Party drugs and party people: examining the ‘normalization’ of recreational drug use in Melbourne, Australia Referaat Duff, C. (2005). Party drugs and party people: examining the ‘normalization’ of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne’is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne’i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume proovinud enne 18. eluaastat ning 21. e
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähelepanuta. Lisaks huvitas m
Sotsioloogia referaat A.V. Perevozny, University management, Mass higher education: origination and challenges of organization, 2011, 1. . 28-33. http://ecsocman.hse.ru/data/2011/07/27/1267425588/2011-1-4.pdf Massiline kõrgharidus: organisatsiooni algatamine ja probleemid Artikkel seletab probleemist, mis on seotud massilise kõrgharidusega. Üks kõrghariduse joontest on massilisus. See, et haridus on kergesti kättesaadav on muidugi väga positiivne olemus kõikide jaoks, samuti see on ka väga mitmekessiline. Samas see tõstab eriala pädevust, muudab töötajate taseme ja nõrgendab sotsiaalse diferentseerumise. Üleminek massilise kõrgharidusele kõikjal toimub koos erinevatega lähtepositsioonidega. Lääne kõrgharidus oli ühiskonnas pigem eliiti jaoks. Kuid see on ainult väike osa, mis iseloomustab ülikoolide kvaliteetse hariduse. Luua häid tingimusi, et arendada ülikoole lühikese aja jooksul on võimatu, sest sisseseadmine ja aren
omand. Ebavõrdsus- erinevad šansid ja võimalused vajaduste rahuldamiseks Süsteemid: *orjanduslik süsteem, *kastisüsteem, *seisuslik süsteem, *klassisüsteem Funktsionalism- inimesed on erinevad, toimub liikumine kihtide vahel, on erinevad motivaatorid Konfliktiteooriad- ebavõrdsus on ületatav, see on võimuvõitluse tulemus Meritokraatia- süsteem, mille puhul indiviidi sotsiaalset positsiooni määravad tema saavutuslikkus ja teenitus, avatus Ideoloogiad põhjendavad ja toetavad STATIFIKATSIOON struktureeritud ebavõrdus erinevate inimgruppide vahel. (Davis ja Moore). Sotsiaalne stratifikatsioon on protsess, mille tulemusena on perekonnad ja indiviidid ebavõrdsed ja moodustavad hierarhiliselt paiknevaid gruppe. Lenski (1966)- ebavõrdsuse aluseks on inimeste erinevad võimed, haridustase jne. Sorokin- erinevad õigused ja privileegid, vastutus ja kohustused, võim ja mõju. Durkheim- tööjaotus,
Scott Moss ja Bruce Edmonds, "Sociology and Simulation: Statistical and Qualitative Cross-Validation", American Journal of Sociology, ilmunud aastal 2005, köide 110 number 4, lk. 1095- 1131. Probleemid, millega artiklis tegeletakse Artikli tuumaks on agendipõhise simulatsiooni mudel, mille eesmärk on näidata majapidamiste käitumist ja vastastikust toimimist, kuid see mudel pole lõplik näide sellest, kuidas majapidamised peaksid tegelikult käituma ja vastastikku toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele. Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse statistika olulisi omadusi. Giddens pa
vastustega kokku. Flechen skaala- vastusevariandid esitatakse nägudega. Tulemus protsentides: Ujumisoskus Mehed Naised Jah 45 % 48 % Ei 55 % 52 % Reiting (sotsiogramm)- sisuliselt pingerida. nt. Õpilaste omavahelised suhted- kelle kutsuksid sünnipäevale (kui võiksid kutsuda ükskõik keda) Mai Juku Kai Sotsiaalsus Mai X - - 2- Juku + X + 2+ Kai + - X 1-; 1+ Populaarsus 2+ 2- 1+ 21-09-2006 Vaatlus (passiivne ja aktiivne ehk teaduslik) Vaatlus nõuab aega ja jälgida saab vaid piiratud arvu inimesi ja juhtumeid. Samuti ei suuda vaatleja näha kõike- me kaldume nägema seda, mida ootame, ja mööda vaatama sellest, mis ei ole ootuspärane
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lahku
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, rats
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Sotsiaalse vastutuse dilemmad Sotsiaalne vastutus – organisatsiooni keskne hindamisdimensioon. Arenenud firma – vastutustundlik firma. • Lähtepunkt: ühiskonna positiivne hoiak • Vastuolud: kasum vs laiemad huvid, töötajate rahulolu vs ühiskonna positiivne hoiak? • Eetilised ja ebaeetilised tegevusvaldkonnad - vaibakudumine, karusnahad, kaevandus … • Korporatsioonide globaalne vastutus: reaktsioon ühiskonna halvakspanule. Avatus kui mehhanism ja usaldus kui kapital. Ühiskonna ja äri debatt! • Kvaliteet kui arengudimensioon Kvaliteet - palju määratlusi: klassikirjeldus (kvaliteetvein), väljapaistvus (parim auto), veatu toodang, hinnang ja võrdlus (elukvaliteet), süsteemne eneseparandus (kvaliteedikindlustus), vastandumist kvantiteedile (kvalitatiivne uuring) … Organisatsiooni kontekstis kvaliteet tõsise tähelepanu alla viimased 20-30 aastat
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Sotsiaalpsühholoogia ja isiksusepsühholoogia W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982) 1. Sotsiaalne taju Mõõtmisinstrumendid Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited: - A Collective Self-Esteem Scale: Self-Evaluation of One's Social Identity - Self-evaluation scale - UCLA Loneliness Scale - Subjective Happiness Scale - Beck Depression Inventory - Miller Social Intimacy Scale Taju sotsiaalsus Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika
Allport Isiksus on indiviidisisene dünaamilise organisatsioon nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvertsus, esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatioon, insait ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsind ja agressiivne enesekehtestamine, müjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Cattell: Võttes kasutusele faktorianalüüsi, leidis ta 16 faktorit, mille raames antud faktori omadused tugevasti korreleerusid, kui mille vahel korrelatsioon oli nõrk. Iga faktor on isiksuse mõõde (dimensioon). Lõi 16PF testi. (personality factor) Eysenck: Psühholoogiline tunnusjoonte teooria: /faktoranalüüs/: ekstravertsus/introvertsus ja nourootilisus kui superseadumused.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja
nud ja sonis öösiti läbi une klaverist. Kolm kuud pärast lastemuusikakooli astumist mängis laps juba Oginski poloneesi. Kümneaastaselt vahetas ta õpetajate soovitusel kooli ja asus õppima spetsiaalses muusikakallakuga koolis. Teise koduse keelega lapsele oli kooli- ja keelevahetus raske katsumus. Samuti tegi kohanemise raskeks õpilaste omavaheline terav konkurents. Esimesel aastal uues koolis oli poiss ka palju haige. Koos keeleoskusega are- nes enesekindlus, samuti on ta ümber olnud väga hoolivad täiskasvanud. Kuigi poiss oli ka varem lastekonkurssidel silma paistnud, on ta uues koolis õppides saavutanud rohkelt võite juba rahvusvahelistel konkurssidel.
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Samas ka pere, lähedased, jne.. mis hõlmab rohkem kui ühte inimest. Kriitika on see, et tervisepsühholoogia püüab olla liiga isikukeskne. Liiga vähe pöörab tähelepanu sotsiaalsetele teguritele. Tervist võib jagada objektiivsete ja subjektiivsete faktorite kogumiks. Objektiivsed on sümptomid, jne. Subjektiivsed on kõik see mida mõõta ei saa. Tervisepsühholoogia proovib osutada otsest abi, kaudset abi ja informatiivset eesmärki. * otsene abi toimetuleku, kohanemise toetamine. Suunatud nii abivajajatele kui tervisespetsialistidele. * kaudne abi uurimused, propagandaüritused. * informatiivne eesmärk praktikutele kuidas käituda, et patsiendil oleks võimalikult hea platvorm terveks saada. Teiselt poolt ka see kuidas ise ellu jääda, a'la kuidas surmadega toime tulla. Uurimismeetodid tervisepsühholoogias. * Ex post facto uurimus analüüsib olemasolevaid tingimusi, olukorda või käitumist. Uurimus
Inimese isiksuse tasandid: 1) Id - alateadvuslik, primitiivne, mis toimib lõbuprintsiibil. 2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 3) Superego - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. Isiksuse loomustamiseks mõisted: - Ekstravertsus-introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, tugeva tundeväljenduskäitumisega; introvertne inimene on vaikne, kontrollitud emotsioonide väljendustega ja eelistab väikesi gruppe. - Neurootilisus - on seotud emotsionaalsusega, tugeva sugereeritavusega, madala jõudlusega tegevuses ja ebamugavustunde mittetaluvusega. 6 Põhilikud isiksuse dimensioonid: - Ekstravertsus - iseloomustab aktiivsust ja inimesevahelise suhtlemise intensiivsust. - Sotsiaalsus - seisneb soovis hoida häid suhteid teistega ja vältida vastasseisu tunnetes ja mõtetes.
W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982) 9 Kui kohtan elus stigmat, siis mida vähem tähelepanu pööran, seda parem. Enesehinnagut tuleks pigem hoida natuke kõrgemal. Isiksusest me ei räägi, kuna selle uurimine on muutunud täiesti omaette psühholoogia haruks. 3. SOTSIAALNE TAJU Taju sotsiaalsus Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel? Subjekt ja objekt. Taju on inimeste puhul vastastikune. Intentsionaalsus kui vaatan teist inimest, siis tean, et mitte ainult see, mida vahetult tajun ei ole olemas, vaid on ka varjatud olemus (vaadates inimest ei saa temast kõike teada, tooli puhul aga küll, kuna tool ei sisalda varjatud kavatsusi). Ajas küsimuste muutumine tool on samasugune tool ka järgmisel ja ülejärgmisel
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Kristjan Pikhof KS140 KIRJELDAV MUDEL SARI SEKSUAALKURJATEGIJATE OHVRITE JAHTIMISEST: TUGINEDES RATSIONAALSELE VALIKULE Referaat Juhendaja: Liisa Saarna, MA Tallinn 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 Meetod..............................................................................................3 1.TULEMUSED.......................................................................................4 1.1 Ohvri otsimise meetodid.............................................................4 Esimene faas: kurjategija rutiinsed tegevused ohvri leidmiseks....4 Teine faas: jahtimise p
1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Thorndike tundis eelkõige huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme. Põhiliseks uurimisobjektiks oli näljane kass, kes oli puuri (Thorndikese puzzlekasti (Buzzle box)) pandud ja ta soovis sealt välja pääsed toidu juurde. Puurist väljapääsemine sai toimuda ainult läbi kindla tegevuse, näiteks nupule vajutamise teel, mis avas ukse. Esimestel kordadel pääses kass puurist välja juhuslikult kui kratsis puuriseinu, kuid pärast mõnekordset puuri tagasipanekut hakkas kass koheselt väljapääsunupule vajutama
Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Depressioon. Sõltuvusteemad. Meditsiiniline psühholoogia: Suunatud puhtalt ravile, põhineb mehhanistlikul, reduktsionistlikkul mudelil. Arsti patsiendi suhe tuuakse sisse. Käitumuslik meditsiin: Pedagoogika, psühholoogia, meditsiin. Tehnikad, kuidas tervist hoida ja ravida. Biotagasiside teema. Meditsiiniline sotsioloogia: Pereroll, sugulus, kultuur, haiguse põhjuste ja uskumustega tegeletakse. Tervisepsühholoogia osutab: Otsest abi: kohanemise õpetamine Kaudne abi: uurimused, koolitused jne. praktikule informatiivseid ja rakenduslikke teadmisi. Mis võis mõjutada tervisepsühholoogia kujunemist? (võib tulla eksamile) Muutused haigustes ja keskkonnas. Säästlikud ja toimivad viisid. Pikk rahuaeg. Demograafilised probleemid. Ühiskondlik areng, mis muutub üha holistlikumaks. Riskikäitumine: uimastid, suitsetamine, toitumine, vigastustega kaasnevad tegevused, liikumisvaegused. Uurimismeetodid tervisepsühholoogias
Plomin, Papalia, Olds Füüsilistest omadustest on tugevate komponentidega: pikkus, kaal, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, käepigistuse tugevus, hammaste seisund, aktiivsuse nivood, rasvumine Intellektuaalne: mälu, intelligentsustestide abil mõõdetud tulemus, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng Emotsionaalsed karateristlikud häired häbelikkus, ekstravertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, skisofreenia, ärevus, alkoholism Võetakse KK ja pärilikkuse küsmus internatsionalistliku positsioonina, st arengu tekitab geneetilise eelsoodumuse ja kk mõjutuste kombinatsioon. 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas areng toimub ühtlases tempos või mitte? Kvantitatiivse (füüsilise) ja kvalitatiivse (taseme muutus loomuses) arengu omavaheline seos.
Merton (1910-2004(?)) (ka lugeda antud raamatus mainitud): kasutanud anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. * osa norme puudutavad eesmärke: milline on edukas elu? * osa jälle vahendeid: mis on lubatud? * kui Am. ühiskond toonitab majanduliku edu tähtsust, on seal samuti kogukondi, kelle jaoks see pole saavutatav legaalsete vahenditega => kuritegevus * 5 olukorraga kohanemise viisi: Kas isik on omaks võtnud kultuuris Kohanemise viis heaks kiidetud... sihid? vahendid? Kohanemise viis Kas isik on omaks võtnud kultuuris eksisteerivad... Sihid? Vahendid? I Konformsus + + II Innovatsioon + -
; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele. Mütoloogiline maailmavaade modelleerib maailma omamoodi, see on teatud viis maailma kirjeldada. Logos on seadustemaailm. Enne kujutati mütoloogiliselt. Mütoloogiline maailmapilt on kirja-eelne maailm, palju suulist traditsiooni. Kirjakeelest meelestatud maailm - loogikale alluv.
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cog