Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PLOOMIKASVATUS (0)

1 Hindamata
Punktid

PLOOMIKASVATUS
Ploomikasvatus saaks laieneda
Ploomid  on virsikute järel tähtsuselt teine  luuvili . Kui neid aga 
maailma ulatuses võrrelda pirnidega, siis on ploomitoodang ligi 
kaks korda väiksem. 
Ploomikasvatus
2
Koduaia viljapuu 
Kõige rohkem ploomipuid kasvab  Harjumaal  (koos 
Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal 
on Ida­Virumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), 
Pärnumaa (9%), Rapla­ja  Viljandimaa  (mõlemas umbes 
6%). 
Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil
Aastad
1999
2000
2001
2002
2003
Toodang
885
1070
2334
2453
129
Ploomikasvatus
3
Ploomipuu on talveõrn
Ploomikasvatuse põhiline  pidur  on puude talveõrnus.
Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad 
Eestis on Kuusiku –Türi –Väike­Maarja ümbrus, 
Ida­Virumaa, Jõgevamaa ja Kagu­Eesti 
(Valga­, Võru­ja Põlvamaa). 
Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni  viiv  tegur on 
kevadine öökülm.
Väga hullud olid näiteks 29/30. mai 1975, 10/11. mai 
1984 ja 13/14. mai 2004. öökülmad. 
Ploomikasvatus
4
Ploomide sissevedu
Aasta
Värskete 
Võrreldes Eestis 
Kuivatatud 
ploomide 
toodetuga, %
ploomide 
import , t
import, t
1994
103
9
1995
141
12
1996
413
31
1997
417
35
40
1998
498
59
56
1999
819
92
56
2000
720
67
67
2001
721
31
75
2002
556
24
96
2003
1060
842
138
Ploomikasvatus
5
Ploomide sissevedu
Värskete ploomide import, t
Võrreldes Eestis toodetuga, %
Kuivatatud ploomide import, t
Ploomikasvatus
6
Kasutatud materjal
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Ploomikasvatus
7

Document Outline

  • Slide 1
  • Ploomikasvatus saaks laieneda
  • Koduaia viljapuu
  • Ploomipuu on talveõrn
  • Ploomide sissevedu
  • Ploomide sissevedu
  • Kasutatud materjal
Vasakule Paremale
PLOOMIKASVATUS #1 PLOOMIKASVATUS #2 PLOOMIKASVATUS #3 PLOOMIKASVATUS #4 PLOOMIKASVATUS #5 PLOOMIKASVATUS #6 PLOOMIKASVATUS #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LaikaEST Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti ühiskonnageograafia
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E

Keskkond
Liigendtabel ja summaarne hind
66
xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12

Informaatika
Exceli-kodutöö
262
xls

Exceli-kodutöö

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju

Arvuti
Uurimustöö eesti--tori- ja eesti raskeveohobusest
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on E

Bioloogia
Kuues praktika töö diagrammid
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17

Inseneriinformaatika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Liha töötlemine
1168
pdf

Liha töötlemine

Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Center, 222 Rosewood Drive, Danvers, MA 01923. F

Inglise keel
NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun