Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sportlaste lihased". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sportlaste, kehakaal, sprinterile, lühikese, pikamaaMeile on tulnud kasuks see materjal mille oleme läbi töödanud ning saime sellest tööst täiendust enda teadmistele. Töö on üles ehitatud internetst ja raamatutest leitud materjali põhjal. Kasutanud oleme nii eesti kui ka inglise keelset materjali. 4 Mis on vastupidavus? Vastupidavus on oskus säilitada vajalikku töö intensiivuse taset pikema aja vältel, see on vajalik nendel spordilaladel, kus töö kestab üks minut või rohkem nagu näiteks: pikamaa jooks, jalgpall, korvpall , sõudmine, suusatamine. Peamine kasu vastupidavuse arendamisel on võime säilitada väsimusele vastupanu, mis tekib raskete treeningute ja võistluste käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses sportlase indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis kujundab välja vastupidavuse näitjaid, on psühholoogiline häälestatus: tahtejõud, motivatsioon ning soov võita. Hea
10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates ja aegamisi koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt Samas tuleb tähelepanna, et kõik keha osad saaksid üheaegselt sarnast koormust. Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla. Mõni inimene keskendubki vaid teatud keha osadele
süsivesikuid ja vältida väga rasvaseid toite. Süsivesikud on tähtis osa Sinu igapäevasest toidust, eriti kui on soov olla jooksja. Need peaksid ideaalselt moodustama 60 - 65% kalori tarbimisest. Uurimused näitavad, et süsivesikud varustavad keha palju püsivama energiaga kui näiteks valgud või rasvad. Süsivesikutega söögid on iga sportlase jaoks parim valik. Sellegipoolest on kõik ained olulised ka sportlaste jaoks, valgud varustavad samuti energiaga ning tekitavad täis kõhu tunnet kauem. Head rasvad nagu omega-3 on tervisele väga kasulikud. Iga inimene peab olema ka kursis enda raua- ning muude ainete sisaldusega, mis on samuti tervise hoidmiseks väga olulised. Pärast jooksmist on soovitatav kohe süüa kuni 30 minutit pärast treeningut, sest see taastab glükoosisisaldust ning hoiab ära lihasevalusid. Pärast jooksmist on muidugi ääretult oluline vee joomine, et vältida veepuudust
SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin käesoleva referaadi teema sellel põhjusel, et minu õemees tegeleb regulaarselt tõstespordiga. Sellest inspireeritult mõtlesingi kohe, et teen oma referaadi jõust ja selle arendamisest. Referaadi eesmärk on välja selgitada kuidas alustada jõu arendamist, kuidas jõud areneb ning kuidas arendada jõudu kiiresti. Tugevaks ei sünnita, tugevaks saadakse regulaarse ja õige harjutamisega. Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning säilitada eluks olulist õiget rühti. Jõudu on vaja igasuguste liigutuste sooritamisel. 2 1. KUIDAS ALUSTADA JÕU ARENDAMIST? Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamismehhanismi arendamine ja täiustamine. Esiteks on vaja sooritada tugevaid lihas kokkutõmbeid, kusjuures nende arv (jõuharjutuste korduste arv) määrab määrab metaboliitide hulga. Teise ülesande täitmiseks peab üldine koormus olema küllaltki suur. See aga nõuab harjutuste kordamist. K
Graafikul on näidatud, et 10. klassi 30-st neiust võtab osa 20 Paide Türi rahvajooksust, 12 koolisisestest pikamaa jooksu distantsidest, 14 koolisisestest lühema kui 500 meetri distantsidest, 17 teatejooksust ning ükski 10. klassi neiu ei võta osa SEB mai- ega sügisjooksust. 10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6, teatejooksust 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ka osa ükski 10. klassi noormees. Sellest võib järeldada, et 10. klassi neiud on aktiivsemad osavõtjad erinevalt võistlustest kui poisid. Neidudest kolm ja noormeestest kuus ei võta osa võistlustest. Peamiseks põhjuseks on, et neid ei huvita osalus jooksudes või on põhjuseks mitmed terviseprobleemid, mis ei luba jooksmisega kestvalt tegeleda. 15
Põhjus on selles, et pingutavad kardiovaskulaarsed tegevused, millega kaasneb tugev jalgade põrutus, põletavad peamiselt suhkrut, sest keha annab lihastele kütuseks glükogeeni. Glükogeen on üks suhkru alaliike, mida keha säilitab lihastes, maksas ja vereringes. Kui keha tarvitab kütuseks suhkrut, ei põleta see rasva. Et lülitada keha ümber rasvapõletusreziimile, on vaja regulaarset, vähem pingelist kardiovaskulaarset treeningut. Sellist treeninguviisi nimetatakse aeglaseks, pikamaa kardiovaskulaarseks treeninguks. Selle hulka kuuluvad sihikindel, kuid mitte liiga jõuline ja pingutust nõudev käimine, aeglane sõrkimine või treening käimisrajal või velotrenazööril, kusjuures seda tehakse kolmveerand kuni tund aega. Treeningu mõte on selles, et selline tegevus paneb organismi lihastööks vajamineva kütuse võtma tagavarana kasutatavast kogutud rasvkoest. Põhjus, miks see treeninguvorm toimib, on füsioloogiline. Asi on lihase ehituses
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua. "Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja sammupikkuse korrutisega. Maksimaalkiirusega jooksus loetakse olulisemaks teguriks sammusagedust. Mida suurem on (optimaalse sammupikkuse juures) sammusagedus, seda suurem on jooksukiirus
- Tähtsad on töö ja puhkuse õige vahekord, regulaarne kehaline koormus (kehalise kasvatuse tunnid koolis), täisväärtuslik toit, haigustest hoidumine. - Suitsetamine ja alkohol. Nikotiin ja alkohol mõjutavad luudes asuvate kasvutsoonide rakke, mistõttu raku kestad tihenevad, ainevahetus rakkudes ja seega ka kasv aeglustub või peatub hoopis. Kasvu soodustavateks spordialadeks peetakse võrk- ja korvpalli, kõrgushüpet ning ka ujumist. · Kehakaal ehk mass annab koos pikkusega kujuka üldpildi kehalise arengu laadist, see tähendab kehaehituse tüübist ja arengutasemest. Üle- või alakaalulisi esineb paaril juhul sajast. Pikkus ja kaal on ka üsna suures seoses: mida pikem inimene, seda raskem ta on. Püknik on üldiselt raskem ja leptosoom kergem kui atleet. Õpilaste normaalkaalu arvutamiseks on loodud mitmeid valemeid, mõned neist siin: Vanuses 6- 13 aastat:
13. Kuidas muutub lihasrakkude hulk ja lihasrakkude suurus järjepideval treeningul, mis juhtub ja mis põhjusel lihastega juhul, kui lihast ei saa pikemat aega liigutada (nt. kui jalg on kipsis)? Järjepideva treeninguga lihaste töövõime suureneb, lihasmass suureneb, kuid hulk ei suurene. Kui lihaseid pikemat aega ei liigutata, siis nende arv ei muutu, kuid muutub lihaste suurus ja rakkude mõõtmed. * Miks võib juhtuda, et kõrgmäestikus võisteldes väsivad sportlaste lihased kiiremini kui madalamatel kõrgustel treenides? Kuna lihased tarbivad hapniku ja kõrgmäestikes on hapniku vähem siis lihased jõuavad seetõttu vähem töötada. * Millest on tingitud lihaste valulikkus treeningul (eriti treenimata organismi puhul)? Lihastes tekib hapniku puudus ja ilma hapnikuta piimhape ,,hakkab käärima" ja see põhjustab valulikkuse. * Mille poolest erineb aeroobne ja anaeroobne treening?
eluaastat tingituna eelkõige soodsast hormonaalsest foonist efektiivselt võib mõjustada 15-20 aastat Jõuvõimete hindamiseks Harjutused suutlikkuseni ilma väikese lisaraskusega (lihas- ja jõuvastupidavus) Maksimaalse jõu hindamine (kükk, rebimine, tõukamine, lamades surumine) Hüpped, heited plahvatusliku jõu taseme hindamiseks KIIRUS Võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: reaktsioonikiirus üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta) liigutuse sagedus Kiiruse komplekssed vormid on elementaarsete vormide seostumise tulemus ja väljenduvad: distantskiiruse säilitamises stardikiirenduses spurtides võistluste käigus
Kestvusalade (jooks, rattasõit, suusatamine) harrastaja treeningu puhul sobib soojenduseks treeningu rahulikuma tempoga alustamine, kus 5-7 min jooksul valmistatakse keha ette eelseisvaks aktiivsemaks tegevuseks. Soojendava osa lõpus tuleks sujuvalt tempo tõsta soovitud tasemele. Siinkohal on oluline mitte unustada treeningujärgset venitust ja lõdvestust. Kergejõustikutreeningu üldine soojendus algab aeglase jooksuga (mõne lühikese kõnnipausiga), kuni nahale ilmub higi. Tavaliselt joostakse vähemalt 5-15 minutit. Kehatemperatuuri tõusuga (higistamine) muutuvad lihased elastsemaks. Pärast jooksu sooritab enamik sportlasi spetsiaalselt valitud harjutusi eelkõige nendele lihasrühmadele, mille soojenemine on ebapiisav. Tavalisteks harjutusteks on käte ja õlgade ringitamised, käte vibutused, kerepöörded ja –painutused, väljaasted, kükid jne.
aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas). Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % ja valkudest 1520 %. Sportlaste vedelikutarbine Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine.
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju:
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehal
Esimestes treeningtundides sõita aeglaselt. 3. Söömata või haiglasena mitte sõitma minna. 4. Enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Valida tuleb õiged suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Valida tuleb ka õige riietus Riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi. Suusatamisel on soovitav kasutada mittemärguvast kiust
iseärasusi , mis liigitab kehatüübid kolmeks: mesomorfiks ehk atleetlikuks, endomorfiks ehk ümaraks ja ektomorfiks ehk kõhnaks. Päris puhtaid tüüpe on umbes 20%, ülejäänud on segud. Segunada võivad näiteks mesomorf ja endomorf, kes annavad kokku ülekaalulisusele kalduva, kuid samas lihaselise inimese. Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks. Endomorfi ja ektomorfi segu ei saa olla, sest korraga ei saa olla kõhn ja paks. MESOMORF Liivakella kuju, nii naiselik kui atleetlik, laiad õlad, kitsad või õlgadega sama laiad puusad. Lihased hästi arenenud ilma suurema vaevata. Kuulsad mesomorfid Madonna, Merle Palmiste, Erki Nool. Toidusoovitused: Söö regulaarselt ja sagedaselt. Kaalumured tekivad tavaliselt 30. aastate teisel poolel. Väldi kartulit , pastat ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon
Mittehaiguslikku e. loomulikku lihasatroofiat esineb kahel viisil- ajutiselt liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast
1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks plinkaineks ja sisemi
TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.......
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuv
Sarkopeenia Katre Pohlak 10.klass Rakke Gümnaasium veebruar 2011 Mis on sarkopeenia? Sarkopeeniat defineeritakse kui vanusest tulenevat jõu ja lihasmassi kadu ning hääbumist Sarkopeenia on vähenenud füüsilise aktiivsuse tulemus Istuva eluviisiga inimeste puhul on täheldatud alates 30eluaastast umbes 3 5% lihasmassi kadu iga aastakümne jooksul Alates 6070. eluaastast muutub see protsent drastiliselt: 2050% Millised on tagajärjed? Väheneb liikumisvõimalus ja tasakaalutunne Väheneb stressitaluvus Muututakse teiste haiguste suhtes vastuvõtlikumaks Luumass väheneb Ainevahetus aeglustub Häireid immuunsussüsteemi normaalses funtsioneerimises Kõrgenenud insuliinitase Maksimaalse aeroobse läve langemine Mida toob endaga kaasa luumassi vähenemine? Võib põhjustada glükoo
· Selgitatakse, millistest liigutustest ja liikumisfaasidest üks või teine motoorne tegevus koosneb ning millises järjekorras liigutusi sooritatakse · Põhineb liigutustegevuse kinemaatiliste (ruumiliste, ajaliste ja ajalis-ruumiliste) karakteristikute registreerimisel Sporditehnika kinemaatiline analüüs · Võimaldab võrrelda ühe spordiala erinevaid tehnikavariante · Võimaldab võrrelda erinevate sportlaste tehnika iseärasusi · Võimaldab selgitada tehnikavigu · Erilist osa etendab spordialadel, kus hinnatakse liigutuste esteetilisust, artistlikkust (sport- ja ilusvõimlemine, vettehüpped, iluuisutamine jt.) · Ka teistel spordialadel (tsüklilised alad, spordmängud, raskejõustik, suusahüpped jt.) võimaldab hinnata tehnikate efektiivsust ja ratsionaalsust Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs meditsiinis võimaldab hinnata:
.2 2. Vastupidavuse arendamine………….…3 3. Kiirus………………………………..…4 4. Kiiruse arendamine………………….…7 5. Lisad…………………………………...8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov.
kohanemisvõime langeb ning tekib ületreenitusseisund (vt joonis 4). (Ibid) Joonis 4. Superkompensatsiooni efekti sõltuvus treeningute ja taastumise erineva kasutamise korral. A – treeningute ja sobiva puhkeperioodi korral järgnev superkompensatsioon. B – liiga suure koormuse või lühikese taastumisperioodi järgne dekompensatsioon. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 5 Treeningkoormus on mahu ja intensiivsuse kombinatsioon. Sportlase organismi adaptsioon erinevatele koormustele on individuaalne. Mitmeaastase treenimise puhul on oluline, et treeningu koormus oleks oma olemuselt kasvav, et seista vastu adaptsiooniprotsesside pidurdumisele, mis tekivad muutumatu treeningu koormuse puhul. (Ibid)
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud väh
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On selge, et inimese keha on loodud liikumise
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused...........................................................
annaabi.ee 
