samuti moodustab suure kontrasti 2010. aasta andmetega, kus sündimuse suurem osa on jaotunud rohkem kolme keskmise vanusegrupi vahel: 20-24, 25-29 ja 30-34. 2010.aasta soovituim iga lapsesaamiseks oli vanusevahemik 25 kuni 29 eluaastat. Sünde 30-34 aastaste naiste seas on 2010. aastal pea 100 võrra rohkem, kui seda oli 1990. aastal. Alla 20 aastaseid sünnitajaid on 2010. aastal aga lausa 200 võrra vähem, kui 1990. aastal. 1.4 Suremus Rahvastiku vananemine ei ole enam uus nähtus. Oodatava eluea suurus kasvab aja jooksul tunduvalt. Näiteks 1990. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 64,53 ja naistel 74,67. 20010. aastaks oli see suurenenud meestel 5,31 ja naistel 5,4 aasta võrra. Meestel ... aastani, naistel ... aastani. Suremuse üldkordaja (Joonis nr.5) on peale 1995.aasta 14 promillist pidevalt vähenenud, jõudes 2010.aastaks 11 tasemele. Standardiseeritud suremuse üldkordaja 1990. ja 2010
...4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. 4 Sündimus.................................................................................................................... ........4 Suremus...................................................................................................................... ........5 Tartu 2010 Rahvastikuprognoos................................................................................................... ........5 Kokkuvõte......................................................................................................................
Perioodil 1950 kuni 2050 on kasvutempo langenud 3,37-lt 0.66-le. Kasvutempo oli tõusev 1950-1960 ning hakkas siis langema ja langes kuni 2000.aastani. Kui 1950.aastal oli kasvutempo number 4.5, siis aastaks 2000 oli see langenud -1,19-le. Seejärel toimus kasv kuni 2015.aastani ning siis toimus jälle kasvutempo langus. Aastaks 2020 on Kasahstani kasvutempo langenud 1.33-le ning prognoosi kohaselt langeb kasvutempo veel edasi. Loomulik iive ja rändesaldo Kasahstani sündimuse ja suremuse üldkordaja on pidevas muutumises. Sündimuse üldkordaja tõusis aastatel 2000-2015 16,6-lt 22,6-ni. Siis hakkas langema ning prognoosi kohaselt peaks sündimuse üldkordaja taas tõusma hakkama aastal 2030. Aastatel 2015-2030 langes sündimus 22,6-lt 16-le. Suremuse üldkordaja on langenud 2000.aastast kuni tänaseni. Prognoosi järgi peaks Kasahstani suremus hakkama taaskord tõusma. Suremus on viimasel 20 aastal langenud 10,8-lt 7,1-le
Sündide üldarv kasvas aastast 1996-2014, kuid 2015-st aastast on see langema hakanud. Prognoositakse, et langus kestab ka 2025-aastani. b) Praegusel aastal on keskmisel 2,8 last naise kohta. 10 aastat tagasi oli see arv 3,2 ning 20 aastat tagasi 3,7. 2025- aastaks prognoositakse keskmiselt 2.5 last naise kohta. c) Näitajad on keskmised. Põhjenduseks on see, et osades riikides on näitajad suuremad, osades väiksemad. SUREMUS a) Aastatel 1996-1997 oli suremuse üldkordaja 6. Aastast 1998 praeguseni on see püsinud 5 peal. Tulevikuks prognoositakse suremuse üldkordaja seisu jätku 5 peal. (arv/1000) b) Imikusuremus aastal 2015 on 22/1000-st. See on langenud. Paarkümmend aastat tagasi oli imikusuremus 49/1000-45/1000 vahel. Prognoositakse, et imikusuremus langeb aastaks 2025 enamgi, 15/1000 peale. c) Aastal 2015 on inimene keskmine oodatav eluiga 74. 19 aastat tagasi, 1996 oli see 67. 2000
Alates aastast 2044 2050 arvatakse, et kasvutempo Hispaanias läheb hoopis miinustesse. (IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal
1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 Kuni 1980.aastani Afganistani rahvaarv kasvas aeglaselt, järgnevatel aastatel toimus väike langus ning alates 1995.aastast on rahvaarv Afganistanis stabiilselt ja pidevalt kasvanud ning prognoosi järgi selline rahvaarvu kasv ka jätkub. 3. Milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb? 1. Sündimuse ja suremuse näitajad 2010- a) sündide arv- 1110 b) sündimuse üldkordaja- 38 (1000 inimese kohta) c) surmade arv- 514 d) suremuse üldkordaja- 18 (1000 inimese kohta) e) loomuliku iibe kordaja- 0,02077 2. Rände andmed- a) rändesaldo- 4 (1000 inimese kohta)
2007. aastaks oli see arv langenud 0,4 võrra, ehk 2,5 last iga naise kohta. 2017. sündis Mehhikos 2,2 last naise kohta ja 2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste
ebastabiilse õhkkonnaga, ning majanduslangusega, mis kaasnes plaanimajanduselt vabaturumajandusele üle minekuga. Uue sajandi alguses on märgata sündimuse väikest kasvutrendi. See võis tuleneda paranevatest majandusoludest ning 2005 aasta kõrge sündimuse üldkordaja taga võib olla Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga aastal 2004. See omakorda andis inimestele kindlustunnet perekonna rajamiseks. Suremuse trend näitab samuti suurt hüpet üheksakümnendate alguses, kus suremus kasvas järsult. Ka seda nähtust võib kõige paremini selgitada Eesti riigi taasiseseisvumisega ning suure venekeelse rahvastiku väljavooluga, kui lahkusid peamiselt noored inimesed. Rahvastik muutus vanemaks ja seetõttu suurenes ka suremuse üldkordaja. Ida-Virumaa rahvastikku mõjutas peale Nõukogude Liidu lagunemist vene armee välja
Kõik kommentaarid