Perekonna erinevad tüübid (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Perekonna kooselu vormid ja ülesanded

Polügaamia (mitmikabielu) ­ mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga. · Polüandria (mitmemehepidamine) ­ ühe naise samaaegne abielu mitme mehega. · Polugüünia (mitmenaisepidamine) ­ ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega. Kooselu ­ mehe ja naise koos elamine arvestamata seda, kas suhe on ametlikult vormistatud. Vabaabielu ­ registreerimata kooselu. Abielu ­ sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides. Külalisabielu ­ eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine, jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. Fiktiivabielu ­ abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu ei planeerita. Perekonna ülesanded: soo jätkamine: selleks et rahvaarv püsiks. Põhjused miks last saada: 1. Emotsionaalne ­ igatsetakse laste, kelle eest hoolitseda. 2

Inimeseõpetus

2

doc

Perekonnaõpetus

Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik

Perekonnaõpetus

6

docx

Inimeseõpetuse töö 11. klass - perekonna tüübid, mõisted, ajaloo kokkuvõte

Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberit abielus olemise kohta Urbanisatsioon – linnastumine – linna elanike arv suurenes sest inimesed kolisid maalt linna Migratsioon – ränne – elukoha vahetuste ja rände suund oli enamasti maalt –

Psühholoogia

145

ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011  Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus  Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel

Perekonnaõpetus

292

ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011  Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus  Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine.  Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja?

Pedagoogika

4

docx

Perekonnaõpetuse konspekt gümnaasiumile

· Eesti vabariigi abieluseadus sätestati 1922. Mees ja naine on seaduse ees võrdsed. Partneri valiku teooria  · Freudi teooria ­ mees otsib ema sarnast, tütar isa sarnast. Mida sarnasem isaga/emaga, seda õnnestunum on kooselu. · Sarnasusteooria ­ hästi sobivad ühe pere esimene ja teise pere viimane laps. · Lähedusteooria ­ parter valitakse lähtudes elu- ja töökohast, nt peretuttavate hulgast. · Heterogaamia ­ partnerid on võimalikult erinevad, tasakaalustavad suhet. · Sümbolikasutusteooria ­ keelekasutus. Mees ja naine Psühholoogilised erinevused · Mehed on käitumislaadilt agressiivsemad · Naistel esineb varjatud agressiivsus · Meestel on alati enesehinnang kõrgem, soovivad töötada juhtuval positsioonil · Enesehinnang on madalam, ei taha valida vastutavat ametikohta, sest on vajalik enesekindlus ja agressiivsus · Meestel on väiksem empaatiavõime, nad on konkreetsemad

Perekonnaõpetus

14

docx

Perekonnaõpetus EKSAM

sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi sünnitada (eelkõige poegi) ja üles kasvatada Egiptus u 4.saj eKr-1.saj

Perekonnaõpetus

40

docx

Perekonnaõpetuse konspekt

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011  1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)