Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne.
elavad esivanemad hakkasid paari miljoni aasta eest jooksma. Tänu sellele on meil , kellele hüveks, kellele nuhtluseks : pikad jalad, suured kannikad, karvatu keha, kalduvus higistada ning veel paar tosinat anatoomilist omapära. Sündinud maratonijooksjad. Nende kõigi eesmärk on aidata inimesel paremini pikki maid jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus
asendis, puusa-ja jalatõsted külili. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 1.1.3 Hüppeliigese sidemete vigastused Kui sportlane vigastab hüppeliigest, siis võivad kahjustada saada väga erinevad hüppeliigese anatoomilised struktuurid: sidemed, liigesekapsel, kõõlused, kõhrkude, sündesmoos sääre-ja pindluu vahel, luu kasvuplaat (lastel). (Männik 2008) Autori mängijakogemus on näidanud, et sulgpallis on palju hüppeid ja pöördeid ning vale tehnika ja hooletuse puhul võib see vigastus tekkida väga kergesti. Näiteks ülevalt löögil hüppel on tõuge sooritatud valesti või võrku minnes astutakse valesti, näiteks jalg sissepoole. ( Foto 2, 3) Hüppeliiges on väga hea tugi-liikumisaparaadi amortisatsioonilüli hüppamise ja jooksmise ajal, hoides niiviisi ära liigset koormust lülisambale. Kui hüppeliiges on kange, eriti pärast skeletiluu või sidemete purunemist hüppeliigese piirkonnas, on ülekoormusvigastuste oht jalgades ja seljas väga suur
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,
Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi
haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel
inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda.
kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga
või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROKi liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalivõitja maade lipud. Võidutseremoonial osalevad ka võõrustava maa vabatahtlikud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata. Füüsilise tegevuse mõju organismile (tervisesport) Aeroobne treening-See on seda tüüpi treening, mis paneb lihaseid rohkem hapnikku kasutama. Regulaarse treeningu tulemusena viiakse lihastesse regulaarselt üha enam ja enam hapnikku ning need muutuvad tugevamaks. Aeroobse treeningu tulemusel kasvab ka punaliblede hulk sinu veres. Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks
Kõõluste vigastused ei olnud nii sagedased, kui põrandad ei olnud lakitud. Lakitud põrand parandab küll haakuvust, aga suurendab kõõluse vigastuse ohtu. (Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D., 2005) Ülekoormusvigastused Kahjuks on enamus kehaosasid, sulgpallis, altid ülekoormusvigastustele, seda tänu ala iseloomule, kus tuleb ette palju järske suunamuutusi ja kiireid liigutusi. Mängijatel, kes võistlevad või mängivad väga tihti on väga suur oht ülekoormus vigastusi saada. Parimaks viisiks vältimaks selliseid vigastusi, oleks anda kehale piisavalt puhkust, et keha saaks taastuda. Rasketele treeningutele või tihedale mängudele peaks järgnema puhkus, et keha saaks kohaneda ja kasvada tugevamaks. Paljud ülekoormus vigastused on tingitud liiga intensiivsest treeningust või tihedast mängudegraafikust. Keha ei ole võimeline toime tulema liiga sagedate ja intensiivsete koormustega, mille tulemusena ongi vigastused kerged tulema.
Vigastused tulenevad ka keskkonnatingimustest, nagu sportimine kõrgmäestikus, liiga kõrge või madal temperatuur ja õhuniiskus. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel ja nendeks on luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jm. Krooniliste ehk ülekoormuse vigastuste põhjuseks on korduvad koormused, mis ületavad organismi koormustaluvuse või varasemast vigastusest mitte paranemine. Ülekoormuse põhjuseks võib olla väljaravimata vigastus, vale sporditehnika, liigne kehakaal, treenimine väsimuse foonil, liiga tugev koormus, ühekülgne koormusoormuse ja puhkuse vale vahekord. Ülekoormussündroomi põhjuseks on mittevastavus sidekoe individuaalse koormustaluvuse ja kehalisel koormusel saadava koormuse vahel. TLA passiivne osa kohaneb kehalise koormusega aeglaselt (kõõlused, sidemed, kõhred, luud). Aktiivne osa (lihased- ja südame – vereringe) kohanevad märksa kiiremini. Ühekülgse ja liialt intensiivse koormuse korral
.................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada
· Shlatter on üks sagedamini esinevaid põlvehaigusi; 3 Eesmärkide saavutamiseks ja hüpoteeside tõestamiseks on vajalikud järgmiste ülesannete täitmine: · läbi töötada teemakohane kirjandus ja kasutada olulisemat teavet antud töös; · analüüsida saadud tulemusi ja koostada järeldused; 1.0 Põlvetraumad on spordis ja kehakultuuris on paljude positiivsete mõjude ja emotsioonide kõrval ka probleeme, millest üks suurematest on traumatism. Sport on pingeline ja aktiivne tegevus, 4 mis on seotud ekstreemsituatsioonidega ning nõuab head tervist. Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane. Et sport ja kehakultuur võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks tingimusteks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine.
(sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina.
Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakse köbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahele kõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Peamiselt puudutab Osgood-Schlatteri haigus 11-14 aastaseid lapsi, kes tegelevad aktiivselt võimlemisega
..........................................................................17 3. VIGASTATUD TANTSIJA.......................................................................................................19 3.1 Igapäevased toimingud ja kehakasutus...............................................................................20 3.2 Tagasipöördumine normtegevuse ja koormuse juurde........................................................22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE ....................................................23 INTERVJUUDE ANALÜÜS........................................................................................................23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................26 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................28 LISAD......................
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
Pöiaprobleemide ennetamiseks on oluline kanda pehmeid ja mugavaid treeningjalatseid ja vältida jooksmist kõval pinnasel. Seljavalud Seljavalud on spordiga tegelejate hulgas sagedased. Ennekõike esinevad need sportlastel, kellel spordialast tingituna mõjuvad lülisambale suure amplituudiga kiired ja järsud liigutused,näiteks:võimlejatel, heitjatel, jalgpalluritel, võrkpalluritel, vehklejatel, vettehüppajatel, sõudjatel, maadlejatel. Valude põhjuseks on lihaste ja sidemete venitus või rebend, põrutus või luumurd otsesest löögist lülisambale. Ravi ja ennetuseks on võimlemine ja patsientide koolitus. Kirurgiline ravi on harva näidustatud,osutudes vajalikuks vaid täpsete meetmetele allumatutel juhtudel.Võimlemises on rõhk suunatud kehatüve lihaste tugevdamisele (kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased),et parandada lülisamba stabiilsust. Ägeda alaseljavalu puhul on esimesteks eesmärkideks valu leevendamine ning võimalikult peatne sportimise jätkamine
etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse
...................................................................................................... 6 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED ............................................................... 7 1. Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7
juhtidel)lihasekahjustusi. Lihasevalu ehk müalgia on peamiselt selja ja jäsemete, eriti käte valulikkus. Valu võib põhjustada niihästi lihaste ülekoormamine kui ka sundasend. Istudes tekib töötajatel sagedamini kaela- ja kuklavalu, püstiasendis või kummargil füüsilist tööd tegevatel inimestel nimmevalu. Tavaliselt on see tingitud lihaskiudude kahjustusest, mis võib ilmneda isegi tühise trauma või ülekoormuse tagajärjel, kusjuures inimene ei pane seda tähelegi. Vigastus kutsub esile lihase püsiva kokkutõmbe, mis ongi valu põhjus. Kahjustatud lihas on pingul ja selles võib leida punkti või sõlmekese, millele vajutamisel valu levib piki lihast. Haiget teevad just teatavad liigutused." (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid Kehaline ülekoormus, lk 294) Miks on aga toitlustöötajad just eriti ohustatud erinevate tervise riskide poolest: 1. Suur osa nende tööst on füüsiliselt koormav 2. Tööpäevad on pikad ja stressi rohked 3
harjumus seista ühel jalal, lamaskleda toolil, istuda põlv üle teise jne); passiivne rüht, nõrk või tasakaalustamata lihaskond, kauakestev ühes asendis viibimine, ebamugav iste, ebasobiva kõrgusega töölaud, ebaõigesti paigutatud töövahendid, ebamugav riietus või jalatsid jne. Rühihäired võivad tekkida haiguste (rahhiit, lastehalvatus, astma) tagajärjel ja noorukitel kiire kasvu perioodil. Kiire kasvu perioodil tekkib nn. transistoorne ülekasvamise sündroom. Pikenenud luud venitavad kõõluseid, sidemeid, liigeskapsleid eriti nimmepiirkonna fastsiat. See põhjustab nimme-niudelihase jäikuse ja reie tagumiste lihaste lühenemise. Fastsia venitus ja reie tagumiste lihaste jäikus soodustab nimmenõgususe süvenemist ning kompensatoorse kumerselgsuse kujunemist. Selle ennetamiseks on oluline tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid ning venitada nimme-niude ning reie tagakülje lihaseid.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid Täisväärtuslik soojendus kõige olulisemad on kardiovaskulaarsed treeningud (~10-15min) ja venitused dünaamilised, staatilised, paarisvenitused. Ratsionaalse treeningu ülesehitus võimalikult väikse ajamahuga teha võimalikult intensiivne treening, et mõistus püsiks värske. Individualisatsioon tuleb läheneda vastavalt inimtüübile. Taastumisharjutused ei ole põhiharjutused, et teha võõraid harjutusi, et ei tekiks rutiini (mõistus puhkab). Kõrget töövõimet ja kiiret taastumist tagavad vahendid kõrge treenitus, füsioteraapilised vahendid, psühholoogiline ettevalmistus. Massaaz, saun, seks, teater, kontserdid tagavad kiire taastumise. 4
Tunnus: liigeses tekib valu, tursub, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Liigeste vigastustesse suhtume samuti nagu luumurdudesse- kannatanu ootab talle kõige mugavamas asendis kiirabi. Esmaabiks sellistel puhkudel kasutame külma. 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED Lülisamba või vaagna vigastus võib tekkida sukeldumisel pea ees vastu veekogu põhja, autole tagantotsasõidul, kõrgusest seljalekukkumisel. Lülisamba vigastus on väga ohtlik, sest vigastada saab seljaaju, mille tagajärjeks on püsiv halvatus. Oluline pole lülisamba murd vaid lülisamba moodustatud luulises kanalis paiknev seljaaju kahjustuse võimalus. Lülisamba murdu pole võimalik diagnoosida väliolukorras Lülisamba murd · Lülisamba murd saab tekkida kui inimkehale toimib suur jõud
häälestama hakata. Hindama peaks ka väsimusastet ja valima sellele vastav treeningstiil ja koormus. Just õhtul peale tööd sportima minna on enamasti kehas teatud kogus jääkväsimust sees ning sellega tuleb arvestada. Seos väsimuse ja vigastuse vahel on ilmselge. Kui tekib väsimus, siis: · halveneb sooritustehnika kvaliteet, · raske on keskenduda, · aeglustub reaktsiooniaeg, · häirub analüüsivõime. Tehaksegi vale otsus ja ... tekib vigastus. Treeningu ülesehituse ABC Tervisesportlanegi võiks treeningu ülesehitamisel lähtuda põhitõdedest. Alustada tuleks kerge soojendusega, kus kehatemperatuur tõuseb 1-2 kraadi. Sellele järgnevad venitusharjutused, mis on just kui keha töökorda sättimine. Lisaks spetsiifilisem soojendus, mis hõlmab rohkem treeningus rakendust leidvaid lihasgruppe, sh koordinatsiooniharjutusi. Siis põhitreening ning lõpetuseks 5 minutit mahajahtumise perioodi ja taas venitused. Oluline on ka
Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 13.NEUROMOTOORNE ÜHIK.ERINEVAD NÄITEDNeuromotoorne ühik motoorne neuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. 14.LIHASE KUI ELUNDI EHITUSLIKUD ELEMENDID Lihase ehitusliku elemendid on vöötlihaskiudude kimbud, sidekude, veresooned ja närvid. Lihase osad on kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht. 15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16
Tanel Sokk Sten Sokk Martin Dorbek Rain Veideman Gert Dorbek Gregor Arbet Erik Keedus Siim-Sander Vene Kristjan Kangur Tanel Kurbas Kristjan Kitsing Joosep Toome Janar Talts Timo Eichfuss Rain Raadik Reinar Hallik 2.4. Noorte treenimisvõimalused Noortel on treenimisvõimalusteks palju korvpallikoole kõikides Eesti maakondades, treenimiseks on võimalus valida mitme erineva korvpallikooli vahel. Harjumaa korvpallikoolid: BC Kalev/Cramo Korvpallikool Audentese Spordiklubi BC STAR Haabersti Sport Spordikool Keila Korvpallikool Kesklinna KK KK Rae Koss KK Viimsi Lasnamäe Korvpalliklubi/Tallinna Kalev Saku KK Spordiklubi RIM Tabasalu Palliklubi Tiit Soku Korvpallikool/SK Nord 3.Vigastused korvpallis Sporditegemisega käivad käsikäes kahjuks ka vigastused. Vigastusi võib olla erinevaid, sest osad vigastused tekivad vastasega kokku põrgates või mängija omal ettevaatamatusel (nt valesti astudes väänatakse põlve- või hüppeliigesesidemeid). Kui korvpalli mängu
6. Sidumisvahendid Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid (steriilsed rullsidemed), aga ka muud käepärased vahendid. 7. Sidumisel tuleb meeles pidada Ei tohi · jätta haava korralikult puhastamata · haava käega puudutada · panna haavale vatti või kleepuvat kilet · haava töötlemisel kasutada liiga tugevaid desinfitseerivaid vahendeid · ise eemaldada haavast seal kinniolevaid esemeid, nt nuga, raudora, puupilbas; need tuleb fikseerida kindlalt, et vigastus enne arstiabi suuremaks ei muutuks · eemaldada haavale pandud side liiga vara või seda liiga sageli vahetada (parem lisada sidemekihte juurde, kui see on haavavedelikku või verd läbi lasknud) · töödelda haava joodilahusega (tohib puhastada ainult haava servi, kui ei ole joodiallergiat) 8. Haavapõletik Haavapõletikku põhjustavad haava sattunud bakterid või muud haigustekitajad. Põletiku tunnusteks on punetus, turse, kuumamine ja valu, millele hiljem võib lisanduda mädane eritis.
erinevas tempos ja erineval määral. Kui mõnda keha funktsiooni piisavalt rakendada, kutsutakse seda funktsiooni toetavates organites esile valgusüntees, mis kulgeb vastavalt igale inimesele ainuomasele pärilikule informatsioonile. 3 4) Milline on optimaalne treeningkoormus? Treening peab ületama seniseid kohanemise piire. Lihtsamalt öeldes- treening peab olema väsitav ja mõnikord isegi valus ning põhjustama koormatut funktsiooni tagavas struktuuris mõõdukaid kahjustusi. Olulisemad ealised iseärasused 1) Miks on lapsed kergemini üle kuumenevad ja kergemini alajahtuvad kui täiskasvanud? Oma massi kohta on lapse keha pindala ca 35% suurem. Lapsed eritavad vähem higi. 2) Milles seinseb südame treenitavus? Süda suureneb ja löögimaht kasvab. (Lapse süda töötab ebaefektiivselt, tehes vähema tulemuse nimel suhteliselt
verevarustusest, esmaabi kiirusest ja esmaabi adekvaatsusest. Sügava põletuse teke on tõenäoline kui kuumuse toimeaeg ületab: 70 C° juures 1 sek. 65 C° juures 2 sek. 60 C° juures 5 sek. 56 C° juures 15 sek. 52 C° juures 1 min. 51 C° juures 3 min. 48 C° juures 5 min. Põletuse sügavust hinnata 72 tunni möödudes traumast, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul. Mida kiiremini vill tekib, seda sügavam on põletus. 1.4. Põletuse patofüsioloogia Kuumusest kahjustunud koest vabanevad mediaatorid, mis põhjustavad kapillaarsoonte permiaablusehäire ja vedeliku liikumise interstitsiaalruumi (rakkudevahelisse ruumi). Tekib turse, mis süveneb 24 tunni jooksul kahjustuse tekkest ja põhjustab põletuskahjustuse süvenemise. Ulatuslike põletuste korral (üle 20% põletuspinna) tekib turse ja koos sellega vedelikukadu ka mujal organismis,
12. Lihase paradoksaalne töö Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid – paradoksaalne töö. Näiteks küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus – õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre-kolmpealihase venitus – kontraktsioonieelne venitus. 13. Lihase jõud. Jõud, mida suudab lihas oma kinnituskohtadele tekitada. - Selle sõltuvus kolmest faktorist: 1) Töösse kaasatud lihaskiudude arv - Mida suurem on töösse rakendatud motoorsete ühikude arv, seda suurem on summaarne jõud. 2) Töötava lihase füsioloogiline ristlõikepindala 3) Lihase kontraktsioonieelne venitusaste - Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõikepindala. 1) Anatoomiline – lihase suhtes risti teostatud läbilõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
