BAROKK 1600-1750 17. sajandit nimetatakse barokisajandiks, it. k. ,barocco' eriskummaline. Levis üle kogu Euroopa, sai alguse Itaaliast, kus pääses esile kirikuarhitektuuris. Kirik püüdis näidata oma võimu ja tugevust. Itaalia barokkarhitektid on töötanud ka Venemaal ja mujal Euroopas, seetõttu jõuab see ka Eestisse (Kadrioru loss). Arhitektuur Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, sageli kavandati põhiplaanid kõverjoonelised. Kadus side hoone terviku ja fassaadi vahel. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis ...
Eesti keele nimetus Ladina keele nimetus + Kõrgus Õitsemis- Värvus Mullastik Valgustin- Foto sordi nimi aeg gimused Aed- leeklill Phlox paniculata ´Peppermint 40-60 cm Juuli- Tumeroosa ja Parasniiske Poolvarjulin Twist®´ september valgete aia muld e kuni triiputega päikseline Aed- mägisibul Sempervivum x hybridum `Lee´ 15 cm juuli-august roosad Kerge, Päikseline kuivem tavaline muld Aed-merikann Armeria maritima `Va...
sealt tagasi mandri-Euroopasse juba selginenult. Hilisem kombinatsioon regulaarsete parkidega. 18. sajandil eraldus aiakunst arhitektuurist. Maadeavastused. Uued taimed introdutseeritud. Aianduslik tõusiklikkus. Eklektika ja Fookuses väikeaed, kujunduses Korrapärane aiakujundus, mille Kohalike liikide kasutamine, uusklassitsism korrapära ja klassikalised juured renessanss- ja barokkstiilis; kodumaised ja vanaaegsed kuni 19. saj lõpuni geomeetrilised vormid. lihtsad lahendused. Erinevad ruumid taimed. Peenrad: et kogu aeg Vastureaktsioon maastikupargile. aias hekkide ja põõsagruppidega midagi õitseks; kombineerimine
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel
Suuremasse turbaaeda istutame ka kõrgekasvulisemaid rododendrone nagu katavba, smirnov, lühiviljaline, jaapani vasey, schlippenbach ning kännasmustikas, samuti vaevakask jt. Turbaaed võimaldab kasvatada ka suurte puude all igihaljaid rododendroneid ja teisi poolvarjus kasvavaid taimi, kui puude tihe juurestik seda muidu ei lubaks. KIVIKTAIMLA Esimesed kividega aiad loodi Hiinas, kust nad levisid Jaapanisse. Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid "jumalikustatud". Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust. Kiviktaimla on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. See paljude poolt armastatud maastikudisaini element on oma nime saanud kõrgetest mägedest, kus kivilõhede vahel nagu saatuse kiuste tärkavad
Esimesed kividega aiad loodi kasutanud kive ehitusel ja teede katteks. Hiinas, kust nad levisid 20.-30.ndatel aastatel hoogustus ka Eestis kiviktaimlate Jaapanisse. rajamine. Esimesena istutas mägitaimi oma individuaalaeda Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane fotograaf J. Riet Viljandis. aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kooliaedades rajati suuremad mägitaimede kollektsioonid Räpina ja Türi aiandustehnikumi aeda. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive Toilasse Oru lossi juurde rajati suurejooneline kiviktaimla. austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid "jumalikustatud". Okupatsiooniaastatel paljud kollektsiooniaiad hävisid või
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides
8 Hoolimata sellest omastas arhitekt teiste maade seas ka Itaalia pargikujunduses esinevaid elemente.9 5 Ibid. lk 146 6 Marroni, Ira Diana. 50 klassikut: Aiad ja pargid. Aiakunst antiigist tänapäevani. Tallinn, TEA, 2006 lk 106-207 7 Toman, lk 153. 8 Kluckert, Ehrenfried. Eurepean Garden Design from Classical Antiquity to the Present Day. France, Könemann, 2005, lk 186 5 Tänu André le Nôtre’ile tõusis Prantsuse aiakujundus Euroopas esikohale ning sellest võeti eeskuju. Le Nôtre’i jaoks on maastikudisain kui hiiglaslik, monumentaalne mõningate reljeefidega maal.10 Tema kompositsioon ei seisne üksnes ainult sümmeetrias – see oleks baroki pulbitsevale ja lõbujanulisele ajastule olnud liialt igav – vaid ka tasakaalus.11 Le Nôtre on loonud Vaux-le-Vicomte, Tuileries’ ja Versailles’ pargid. Tuileries’s töötades hakkas välja arenema noore arhitekti edaspidise loomingu konseptisoon, mis
Eest Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond Sisearhitektuur ja mööblidisain Vana-Hiina arhitektuur !!!!!! ! ! ! ! ! ! referaat !! Õppeaine: Arhitektuuri üldajalugu !! Õppejõud: Elo Sova Tallinn 2010Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Arhitekuuri omadused 1.1 sümmeetria arhitektuuris................................................................................................................4 1.2 kosmiline konseptsioon..................................................................................................................5 2. Vana-Hiina arhitektuuri Omadused............................................................................................6 3.Hiina arhitektuuriimed 3.1 Suur Hiina müür................................................................................................................
Seda kõike on ka varem tehtud: - struktuuride rajamine (teed, hooned jne), - taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), - maapinna modelleerimine (nn earthworks), - alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, - skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Kaasaegne maastikuarhitektuur (tänapäevase erialana) pärineb alles 19. sajandi keskelt: - termini võttis kasutusele Frederick Law Olmsted, kes kujundas Central Park'i New Yorgis; - eriala hõlmas töid, mis loodi erinevate inimeste poolt: arhitektid, aednikud, planeerijad, taimekasvatajad jne; - see on kujunduseriala: mõeldakse esteetikale/ilule, mugavusele, vormile. Koostanud: Kadi Karro
18.04.2011). Kurg, K. 2010. Algajale aednikule: mida ja kuidas talvel katta. Kättesaadav: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiahooldus/article.php?id=34824977 (viimati külastatud 14.04.2011) Kärner ja KO. Kevadine puude ja põõsaste lõikamine. Kättesaadav: http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ (viimati külastatud 17.04.2011). Kärner ja Ko. Kättesaadav: http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ (Viimati külastatud 16.04.2011) L.Patune-Mitt. Aiakujundus. Kirjastus "Valgus. Tallinn 1971, lk 242, 260 Laansoo, U. 2010. Jaanipäevaeelne õite pidu. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/578609 (viimati külastatud 14.04.2011) Laansoo, U., 2008. Hilissuvine õitseja hortensia väärib rohkem tähelepanu. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/439037 (viimati külastatud 05.05.2011) Laas, E. Dendroloogia. 1987. Tallinn. Kirjastus Valgus. Harilik liguster lk 687-689 Maaleht: jugapuu. Kättesaadav: http://www.maaleht
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/varviroomsad-jaapani-enelad?id=69325981 (11.04.16) Niine, A. (1976). Haljastaja käsiraamat. Tallinn: Valgus. 308 ja 324 lk. Novacek, C. 2015. Syringa Josikaea.Chalersnovacekbooks.[WWW]: http://www.charlesnovacekbooks.com/tag/syringa-josikaea/,(13.04.2016) Nurga Puukool. http://foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php?t=977 (15.04.2016). Palmisterna, I., Johnson, B K. 2006. Puud ja põõsad aias. Patune-Mitt, L. 1971. Aiakujundus. Perekonnakirjeldus, Toompihlakas 2016 Hansaplant. http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=137&art=167 (13.04.2016) Piir, R. Toompihlakas kultuuris. http://agrt.emu.ee/pdf/2000_4_piir.pdf (13.04.2016) Plants for a Future. Sorbus intermedia. http://www.pfaf.org/user/Plant.aspx? LatinName=Sorbus+intermedia ( 13.04.2016) Põõsasmaran. Kasutamine, https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5%C3%B5sasmaran Põõsasmaran. Liigikirjeldus, http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara.htm (02.05.2016)
delfi.ee/news/maakodu/aed/varviroomsad-jaapani-enelad? id=69325981 (11.04.16) 95.Niine, A. (1976). Haljastaja käsiraamat. Tallinn: Valgus. 308 ja 324 lk. 96.Novacek, C. 2015. Syringa Josikaea.Chalersnovacekbooks.[WWW]: http://www.charlesnovacekbooks.com/tag/syringa-josikaea/,(13.04.2016) 97.Nurga Puukool. http://foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php?t=977 (15.04.2016). 98.Palmisterna, I., Johnson, B K. 2006. Puud ja põõsad aias. 99.Patune-Mitt, L. 1971. Aiakujundus. 100.Perekonnakirjeldus, Toompihlakas 2016 Hansaplant. http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=137&art=167 (13.04.2016) 101.Piir, R. Toompihlakas kultuuris. http://agrt.emu.ee/pdf/2000_4_piir.pdf (13.04.2016) 102.Plants for a Future. Sorbus intermedia. http://www.pfaf.org/user/Plant.aspx? LatinName=Sorbus+intermedia ( 13.04.2016) 103.Põõsasmaran. Kasutamine, https://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%B5%C3%B5sasmaran (02.05.2016) 104.Põõsasmaran. Liigikirjeldus, http://bio.edu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
