1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. __________________________________________...
(http://www.gemius.ee/468/interneti-kasutatavus-12-euroopa-liidu-riigis.html) Väga populaarseks on muutunud ka e-kaubandus. 2013. aastal teostatud Eurobaromeetri järgi ostis Internetist midagi viimase 12 kuu jooksul 46% eestlasest vanuses 15+, Euroopa Liidus keskmiselt üks protsenti vähem. Veel 2010. aastal oli e-poodidest ostjaid Eestis alla 30% ning Euroopas keskmiselt 37%. (http://www.emor.ee/internetipoodidest-ostmine-on-seni-arvatust- populaarsem/) Eesti Statistikaameti andmetel on hetkeks, ehk 2015. aastaks, eestlaste e-kauplemise näitajad veelgi suuremad- viimase 12 kuu jooksul ostis/tellis Internetist kaupu või teenuseid 59% 16-74- aastastest, mida on 10 protsendipuntki enam kui 2014. aastal. Kõige enam osteti reisi- ja majutusteenuseid, kontserdi-, kino-, teatri- jm pileteid ning rõivaid ja sporditarbeid (52%). 85% 16–74-aastastest internetikaubanduse kasutajatest ostsid/tellisid kauba või teenuse Eesti müüjatelt, 44% Euroopa Liidu (v
.............................................................................5 ANALÜÜS............................................................................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................................................................................12 Statistika kodutöö ANDMESTIKU TUTVUSTUS Koduse töö andmestikuks valisin Statistikaameti statistilise elussündinute andmed (http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/12Sunnid/12Sunnid.asp). Kasutasin andmed ,,Elusündinud Ema vanuse ja haridustaseme ja asutusüksuse liigi järgi 2009.aastal" ja ,,Elusündinud sünnijärjekorra, Ema vanuse ja asutusüksuse liigi järgi 2009.aastal". Statistikaametis olid andmed uuendatud 31.05.2010. Andmestikust loodan leida vastused järgmistele uurimiseesmärkidele: 1
.................................................. Lisa 3................................................................................................ Lisa 4................................................................................................ SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on võrrelda keskmisi brutopalku erinevates maakondades, ning nende muutumist ajas. Uurimise all on neli maakonda: Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ning Võrumaa. Kõik andmed on võetud statistikaameti kodulehelt ning on aastate 2007-2016 kohta, ehk uurimisperioodiks on 10 aastat. Esmased statistilised andmed on toodud töö lisas. HARJUMAA Keskmine brutopalk Harjumaal vaadeldavate aastate jooksul on tõusnud 823 eurolt 1271 eurole, ehk kümne aasta jooksul on keskmine brutopalk kasvanud ligikaudu 35%. (vt joonised 1, 2) Aastal 2008, võrreldes aastaga 2007 on tõus olnud 11%. Järgneval, 2009. aastal on toimunud langus 4,5%
Miks tahavad noored Eestist lahkuda? Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist?
...........................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne Maapiirkondades on naiste töötus üldisest töötusest ligi kaks korda madalam, meeste oma aga viiendiku võrra kõrgem. Maal oli statistikaameti andmetel naiste töötuse määr III kvartalis 7 ja meeste oma 18 protsenti. Ka linnades ületab meeste töötus naiste oma, ehkki mitte nii palju. Meeste töötus oli linnades 15 ja naiste oma 11 protsenti. Statistikast selgub ka, et erinevused meeste ja naiste töötuses kasvavad vanusega. 15-24aastaste seas on meeste töötus 30 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra samas vanuses naise omast kõrgem. 25-49aastaste meeste töötus on 15 protsenti,
Perioodil 2000-2011 sisserännanute elukoha valikud Eestis jaTallinnas Kerdi Koonik Keskkonnakaitse 2015 • Teema- Perioodil 2000 – 2011 sisserännanute elukohavalikud Eestis ja Tallinnas • Eesmärk- selgitada välja erinevate sisserände gruppide elukohavalikud Eestis ning Tallinna linnaruumis perioodil 2000 – 2011 • Uurimisülesanded- neid on 3 • Kasutatud on Statistikaameti andmeid 2011 aasta rahvaloenduse põhjal • 4 peatükki- 1) olemus,ulatus,tegurid 2) andmed ja metoodika 3) suundumused 4) tulemused ja põhjused • Töö teoreetiline osa- rände ulatus, mõjust, teguritest ja arvatavatest põhjustest ning suundumustest • Kasutatud on Statistikaameti andmebaasi rahva ja eluruumide loendusest( 2011) • Metoodika- kaardianalüüs, joonised, tabelid ja segregatsioonimustrid
................................. 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid............................................................................................ 10 Sissejuhatus Antud referaat on teemal Põllumajandusmaa kasutamine ja seda mõjutavad tegurid, töö on koostatud aine Loodusvarade majandamise ökonoomika raames ning on üheks eelduseks aine läbimisel. Töös antakse statistikaameti andmete najal ülevaade 2003-2013 aasta põllumajandumaa kasutusest Eestis, kirjeldatakse põllumajanduse arengut ning tuuakse välja, mis on olnud soodustavad ja pärssivad tegurid. Kirjeldatakse maaga seotud tehinguid ja lõpetuseks on kokkuvõte ning kasutatud materjalide loetelu. Põllumajanduse areng Maareformi seadus hakkas kehtima 1. novermer 1991, selle algatamise eesmärk oli anda maa eraomandisse, pidades silmas nii edniste omanike õigusi kui ka maakasutajate huve. Lisaks
Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on käesoleval ajal tegevväelase ja tegevteenistuses olnud isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Eelnõuga suurendatakse töövõimetuspensioni arvestamise 2 baassumma suurust ja viiakse see sõltuvusse Statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas. Tegemist on muudatusega, mis on kaitseväelastele signaaliks, et kui riiki teenides peaks midagi juhtuma (nt raske vigastus), siis riik kannab tema ja tema lähedaste eest hoolt. Kaitseväelase ülesanne on keskenduda vaid sõjalisele operatsioonile. Sõdivale kaitseväelasele ka edaspidiseks toimetulekuks kindlustustunde andmisega tagame oma sõdurite professionaalse tegutsemise ja keskendumise oma ülesannete täitmisele
on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statistikaamet. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade lamba - ja kitsekasvatuse olemusest ja aretusest Eestis. Töö teises peatükis analüüsitakse konkreetsetele näitajatele toetudes statistikaameti andmetele lamba- ja kitsekasvatuses Eestis aastal 2010. 3 1. LAMMASTE JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 1.1 Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist
Tuuleenergeetika areng LNG terminal (Soome, Läti, Leedu või Paldiski-Muuga-Sillamäe?) Estlink2 merekaabel Soomega Kasutatud materjalid "Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020", Riigikogu http:// www.mkm.ee/public/ENMAK.pdf (26.11.2012) "Eesti energiapoliitika arenes koos ELi energiapakettidega". Einari Kisel, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler. http://web-static.vm.ee/static/failid/000/AR2009_Einari_Kisel.pdf (26.11.2012) Statistikaameti energeetika põhinäitajad http://www.stat.ee/energeetika (26.11.2012) "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 http:// www.mkm.ee/public/E_Energeetika_1991-2000.pdf (26.11.2012)0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg -> Ettevõtjale -> Energeetika http://www.mkm.ee/326240/ (26.11.2012) Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni statistika http ://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/ (26.11.2012) Tänan tähelepanu eest! Küsige julgelt küsimusi 8000
................................................................................................. 15 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 16 Lisad............................................................................................................................. 17 Lisa 1......................................................................................................................... 17 E-mail Statistikaameti nimede metoodika kohta.......................................................17 2 SISSEJUHATUS Kõikidel inimestel on olemas oma eesnimi. See on nagu iga inimese visiitkaart. Nimesid on väga palju erinevaid, kuid leidub ka sarnaseid. Lapsevanematel on erinevad viisid, kuidas ja mille järgi nad oma lapsele nime panevad. Erinevate
Tööjõud- tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine 2. Arvuta tabelis esitatud andmete põhjal Eesti elanikkonna % koosseis ja koosta saadud andmete põhjal tulpdiagramm. Eesti rahvuslik koosseis 2000.a. (Statistikaameti andmeil) Eesti rahvuslik koosseis 2000.a. (Statistikaameti andmeil) 10 000 elaniku kohta arv % eestlased 6527 65,27% 6 venelased 2807 28,07% ukrainlased 253 2,53% 5 valgevenelased 147 1,47% 2 , soomlased 88 0,88%
(raskuaste, töökoormus, töötundide arv), ettevõtte ärimudel ning pidevalt muutuv majanduskeskkond. Need on peamised tegurid, mille põhjal inimene, otsides töökohta, kujundab teatavad eeldused palga suurusele. Üldisemas plaanis mõjutavad elanike palgataset mitmed demograafilised tegurid. Käesolevas töös on vaatluse alla võetud osa võimalikest teguritest, mis rahvastiku palgataset mõjutada võivad ning mis on ka statistikaameti kodulehelt kättesaadavad. Ühe tegurina mõjutab palgataset kindlasti haridus, eeldades, et kõrgem haridus garanteerib ka kõrgema palga. Tegelikus elus võib muidugi olla, et madalama haridustasemega inimesed töötavad kõrgetel positsioonidel ning kõrgharidusega inimesed lihttöölistena – seda kas siis juhuse läbi või struktuurse tööpuuduse tõttu. Käesolevas töös lähtume siiski toodud eeldusest, et parem haridus viitab kõrgemale palgatasemele.
kogustes sisse vedada: sütt peamiselt USA-st, gaasi Ida-Euroopast, naftat väga mitmel pool maailmast. See-eest on töötlevad harud tugevad, naftatöötlemine isegi ülemäära. Hästi on arenenud ka äriteenused, nende eksport tasub osalt energia impordi Tallinna kütusetarbimise andmed on saadud Statistikaametilt, Keskkonnaministeeriumilt, kogumikust ,,Tallinn arvudes" ja ettevõtetelt. Kahjuks annavad allikad erinevaid andmeid, kuna koondite koostamise põhimõtted on erinevad. Statistikaameti aruannetes on Tallinna energiatarbimise hulka arvestatud kõigi nende ettevõtete kütusetarve, mille peakontor asub Tallinnas. Nii on Tallinna energiatarbimise statistikas esitatud näiteks ASi Eraküte (peakontor Tallinnas, Punane 36), Valga ja teiste Eestis paiknevate katlamajade kütusetarbimine. Statistikaameti aruannete andmeid on kasutatud ka Tallinna kogumikus ,,Tallinn arvudes", milles onkorratud eeltoodud metoodilist ebatäpsust. Siinne tegevuskava soovib esitada tõese ülevaate
Ida-Virumaa Rahvastiku Iseloomustus (sinu nimi) SWOT analüüs Tugevad küljed: palju töövõimelisi inimesi Nõrgad küljed: vananev rahvastik, madal eesti keele oskus, linnastumine Võimalused arenguks: eesti keele õpetamine Ohud tulevikus: venestumine, tööjõupuudus Kasutasime statistikaameti andmebaasi ja oma õpikuid AITÄH KUULAMAST JA VAATAMAST!
Ajakasutus Referaat-essee Käesoleva referaat-essee eesmärgiks on analüüsida inimeste ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal. Vastavasisuline uurimus on läbi viidud kahel korral aastatel 1999-2000 ning 2009-2010.1 Siinses töös püütakse tähelepanu pöörata mõningatele erinevustele ja sarnasustele eri perioodide vahel ning võimaluse korral pakkuda muutustele või nende puudumisele ka seletusi. Uuringuga sai ülevaate nii inimeste ajakasutusest üldiselt kui ka meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest. Eesti ei ole selle uuringu läbiviimisel ainulaadne taolist küsitlust on läbi
ning raha jätkub vaid hädavajalikuks (6). Suhteline vaesus olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega (3). SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013 Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest. 2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot. 2013. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,6 korda
SUREMUSE VANUSEKORDAJAD 140 120 100 80 60 40 20 0 1970 1980 1990 2000 2010 2019 Joonis 1. Suremuse vanusekordajad Eesti Statistikaameti avaandmete alusel koostatud suremuse vanuskõveral (joonis 1) on näha, kuidas Eestis on muutunud suremus eri vanuses inimeste seas viimase 50 aasta jooksul (aastatel 1970–2017). Joongraafikust (joonis 1) ning tabelist (tabel 1) on võimalik välja lugeda, kuidas imikusuremus on aastatega vähenenud ning oodatav eluiga on suurenenud nii meeste kui ka naiste puhul pea 10 aastat. Suremuse üldkordaja on küll vahepeal suurenenud, kuid alates aastast 2000 jälle vähenemis trendis olnud.
kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskendatud. E. hõre. See on Kaug-Ida. Seal on elamiseks karmid tingimused, seal on külm. Demograafiline üleminek, rahvastikupüramiid 3. Millised väited Eesti rahvastikupüramiidi kohta on tõesed? Interaktiivse püramiidi leiad Statistikaameti kodulehelt http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ a) 0- 4 aastaseid poisse on vähem kui sama vanu tüdrukuid. - Neid on enamvähem sama palju. Võibolla poisse veidi rohkem. b) Sündimus on viimase kahekümne aasta jooksul oluliselt suurenenud. – Vale. c) Naispensionäre on rohkem kui meespensionäre. - Õige. d) Kõige suurem noorte osakaal – Vale. e) Antud püramiid iseloomustab tänapäevast põlvkondade vaheldumist. – Õige. 4
põhitegevusala järgi 2010-2014 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2016 Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014" kuna antud teema pakkus mulle sellel hetkel kõige rohkem huvi. Valisin just 2011-2014 aasta andmed, kuna need olid kõige uuemad andmed Statistikaameti kodulehel. 1. Mõisted Brutopalk- töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk (Innove) Eesti Keskmine palk- Eesti Statistikaameti poolt ametlikult deklareeritud andmete alusel arvutatav Eesti maksumaksjate poolt saadav keskmine töötasu (bruto), millest ei ole
Sellepärast on tähtis püüda välisrännet iseloomustada ja aru saada tema põhjustest ja tegureist ning üks parim viis, kuidas seda kõike teha on võrreldes tänapäevast olukorda ajalooga. Selle uurimustööga proovin ma mõista, mis on põhjustel on eestlased rännanud üle riigipiiri minevikus ja selle abil leida, kas tänapäevane välisränne jälgib mingisugust mustrit või reeglipärasust. Selles uurimustöös on kasutatud uusimaid andmeid ja prognoose Eesti statistikaameti andmebaasist ja Euroopa Liidu statistikasüsteemist. Ajaloolisi andmeid välisrände kohta kogusin mitmelt seda puudutavalt veebilehelt ja raamatutest. Töö on organiseeritud lähiajaloo perioodide järgi alustades iseseisvumisega ja Teisele Maailmasõjale eelneva perioodiga ja lõpetades taasiseseisvumisega ja 2008 aasta majanduskriisi järgse tänapäevaga. Teisele Maailmasõjale eelnev periood Välisränne Eesti Vabariigi loomise eel Alates 19
Magatakse toolidel ja põrandal. Soomes elab kümneid tuhandeid eestlasi, kes ei sõida igal nädalavahetusel enam Eestisse, vaid näevad Soomes oma kodu. Kas teist või esimest, maitseasi. Eestlastest võib saada Soome suurim vähemusrahva rühm, kelle arvukust hinnatakse kuni 100 000 hingele. Mitteametlikult. Ametlikult on Eesti konsulaadi arvepidamises kirjas, et Soomes töötab 42 000 Eesti kodanikku, kes elavad enam kui kaheksasajas paigas. Nende arv kasvab aastas 4000–5000 võrra. Soome statistikaameti andmeil on eestlased ja Iraagi emigrandid kõige kiiremini kasvavad rahvusvähemused, iraaklasi on aga 3000 ringis.
Need trendid on olnud viimasel kümnendil ka positiivsel arenguteel. Kõrgtehnoloogilisele innovatsioonikesksele majandusele ülemineku seisukohalt ühe olulise eelduse täitmine oleks loodus- ja täppisteadustes ning tehnikaaladel kõrghariduse saanute osatähtsuse kasv. Eestis on see näitaja võrreldes kümnendi algusega tõusnud, aga alates 2007. aastast langev. EL riikide hulgas oleme selle näitaja osas keskmisest allpool. (Oras, K. 2012 Eesti Statistikaameti internetiblogi) 1. Säästev areng. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/2853 [12.11.2012] 2. Säästev areng. Maailm. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/2849 [12.11.2012] 3. Oras, K. (2012) Eesti Statistikaameti internetiblogi http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/19/eesti-jatkusuutlikkus-rio20- konverentsi-valguses-kas-reaalne-edu-voi-madal-stardipositsioon/ [12.11.2012]
1. Andmestiku kirjeldus Analüüsile on võetud Statistikaameti poolt esitatud andmed. Andmestik on koos kahe tabeli alusel. Esimene on : PO047 Abiellud ja lahkumised (analoogne RV2 ABIELUD). Teine on PO032 : Sünnid, surmad ja loomulik kasv aasta sugu ja indikaatori alusel. Andmed olid valitud nii, et tabelist PO047 võetud aastad on 1 2014 ning PO032 1986 - 2015. See lubab oletada, et abiellude arv määrab järgm aastal sündinute laste arvu.
miljonit Poola, Ukraina, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa 8. Iseloomusta eesti rahvaarvu muutumist läbi ajaloo 9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi Et teada saada infot riigi elanike arvu ja rände kohta 10.Miks korraldasid kõik euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal Sellepärast, et eri riikide rahvaarvu loendused oleksid omavahel võrreldavad 11.Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmei Statistikaameti andmeid kasutatakse riigijuhtide poolt pollitika kujundamiseks aga ka ettevõtjate ja teadlaste poolt 12.Kuidas arvutatakse sündmust, suremust ja loomuliku iibe üldkordajat Sünnid/rahvaarv X 1000 (sündimus) Surmad/rahvaarv X 1000 (suremus) Sünnid-surmad/rahvaarv X 1000 (loomuliku iive üldkordaja) 13.Loetle tegurid mis mõjutavad sündimust Sündimust mõjutavad riigi haridustase, rahvastiku vanuseline koosseis,
3. MIX 1. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal a. töö tariifisüsteemide arendamine b. ajatöö osakaalu suurendamine c. tükitöö osakaalu suurenemine 2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Türgi b. Prantsusmaa c. Taani d. Island 3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c
Eesti- ja välismajanduse uudis Eesti majandusuudis Finantsettevõtted teenisid II kvartalis Eestis kasumit 7,8 miljonit eurot, mida on 45 protsenti vähem kui mullu samal ajal, näitavad statistikaameti eile avaldatud andmed. Viimati oli finantsettevõtete II kvartali kasum madalam kui tänavu 2005. aastal, mil see ulatus 6,7 miljoni euroni. 2003. aastal oli nende kasum aga koguni 50,6 miljonit. Teise kvartali kasum 2011/2010/2005 16 14 12 10 Miljonit eurot 8 6 4 2 0 2011 2010 2005 2003 aasta II kvartali kasum oli kõige aegade suurim 50,6 miljonit eurot 25 20 15 Miljonit eurot 10
Maarja Lepind Võrrelge vähemalt kolme erinevat perekonna definitsiooni. Eesti Statistikaameti ametliku määratluse alusel on leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Kui võtta antud definitsioon lahti, siis on perekond ka inimesed kellel on üüritud korteris üks tuba ja teisele teine, ehki ei ole nad ei suhelnud ega tea miskit üksteisest. Teiseks punktiks oleks ühise raha kasutamine, nii oleks perekond ka ettevõtte omanikud, kellel on ettevõttel
Kui neid aga maailma ulatuses võrrelda pirnidega, siis on ploomitoodang ligi kaks korda väiksem. Ploomikasvatus 2 Koduaia viljapuu Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa).
ÜLESANNE 1 - vajalik edaspidises õpetajatöös! Vastan järgmistele küsimustele: 1. www.stat.ee - statistikaameti koduleheküljelt vali kolmest valdkonnast igast üks huvipakkuv, vajamined teema või üllatav fakt, mida võiks teil lasteaiaõpetajana vaja minna tööks lastevanematega; Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis.
Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlased, aasta-aastalt on
majanduskriisist tekkinud olukord, mis ei kindlusta ekspordi täieliku töökindluse. Paljude ajakirjanduses levinud arvamuste kohta, paistab Eesti ekspordi muutusted ikkagi positiivsed. Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, muutusi Eesti ekspordis aastatel 2008-2010, kuna sellel ajal oli ka majanduses väga raske olukord. Uurides nii ekspordi kui ka impordi sihtkohti. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebilehelt, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi leheküljelt ning internetis levivate arvamuste põhjal. Töö koosneb kahest peatükist, kus esimeses uuritakse muutuseid aastate jooksul. Teises osas tuuakse välja Eesti ekspordi peamised sihtkohad. Näitlikustavalt on koostatud joonised erinevate muutujate kohta. Autor loodab, et ainetöö koostamine antud teemal toob parema selguse ekspordis toimuvast. 1. MUUTUSED EESTI EKSPORDIS 2008-2011
SISSEJUHATUS Minu töö teemaks on "Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016". Valisin selle teema, sest palganumbrid on meedias alati aktuaalsed, sest palgast oleneb inimeste eluolu ning mind ennast väga huvitab mis valdkonnas töötades saab kõige rohkem palka. Ajavahemikuks võtsin 5 aastat (2012-2016). Antud töös uurin kuidas keskmine netokuupalk on viie aastaga muutunud ja püüan sellele põhjendava selgituse anda. Statistikaandmed pärinevad Eesti Statistikaameti kodulehe andmebaasist. Andmed on võetud majanduse valdkonnast "Palk ja tööjõukulu" alt. TERMINID NING SELGITUSED Palk- Tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. [1] Brutopalk- Kogupalk. See on palk millelt ei ole tehtud veel mahaarvestusi ehk makse. Netopalk- Töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui on maha arvestatud kõik seadusega ette
Elor Lember AUT-21 Hardi Kiviselg AUT-21 Rahvastikuprotsessid Rahvastikuprognoos ÜRO 2002. aastal koostatud rahvastikuprognoosi keskvariandi kohaselt pidi Eestis 2050. aastal elama vaid 657 000 inimest, kuid Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,25 mln. Rahva tuleviku mure pärast hakati ühiskonnas rakendama sündimust toetavat, turvalisust kasvatavat ja rahva tervist arendavat poliitikat, mis viis sündimuse ja tervisenäitajate paranemisele. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb 4 arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkoholi- ja tubakakulutused) ja individuaalsetest mittetoidukulutustest (k.a eluasemekulutused). Absoluutse vaesuse arvutamisel kasutatakse OECD traditsioonilisi tarbimiskaalusid (1 : 0,7 : 0,5). (Statistikaameti ajaveeb 20.01.2015) Absoluutse vaesuse korral jätkub perekonnal raha vaid hädavajaliku soetamiseks, sissetulekud jäävad alla poole määratletud miinimumist. Raha ei jätku normaalseks eluks vajalike vahendite soetamiseks. 1.2. Vaesuse põhjustajad Vaesuse suurim põhjustaja on ühiskonnas valitsev ebavõrdsus, mis leiab aset ka sugude vaheliselt. Kahjuks tänapäeval ei ole veel jõutud selleni, et meeste ning naiste palgad oleksid võrdsed
Eestis moodustas teenusmajandus Eurostati andmetel 70,5 % kogu majanduses loodud lisandväärtusest, millega paigutus keskmike sekka. Eestis oli teenusmajanduse harudes aastal 2009. hõivatud ligikaudu 65 % töötajatest (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 42). 2010. aastal moodustas teenusmajandus Äriregistri andmetel 68 % ning Statistikaameti andmetel 64 % kogumajanduse müügitulust. Osakaal on aastatel 2005 - 2010 püsinud Statistikaameti andmetel stabiilsena, vahemikus 64-65 %. Äriregistri andmetes esineb trend suurenemise suunas. Teenusmajanduses tegutses 2010. aastal 75 % kõigist ettevõtetest, osakaal on püsinud samal tasemel kogu perioodi 2005-2010. Teenusmajanduse osakaal töötajate arvus on selgelt kasvanud: 2005. aastal 53 % ning 2010
Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. Kuigi lehmade ja lehmapidajate arv on Eestis aasta-aastalt vähenenud, on piimatoodang lehma kohta suurenenud ning tõusnud on piima kvaliteedinäitajad. Aasta keskmine piimatoodang lehma kohta küünib 7000 kilogrammini ning lehmade produktiivsuse suurenemisega on suurenenud ka piima kogutoodang. Statistikaameti andmeil on Eestis 236 300 veist (sealhulgas 96 200 piimalehma), 369 500 siga, 108 800 lammast ja kitse ning 2 142 100 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal ja sigu kõige rohkem Viljandimaal. Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2009. aastal 566,7 tuh ha.
Ettevõte ei ole eelnevalt saanud EAS-i stardi- ja/või kasvutoetust. Ettevõtte osanikud ei ole samas valdkonnas tegutsemiseks eelnevalt Töötukassast toetust saanud. Ettevõtte vähese tähtsusega abi ei ületa 200 000 eurot. Ettevõtte müügitulu peab kolmanda aasta lõpuks ulatuma 80 000 euroni. Ettevõte kohustub looma kaks uut töökohta, mille brutopalk on vähemalt 70 protsenti Statistikaameti poolt viimati avaldatud aasta keskmisest brutopalgast (01.07.2018 854,70). Ettevõttel peab olema suutlikkus kasvada vähemalt 20 protsenti aastas. Lisaks pakub Eas palju praktlisi toetusi, näiteks "Alustava ettevõtja baaskoolitus"; "Nõustamine maakondlikes arenduskeksutes" Sarnastest toetustest on ilmselt tohutult abi igale alustavale ettevõttele, sest teadmised on olulised ja igasugune abi on ilmselgelt tere tulnud.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööj...
50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proportsioonid, kui mitu intervjuud üle Eesti tuleb läbi viia täites tabeli: Tee päring Statistikaameti andmebaasist, aga mõtle ennem tegutsemist! Harjumaa sh. Tallinn 39% 390 Hiiumaa 1% 10 Ida-Virumaa 13% 130 Jõgevamaa 3% 30 Järvamaa 3% 30 Läänemaa 2% 20
Soojusenergia hind Soojuse hinna kujunemine Soojusenergia hind kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul: 1. kütuse hind; 2. tootmisseadme kasutegur; 3. tootmisseadme töös hoidmiseks vajalikud tegevuskulud (hoolduskulud); 4. tootmisseadme amortisatsioonikulud; 5. põhjendatud tulukus (kaugkütte korral); 6. käibemaks (20%). Soojuse hind ettevõtetele Statistilisi andmeid soojusenergia hinna kohta ettevõtetes kogutakse Eestis Statistikaameti poolt. Soojusenergia kasutamise vajadus Soojusenergia kasutamine läbi aastate Küsimused :D ● Mis on soojusenergia ● Nimeta soojusenergia eeliseid. ● Mis aastatel toodeti kõige rohkem soojusenergiat? ● Mis aastaajal tarbitakse kõige rohkem soojusenergiat? Täname kuulamast! :) Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusenergia ● https://www.youtube.com/results?search_query=thermal ● https://www.google.ee/search?q=soojusenergia&hl=en&biw=19
osa veidi üle 1%. Belgia ekspordib · Valtsmetalli ja terast · Masinaid · Tekstiilitooteid · Veondusseadmeid · Teemante · Toiduaineid Majanduslikud suhted Eestiga · Kaubavahetus Eestiga on jõudsalt arenenud: import Eestist 30 mln EEK'lt aastal 1992 kuni 1.4 mld EEK'ni (89.7 miljonit eurot) aastal 2001 (kasv ligi 47 korda) · eksport Eestisse 296 mln EEK'lt 1992.a. kuni ca 1.30 mld EEK'ni (ligi 83 miljonit eurot) 2001.a. (4.4 korda). · Eesti Statistikaameti andmete alusel moodustas import Belgiast 2001.a. 1.9% Eesti koguimpordist. Import · Belgia impordib · Masinaid · Veondusseadmeid · Käsitöötooteid · Keemiatooteid Tänan tähelepanu eest!
http://www.sisekaitse.ee/StrEelarve/avaleht/1-strateegiadokumentide-seos-eelarvega/13- eelarve-koostamine/132-riigieelarve-koostamise-protsess/, Loetud: 27.09.2017 Riigieelarve materjalid 1992-2018. Rahandusministeeriumi kodulehekülg. https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated, Loetud: 30.09.2017 Kohalike eelarvete põhitegevuste tulud, kulud ja tulem. Statistikaameti kodulehekülg. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp, Loetud: 30.09.2017 Omavalitsusüksuste võrdlus (2016). Statistikaameti kodulehekülg. http://www.stat.ee/ppe- 63455, Loetud: 30.09.2017
ühiskonnas on raske toime tulla. Keskkond uueneb, paljud teadmised aeguvad, (kuna terve hulk selliseid elukutseid, mis olid 10 aastat tagasi ei ole enam olemas) on tekkinud vajadus ümberõppeks. Seega elukestva õppe vajadus on oluline kõikidele inimestele, olenemata soost ja vanusest ja hõlmab pidevat enese täiendamist. Tööandja jaoks on samuti oluline, et tema töötajad käiksid ajaga kaasas ja oleksid professionaalsed. Järgnevalt toon põgusad lõiked Statistikaameti uuringute kohta Eestis elukestva õppe võimalikkusest ja väljavõtteid erinevaist vastavasisulistest allikatest, asutuse juhi vaatenurgast. Euroopa Komisjoni poolt avaldatud materjal ,,Elukestva õppe ruum" leidis, et tööandjate peamine ülesanne on, oma personalile tingimuste loomine, täiendavate oskuste arendamiseks. Kuid võimalusel võtavad ka laiema sotsiaalse vastutuse, pakkudes õppimisvõimalusi ka laiemale auditooriumile
oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi toimus jaanuaris ekspordi suurenemine 14% ulatuses, mis on rekordiline, sest viimati oli ekspordi suurenemine kõrgem kui 14% neli aastat tagasi. Samuti suurenes Eesti põlevkivitööstuse väljavedu rahalises väärtuses. Ära tuleks märkida, et kaupade müük suurenes enim just Saksamaale ning kui Saksamaa soovib edaspidigi neid kaupu osta ja Eesti jätkab samas või suurema mahus kaupade importi Saksamaale, siis on majanduskasvu oodata
Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks
eestlased elama asunud linnadesse ning metsad ning põllumaad jäävad tähelepanuta. Samuti hakati Vene ajal ohtralt põlevkivi kaevandama, ning see paraku on tohutult saastanud põhjavett. Eestit ohustab metsade ja põllumaade kinnikasvamine ja võsastumine. Aastasadu on Eestlased elatunud põllu- ja metsasaadustest, kuid nüüdsel ajal on haaranud kogu Eestit urbaniseerumine ning loodus koos metsade ja niitudega jääb tähelepanuta. Näiteks Statistikaameti andmete järgi on linnastumise protsent Eestis 2012.aastal 78% ning see on tunduvalt kõrgem, kui 1992.aastal 31%. Järelikult kuna enamik rahvastikust koondub linnadesse, toob see endaga kaasa metsade majandamise languse. Metsad kasvavad kinni ning muutuvad läbikäidamatuks, mille tõttu võivad paljud liigid hävida. Sama saab öelda ka niitude kohta, kui neid ei hooldata, siis niidud võsastuvad ning hävimisohus liigid hävivad. Teiseks ohustab Eestit ka põhjavee suur saastatuse aste
oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi toimus jaanuaris ekspordi suurenemine 14% ulatuses, mis on rekordiline, sest viimati oli ekspordi suurenemine kõrgem kui 14% neli aastat tagasi. Samuti suurenes Eesti põlevkivitööstuse väljavedu rahalises väärtuses. Ära tuleks märkida, et kaupade müük suurenes enim just Saksamaale ning kui Saksamaa soovib edaspidigi neid kaupu osta ja Eesti jätkab samas või suurema mahus kaupade importi Saksamaale, siis on majanduskasvu oodata
(Joonis 1.) Küla ja ühtlasi kõrgustiku kõrgeim punkt on Tornimägi. Tornimäele ehitati 2003. aastal vaatetorn (Eesti Loodus 1998) Rebasemõisa küla on pindalalt 2460 ha. Tinglikult on arvatud küla alla ka kunagised Tinu, Kolski, Kark ja Madsa külad. Küla keskuseks on Karula mõisa ja Rebase karjamõisa hoonekompleksid ning selle naabrusesse ehitatud hooned. (Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004) Rebasemõisa külas elas 2000. aastal Rahvaloenduse andmel 41 inimest. Viimase statistikaameti rahvaloenduse andmeil elab külas 48 inimest. Joonis 1. Rebasemõisa küla kaart (erakogu) 7 R e b a s e m õ is a k ü la 25 24 24 22 20 19 R ahvaarv 15
annaabi.ee 
