Eestlased Soomes. Kas rahva reeturid või hoopis meie saadikud? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………..

Uurimustöö

41

docx

Nimetu

põhineb olemasolevate uuringute, statistika jms. andmete kasutamisele vastavalt käesoleva töö teemale. Suurem osa materjalidest pärineb statistikaraamatutest ning Eesti instituudi poolt loodud võrguväljaandest. Lisaks käsitletavate riikide välisministeeriumi võrgulehtedel olevatest materjalidest, erinevatest raamatutest ning ajaleheartiklitest, mis kajastavad antud teemat. 1. EESTI JA SOOME VAHELISTE SUHETE VÄLJAKUJUNEMINE Eesti ja Soome on nii rahva kui ka riigina teineteisele kõige lähedasemad. Meie maade suhted on pea kõigil tasanditel ainulaadselt tihedad. Oma rahvuslikest juurest teadlikena hakkasid eestlased ja soomlased suhtlema 19. sajandil. Varasemate kontaktide taustal ei olnud teadmist, et Soome lahe teisel kaldal elab lähedane sugulasrahvas. Eelmise sajandi keskel olid suhete eestvedajaiks keeleteadlased ja rahvapärimuse kogujad. Tolle aja kultuurikontaktide pärandina on Eesti ja Soome hümnil senini ühine viis.

Antropoloogia

33

docx

Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)

Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber

Ajalugu

41

odt

Uurimustöö: Soome

Lisaks on teatud õigusküsimuste arutamiseks moodustatud erikohtud. Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km² kohta. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal - seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Haldusstruktuur: 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna Linnad: · Helsingi - 571 100 elanikku · Vantaa - (193 900) · Tampere - 207 800 elanikku · Turu - 174 900 elanikku · Oulu - 131 900 elanikku · Lahti - 99 600 elanikku · Kuopio - 91 100 elanikku · Jyväskylä - 85 100 elanikku · Pori - 76 300 elanikku  Lipp

Geograafia

20

docx

Ajalugu I maailmasõda

Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel

Ajalugu

18

docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

.........................................17 4.1.2. Otsene meetod, audiolingvaalne meetod, kognitiivne meetod............18 KOKKUVÕTE..............................................................................................20 ALLIKALOEND..........................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju rohkem sa saad olla konkurentsivõimeline meie suures Maailmas. Keeleoskus sarnaneb kõikide teiste oskustega. Keele omandab vaid see, kellel on piisavalt võimalusi selle kasutamiseks. (Kleinschroth 2000: 224) Eesti keele õppimine on ka oluline, kui elad Eestis, sest ilma eesti keele valdamist ei saa töötada ega õppita. Mina valisin teema ,,Eesti keele võõrkeelena õppimine.Eesti keel välismaal", sest see puudutab minu erialad. Käesolev töö aitab mind paremini saada aru,kuidas saab

Eesti keel

62

pdf

EESTI VABARIIK

1. NIMI Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased)

Andme-ja tekstitöötlus

19

doc

Soome maa ja ajalugu

transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Sisevete suurim saar- Soimaas- Soisalo 3.Kliima ja seda tingivad tegurid. *kliima suhteliselt pehme (Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu). * Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. *Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane *Soome asub jahedas parasvõõtmes. Põhja osa ulatub lähisarterjaalsesse võõtmesse. Suure ulatusega põhjast lõunasse on tema kliima väga erinev. *Ilmastik on väga (Golfi hoovusSaab selgelt vahet teha neljal aastaajal : talvel, kevadel, suvel ning sügisel. Talved on külmad, temperatuur langeb tihti alla ­ 20 kraadi Celsiuse järgi. Suved võivad olla aga suhteliselt palavad, temperatuur võib ulatuda kuni pluss 30 kraadini 4. Loodus-geograafiline jaotus.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)