Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Spordiintervjuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrkpall, treener, pallimäng, jeenas, võistlused, huimerind, kommun, korv, sport, spordiala, intervjuu, korvpall, meistrivõistlused, valeri, lugemik, võrkpallis, rõuge, käesolev, korvpalli, komisjon, kavva, fivb, tollal, spordis, 1971, maastikul, volley, ragnar, rebane, juttu, hobi, mängureeglid, populaarsemaks, morgan, tennise, kusjuuresPõlva Ühisgümnaasium Võrkpall Eestis ja mujal Eva Tasso 8b klass Juhendaja Õp Viive Rätsep Põlva 2009 Sisukord : Tiitelleht : 1 Sisukord : 2
..............................................................22 LISAD............................................................................................................................................23 KASUTATUD MATERJAL.............................................................................................................24 3 SISSEJUHATUS Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni.
....................................................................................8 Võistkond....................................................................................................................8 Geimid........................................................................................................................9 Kasutatud kirjanuds................................................................................................10 Jalgpall Tutvustus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljaku vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Ajalugu Jalgpallilaadset mängu mainivad vanimad kirjalikud allikad on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2
2. Kohaliku liiga teke I Eesti meistrivõistlused korvpallis meestele algasid Tallinnas Saksa Kultuurivalitsuse võimlas Kaarli pst 3, mis oli antud NMKÜ-le rendile (tänapäeva mõistes Harjuoru võimlas) teisipäeva, 27. jaanuari 1925 õhtul. Sellel õhtul peeti alguses kaks võrkpallimängu ja, nagu tollal algusaastail ikka, võeti seejärel võrk maha ning järgnes korvpallimäng. Eesti korvpalli esivõistluste kõigi aegade esimeses mängus võitis võimlemisselts Sport II meeskond T.S. Võistleja meeskonda tulemusega 29:9. See mäng peeti korvpalli 2. klassis. 1. klassis (praeguses mõistes n.ö. meistriliigas) peeti esimene mäng järgmisel võistlusõhtul 31. jaanuaril. 1. klassis oli üldse kolm meeskonda (Sport, Kalev ja NMKÜ), kes mängisid omavahel turniirisüsteemis kahe kuu jooksul, kuni 28. märtsini kahel korral läbi. Esimeseks Eesti meistermeeskonnaks korvpallis tuli Tallinna Võimlemisselts Sport I
nimeliselt: Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis Feliks Kull, Leo Ostrat, Helmuth Rooman, Albert Pessa, Ralf Kalla, Valter Ever, Ernst Joll, Voldemar Rõks, August Lass, Arnold Pihlak paljud neist hilisemad tuntud spordimehed ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis: Herbert Niiler, Herbert Unter, Martin Saar, Arnold Matiisen, Artur Pihlak, Erich Triegel, Karl Ree, neist kahtlemata hiljem tuntuimaks saanud Herbert Niiler, Tartu Ülikooli õppejõud ja rahvuskoondise treener. Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas, algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis. Algaastail oligi korvpall eelkõige koolinoorte mäng. Et paljast trennist jõuda võistlusteni, vajas korvpall organisatsioonilist vormi ja niimoodi asutatigi esmalt 1. aprillil 1922.a. Tallinna Keskkoolide Spordiringide Ühing (TKSÜ) ja juba 1921/22.a. hooajast alustati keskkoolide basket (aga ka volley) balli esivõistlusi A ja B klassis
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
tegelemiseks. Huvi väljendamise jagasin 3 ossa. Huvi käsipallitreeningute vastu, huvi käsipalli vastu meedia vahendusel ning huvi HC Kehra kodumängude vastu. Uurimistöö meetodiks oli kirjalik küsitlus (avatud ja valikvastustega küsimused). Küsitlus (vt Lisa 1) oli anonüümne. Küsitlusele vastas 139 õpilast. 3 1. KÄSIPALLI ÜLEVAADE Käsipall on meeskondlik pallimäng, mis sobib igas vanuses inimestele. Korraga võib platsil olla 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mängu eesmärgiks on pall teise võistkonna väravasse visata (sööt, püüdmine, vise). Mäng on väga kiire ja jõuline. 1 Eristatakse rannakäsipalli, saalikäsipalli (7:7) ja suurt käsipalli (11:11).2 1.1 Käsipall maailmas Käsipalli mängitakse 183 riigis, 31 miljoni mängijaga ning 1 130 000 võistkonda on
................................................................ lk 8 Sulgpallimänguga tegelenud Eesti tuntud inimesi .............. ............... lk 9 Kokkuvõte ................................................................................ ............. lk 10 Lk 1 Kasutatud kirjandus ............................................................................. lk 11 Sissejuhatus Sulgpall on kõige kiirem spordiala. Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist, sest seda mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk. Sulgpalliks nimetatakse ka "palli", millega seda mängu mängitakse. Seda mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m laiusega ja 13.41 m
1932. aasta olümpiamängudest 1968. aasta olümpiamängudeni tunnistati olümpiavõitja ühtlasi maailmameistriks ja parim Euroopa võistkond Euroopa meistriks. Naised mängisid hokit esimest korda Ontarios 1892. aastal. Kuni 1916. aastani korraldati naistele mitmesuguseid turniire, siis järgnes pikem vahe. Uuesti elavnes naiste hoki Põhja- Ameerikas 1960. aastail, praegu on seal teada üle tuhande naiskonna. Esimesed naiste rahvusvahelised võistlused toimusid 1987. Naiste hoki arengule kogu maailmas andis tõuke selle ala võtmine olümpiamängude kavva. Naganos 1998. aastal tulid USA neiud esimesteks olümpiavõitjateks, seni olid suurvõistlustel võidutsenud kanadalannad. Jäähoki on eriti populaarne Põhja-Ameerikas, Venemaal, Tšehhis, Slovakkias ja Skandinaavia maades ning Soomes. 3 1.2 Jäähokivahendid
(Press_2006) Tulemas oli aga võistlus Lätis, kuhu tundus, osalema ei pääse. Päev enne mõõduvõttu ilmusid kohale Erich Veetõusme ja Fred Kudu, kes asja korda ajasid. Muretseti ka pass. Küll väljaspool arvestust, aga siiski võitis Lipp kuulitõuke võistluse ära. 2.3. Sammud suurde sporti Tõeline sporditegemine algas alles siis, kui Heino Lipp astus Tratu Kehalise Kasvatuse Instituuti, kus teda juba varem märganud ning kogenud treener Fred Kudu võttis enda ,,käe alla." Oma maamehelikku olemisega võitis ta õpingukaaslaste tähelepanu. Pikad, kerged ja tihti külgedele langevad juuksed. Paksud, päikesest ja veest heledaks pleekinud kulmupuhmad, ninajuurelt algav püstine kurd ja mõni põiki kulgev vagu otsmikul. (Teemägi_1963) Samas oli ta aga endiselt väga tagasihoidlik ja kui juttu oli temast endast, võis kuulda vaid paari sõna. Kaasüliõpilaste hulgas tunti teda siiski ka teisest küljest, huumori
· Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder 3.1 Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta, sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase
Pealtvaatajate hämmelduseks jooksis paidelane paljajalu. 5000 meetri jooksus lõpetas ta tolleaegse jooksukuulsuse Johannes Villemsoni järel teisena. Kaks aastat hiljem Riias ülevenemaalisel olümpiaadil saavutas ta maratonijooksus viienda koha. 1913. aasta tähtsündmuseks kujunes Paide näituse aias peetud spordipidu, mida korraldati Järvamaa olümpiamängude nime all. Akrobaatika ja võimlemisnumbrite kõrval olid esimest korda kavas ka võistlused kergejõustikus. Karskus seltsi Idu eestseisuse ja Paide spordiseltsi erimeelsuse tõttu sündis 1914. aastal spordiselts Maleva, mille asutamisega pandi nurgakivi Järvamaa kergejõustiku õitsengule, Malevasse koondus kogu maakonna kergejõustiku paremik. Hakkasid ilmuma edetabelid, atesteeriti spordikohtunikke ning pandi rõhku võistluste korraldamise kvaliteedile. Maleva esimeheks valiti värvikoja omanik Julius Stephan. Paide Maleva oli
a. levis mäng ka linna teistes koolides. Esimene sõpruskohtumine peetigi 1919.a. sügisel Poeglaste Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis.
Kellele: Zeus; Millal: alates 9./8. saj kindlad andmed 776. aastast. Toimusid iga 4 aasta (1417 päeva) järel; Kus: Elise maakonnas Olympia kultusekohas; Osavõtjad: vabad veresüüta polise-kodanikud, kes olid viimased 10-12 kuud regulaarselt treeninud. Orjad osaleda ei tohtinud, hiljem vaadata küll. Naisi Olympiasse üldse ei lubatud; Programm: Kestsid algul 1 päeva, siis 3 ja lõpuks 5. (1.päev: vandetõotuste andmine (Bouleuterionis), loosimine, rituaalsed talitused 2.päev: võistlused noortele 3.päev: meeste võistlused 4.päev: hobuste võiduajamised, viievõistlus, kilbijooks) Autasu: Õlipuuokstest pärg Hiilgeaeg oli 6. saj eKr ja langusperiood al 4. saj eKr, kui võistlema hakkasid elukutselised atleedid, mängud muutusid rahvusvahelisteks ja kaotasid maine võimuinimeste silmis. 393 m.a.j toimusid viimased antiikaja OM'id, sest järgmisel aastal keiser Theodosius I keelas need ära. 2)Püütiamängud: Kellele: Apollon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 3. aastal
Kool KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED Referaat Nimi klass Türi 2011 SISSEJUHATUS Korvpalliks nimetatakse spordiala, mida üldjuhul mängitakse kahe meeskonna vahel. Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond, kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud, võidab. Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast
Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval kasvab, kuid olümpiaalana peaksime seda rohkem noortele tutvustama ka küsitlusi läbi viies ning seda spordiala populaarsemaks muutma. Uurimustöö eesmärk on saada Tallinna 32.Keskkooli õpilaste teadmisi curlingust.
peetud sõit Rahvusvahelise mootorrattaspordiliidu (Federation Internationale Motocycliste, lühendatult FIM) moodustamiseni jõuti ametlikult alles 1912. Aastal Londonis. Siiski figureerib FiMi embleemil aastaarv 1904, mis märgib organiseeritud rahvusvahelise tegevuse tegelikku algust.Nimelt toimus sel aastal Tsehhoslovakkias, Pacovis, esimene rahvusvaheline mootorrattaspordi kongress ja Prantsusmaal, Dourdanis, esimesed suured rahvusvahelised võistlused Prantsusmaa Mootorrattaklubi karikale (Coupe internationale du motocycle-club de france). Alanud esimene maailmasõda tõmbas mootorrattaspordi arengule kriipsu peale. Ala laiem levik sai võimalikuks alles kahekümmnendatel aastatel. Publiku huvi seisukohalt toimusid olulisemad võistlused hipodroomidel ja kiiruskatsetel, spetsiaalsete radade tekkimisel aga peagi ka suletud ringidel. Edu taolises konkurentsis oli teadagi tõhus reklaam
Laste- ja Noortelaager 4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.- 5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.- 6. Romaskino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.- Noortelaager 7. Kloogaranna Noortelaager 150 / 138 6/6 144 / 145 152.- 8. Relvo Sport Noortelaager 56 / 56 56 / 80 640.- 9. Rutja Noortelaager 3/3 3 / 3 024.- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.-
..............................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust. Meeskonnad - korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest; · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest; · vahetusest kohtunikule teatamise eest. Mängureeglid Mängija võib: 2 · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane;
Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889
Temal olid omad kindlad kasvatuslikud põhimõtted. Ta pidas koolis kõva korda. Oli ise täiskarsklane ja võis mõndagi õpilastele andestada, kuid mitte kunagi elumehelikkust ja enesepõletamist. Suitsetamine või restorani külastamine ei tulnud kõne allagi. Ausus oli meil au sees ja vargusi ei esinenud. 1930ndate aastate algul olin kooli spordiringi esimees ja pöördusin direktori poole sooviga saada spordiringile raha, et üürida korv ja võrkpallimeeskonna treeninguteks Harjuoru võimla. Westholm vastas range eiga. Mõni päev hiljem külastas ta meie võimlemistundi Kaitseliidu võimlas, nägi meie viletsat korvpallimängu ja järgmisel päeval kutsus mind enda juurde ning küsis: "Kui palju on raha tarvis korvpalli treeningutundide üürimiseks?" Vastasin: "Viiskümmend krooni." Ja saimegi selle summa. Jakob Westholm oli Tallinna koolidirektoreist ainus, kes käis pidevalt koolidevahelisi võistlusi
SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RATSASPORDIS ............. 7 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks ............................................................ 7 1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis ..................................................................... 9 1.3 Harrastusspordi hetkeseis ................................................................................. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ..................................
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeri
...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
