Kellest koosneb ühiskond? (0)

Sarnased õppematerjalid

32

doc

Geograafia riigieksam 2006

 Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset?  Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades?  Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?  Selgita näite abil mõistet elatusmajandus / turumajandus?  Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?   Nimeta kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, oskab riike võrrelda arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsida erineva arengutaseme põhjusi; (Mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks ja tema osaindeksid)  Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?  Kumb näitaja iseloomustab riigi arengutaset paremini, kas SKT või inimarenguindeks? Põhjenda.

Geograafia

6

pdf

Ühiskonna riigieksam 2008

see omakorda annab võimaluse töötada hotellides, turismi- ja toitlustusettevõtetes ... 4. Eesti Vabariigi kaitsevägi koosneb järgmistest väeliikidest ... maavägi, merevägi, õhuvägi Pigem halvenenud 5. Eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut ohustavaid kaitsepolitsei (kapo) kuritegusid uuriv iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan on ..

Ühiskonnaõpetus

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.

Ühiskonnaõpetus

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

 Rassi- ja rahvusprobleemid  Sooline ebavõrdsus  Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.  Majanduslik toimetulek  Töö ja töötus  Haridusprobleemid  Linnastumise kriis  Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid   Teadus ja tehnoloogia  Ülemaailmsed konfliktid  Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad:  Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu

Sotsioloogia

62

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Riigi mõiste. Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. 1. Maa-ala ­ Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla. 2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim ­ see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See

Ühiskonnaõpetus

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

...................................................................................... 66 8.1.14. Kontrolliteooria........................................................................................... 67 8.1.15. Kokkuvõte erinevatest teooriatest: ............................................................. 68 9. Ühiskond. ....................................................................................................................68 9.1. Kultuur, ühiskond ja loodus..................................................................................69 9.1.1. Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast:......................69 7  9.2. Kultuur, ühiskond ja inimene............................................................................... 69 9.3. Ühiskond...................................................................................................

Sotsioloogia

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele. 1 1.2.2 Mida toota? See küsimus on ettevõtte seisukohalt elulise tähtsusega. Kõige lihtsam vastus kõlab nii: toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

Kommentaarid (0)