Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseen...
STRESS Loe läbi õpikust leheküljed 153 – 155 ja 163. Iseseisva töö tegemiseks otsi lisamaterjali ka Internetist. Ülesanne 1 Too ära 10 lahendust, mis sobivad sulle, et end stressist säästa (kirjuta ka põhjendus, et miks antud lähenemine aitab stressist jagu saada): 1. Positiivne mõtlemine – kui ma olen negatiivne, siis ma üldiselt olen ka kohe stressis, aga positiivne mõtlemine annab mulle hea mõtlemise ning ei mõtle halbadele asjadele ning annab ka hea enesetunde 2. Piisav magamine- Kui olen vähe maganud, siis tekib tavaliselt unepuudus ning pahur tuju, kuid kui olen piisavalt maganud, siis on terve päev hea olla ning ei nähva kellelegi 3. Päevaplaani tegemine- Mõtlen õhtul või hommikul valmis päevaplaani, mida soovin teha ning mis kellaajal umbes, et saada varem magama ning kõik tehtud, sest kui jõuab õhtu kätte ja taipan, et pole midagi korda ...
10 nippi stressiga toimetulekuks Stress on emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ja tekib olukorras, mis nõuab kohanemist. Stress on normaalne nähtus, organismi reaktsioon muutusega kohanemiseks. • Kindlasti tuleks endale kindlaks teha, mis sinus pingeid põhjustab. • Hoolitseda tuleks oma keha eest, süüa tervislikult, magada piisavalt, ning treenida tuleks vähemalt kolm korda nädalas. Samuti alkoholi ning suitsetamist tuleks vältida. • Tegema peab asju, mis sulle meeldivad. Näiteks kuula muusikat või vaata head, naljakat filmi mis su emotsiooni rõõmsamaks muudab. • Aega peaks planeerima • Vaatle oma olukorda eemalt, asenda kasutud ning halvad mõtted parematega. Alati saab leida millesti hea külje. Oleneb sellest mis nurga alt vaadata. ( kas klaas pooltäis või pooltühi) • Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa mõjutada ega muuta, kasuta ...
Stress Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt. Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-, hirmu- või võitlusreaktsioon ning oma olemuselt on need ajus vallanduvad füsioloogilised reaktsioonid. Organism ei oska vahet teha igapäevaste stressifaktorite vahel, nagu kohtumisele hilinemise või toidu põhjakõrvetamise, ja suuremate stressiallikate, nagu autoõnnetusse sattumise või murdvarga ähvarduse vahel. Hoolimat...
Küsitlus stressi põhjustest ja mõjust õpilaste seas. Tere, koolikaaslane! Mina olen ..........., meie kooli ......(klass) klassiõpilane. Sellel aastal teen uurimistöö teemal ,,Stress". Olen väga tänulik, kui ka Sina oleksid mulle abiks selle töö tegemisel ja täidaksid ausalt alloleva küsimustiku. Õigeid ega valesid vastuseid ei ole.Küsimustele vastamine on anonüümne. Suur tänu ja jõudu tööle! Klass: Vanus: Sugu: (tõmba ring ümber) No Küsimused Mitte Harva Tihti Alati kunagi 1 Kas sa kergesti ärritud iga pisi asja pärast? 1 2 3 4 2 Kas sa närvitsed, kui pead kedagi või midagi ootama? 1 2 3 4 3 Kas sa punastad, kui satud ebamugavasse olukorda? 1 2 3 4 ...
Mis on stress? Kuidas vältida stressi ehk ABC! Tervisekasvatus ja esmaabi. Autorid: Jevgenia Špiljova, Jevgrnia Burljajeva. 02.10.2013 • Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Mis on stress? • Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Hormoonid. • Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes – nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus...jne. Kuidas tekib stress? • Vaheta õhkkonda • Tee trenni • Kirjuta kõik üles • Ära huumorimeelt kaota • Mine jalutama Kuidas vältida stressi? • Jäta kõik pooleli • Ütle "ei" asjadele, milleks sul aega pole • Tähelepanu nõudvate ...
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla...
Stress Referaat Õpilane: Juhendaja: Võnnu 2012 Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi r...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Anneli Priinits ISESEISEV TÖÖ Stress Edda Sõõru Tartu 2014 Minu toimetulek stressiga Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib sise- ja väliskeskkonna muutumisel. Stressi korral on hormoonide talitus häiritud ja tekib esile nn. stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖSTRESSI ANALÜÜS Analüüs Pärnu 2013 ESIMENE OSA 1.1 Küsimuste vastused 1. Millised mudatused on toimunud Euroopa tööturul viimastel aastatel? Tööstress on tekitanud kasvava huvi Euroopas viimaste aastatega. Töökoht on muutunud tänu majanduse üleilmastumisele. Töökoht hõlmab endasse rohkelt uusi teadmisi ja suhtluse tehnoloogiat, kasvavat mitmekesisust töökohtadel ja inimeste jaoks on kasvanud hingeline töökoorem. 2. Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas. 3. Milliste haigustega seostatakse tööga seotud stressi kõige enam? Tööga seotud stressi seostatakse kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusteg...
1. STRESS......................................................................................................... 4 1.1. Stressi tekkepõhjused....................................................................................................... 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus..................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
