (1923-1929). Selle põhitees inimesed on eeskätt sümboleid loovad ja kasutavad loomad (animal symbolicum).Kõik inimese kultuurilised saavutused: ·keel, ·religioon, ·müüt · teadus, ·kunst, · poliitika kõik on unikaalsed osad inimese evolutsioonilisest arengust ja nad on aidanud meil kogeda ja mõista maailma. Sümbolid organiseerivad inimese teadvust, struktureerivad seda vastavalt sümboolsetele vormidele. Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest e vormidest (keel, mütoloogia, religioon jne), mis on loova inimvaimu väljendusteks. Sümboliseerimisvõime on ühtlasi suunatud tulevikku, see annab inimesele võimaluse oma inimlikku maailma pidevalt ümber kujundada. Erinevad sümbolilise tegevuse vormid on kõik omavahel seotud. Sümbolid ei ole seotud mitte reaalsuse imiteerimise v representeerimise, vaid reaalsuse
– 10.k. haarab objekti pintasett-haardega – sooritus paraneb oluliselt vanusevahemikus 7-13.a. – vanemad lapsed oskavad kasutada meeldejätmist hõlbustavaid strateegiaid ja ajufunktsioonide küpsemine lapseeas: struktureerivad materjali paremini *motoorsete ja visuo-motoorsete võimete osas areng kiirem (enne 9 a) – on leitud, et mäluoskused täienevad kõige enam vanusevahemikus 8-10 eluaastat 19
Leida optimaalne lahendus juhtunule Damaska: Proaktiivne ja reaktiivne riik Damaska esitas traditsioonilise võistlevat menetlust, mis võrdleb kohtuekspertureerimisprotsessi ja tsiviilõigusega ja milles on inkvitseerimisprotsess, ning esitas nüüdsema kirjeldava raamistiku, mis oli korraldatud kahe erineva telje vahel. Damaska "hierarhiline - koordineeriv" telg peegeldab seda, kuidas riik on oma kohtus ametnike korraldanud, kusjuures hierarhilised riigid struktureerivad oma kohtupoolseid filiaale stratifitseeritult ja jäigalt määratlevad rollid, erinevalt riikide koordineerimisest, kes korraldavad oma kohtunike vabalt kattuvad valdkonnad ja kontsentreeritud, mitteametlikud otsustusprotsessid. Damaska teise "riikliku aktivismi" teljega peetakse "aktivistiks" neid riike, kes püüavad rakendada materiaalseid väärtusi paljude sõidukite, sealhulgas kohtumenetluse kaudu, kuid reageerimisvõimelised riigid ei kinnita konkreetset
annaabi.ee 
