taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist. MK ←→ suhted ja suhtlemine Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt
kogu eluea ja need, kes teatud aja möödudes lahkuvad). Stabiilseimasse liikmeskonda kuuluvad pereliikmed, lähedased sõbrad, abikaasa (võimalikud erandid). Ühtlasi oletati, et tegemist on isiku jaoks kõige olulisemate inimestega, kes pakuvad tõenäoliselt kõige enam ka toetust ning kellest ilmajäämine tähendaks isikule suuremat kaotust kui see teiste ,,liikmeskonna liikmete" puhul oleks. - Läheduse alusel (vt. all): sõprus, romantilised suhted Suhtlemise olemus, dünaamika ja seda reguleerivad tegurid Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega)
Inimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on põhistiilid ja 3 on lisastiilid. Armastusstiil käib suhte juurde. Erinevates suhetes sama inimene võib kasutada erinevaid stiile. Põhistiilid: - eros armastus esimesest silmapilgust
- Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
(2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 236 - 237) SUHTLEMINE 7 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
mõtlema, mis on hea ja mis on halb), otsivad ka abstraktseid lahendusi(avatud paljudele mõtetele, ideedele), tahavad arutleda(vanemad kahjuks tihti lõikavad need arutlused ära). Kui noorukitega tööle hakkate, siis peate kiirgama seda, et mind tõesti huvitab, mida sa räägid. Nooruk tahab rääkida. Paljusid asju räägib selleks, et lihtsalt välja rääkida. Noorukitega suheldes peab võtma aega, kui tahad tulemusi. Noorukiea romantilised suhted Peab kuidagi kontsupleerima armastuse tähenduse, kui noorukitega tööle hakkate. Noorukid usuvad armastusse, nende jaoks on see hoopis teine konstrukt, kui teie jaoks. Need on kõige olulisem üldse. Õpetades pead ise siiralt armastusse uskuma ja oskama seda ka ise idealiseerima, nooruk ei oota, et sa ainult kohustustest räägid, nooruk peab aru saama, et see töötab, noorukid võivad teha suuri rumalusi armastuse pärast (kool pooleli, erinevad mõnuained-
iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik. LÄHEDUSSUHTED Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (*kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted). Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine, mis on /mida iseloomustab - – vabatahtlik – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline, (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid* – välise surveta aja pühendamine teineteisele. Romantilised suhted Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine Rahulolu suhtega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest). Armastuse teooriad J. Lee
Sõnade kasutamine võimaldab edasi anda väga keerukat infot (mitte kõike), kuid puuduvad võimalused suhet adekvaatselt edasi anda. Võrdlemisi piiratud, sest ei võimalda kõike vajalikku edastada. - analoogiline – lähtub analoogiast nimetatava ja nimetuse vahel, mida öeldakse ja kuidas öeldakse, puudutab kõiki keelega kaasnevaid nähtusi (mitteverbaalne kommunikatsioon, kehakeel, paralingvistilised vahendid- intonatsioon, tempo, hääletoon, kõrgus, žestid jne). See on mõistetav sõltumata keelest (nt „pilt karust”). Laiemalt sisaldab ka kontekstuaalset osa- mõjutab mitteverbaalse komm. ilminguid. Ülesandeks on edasi anda seda, mida sõnadega kirjeldada ei saa ehk siis suhet. Olulisema tähendusega kui digitaalne, sest tunnete väljendamiseks on inimesel vähem sõnu kui tundeväljendusi
Inimeste keelekasutus väljendab väga palju ja ilmekalt nende mõtteviisi. Keele mõjusid inimeste mõtlemisele on käsitlenud antropoloogid Sapir-Worfi hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas, vaid on suuresti selles ühiskonnas valitseva keele meelevallas. Kaks keelt pole kunagi piisvaalt sarnased, et neid pidada ühe ja sama sotsiaalse reaalsuse esindajaks. Lisaks on eriti sotsioloogidele huvitav keele hinnanguline mõõde. Ühelt poolt keel kirjeldab ühsikonnakorraldust, teisalt taastoodab erinevaid eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis. Keel on varjatud tähendustest laetud ning keelt kasutavad inimesed ei ole üldjuhul nendest tähendustest teadlikud. Medõde Esimees Ämmaemand IT-mees Lasteaiatädi Torumees Vanatüdruk Poissmees 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Kõik kultuurid on omavahel erinevad
sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (Berkowitz 1992: 34). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis: Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2
armastuse vajaduse rahuldatud. Nende jaoks ei saa maailma ja teise peale loota ja seetõttu on läheduse säilitamiseks kõige parem teise külge takerduda, kuna vaid see annab talle võimaluse lähedust säilitada. Bartholomew (1990) on välja toonud 2 erinevat liiki mitteturvalist kiindumusmudelit. Need mitteturvalised kiindumusmudelid kujunevad välja justkui enda kaitseks tehtava kompromissina, kus kas siis autonoomia või emotsionaalne lähedus on ohverdatud füüsilise läheduse säilitamise nimel. *hirmunud kiindumusmudel - kui inimene soovib teistega kontakti, kuid kardab nii seotust kui ka selle tagajärgi, võimalikku hülgamist. Nendel on mall endast ja teistest negatiivne. Nad on harjunud sellega, et kui teisi vaja on, siis ei ole nad kättesaadavad ja et nad ka ise ei ole väärt teiste armastust. Nad tahavad küll teiste heakskiitu ja on teadlikud oma kiindumusvajadustest, kuid nad ei julge tulla
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
iga käesolevat interaktsiooni mõjutab interaktsioon minevikust ja/või ootused interakstioonile tulevikus. Interaktsioon on mitmekordne ja pikaajaline. Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist tunnevad. Suhtes oleneb kõik ka partnerite minevikust ja ka tuleviku ootustest. Suhe on vastastikuse sõltuvuse seisund. Suhted varieeruvad(kõik suhted kuuluvad siin kuhugi): Paarisuhe(armastus+seksuaalne käit)(mating(kohtamine) or romantic) sõprussuhe (igas eas+ vabatahtlik)(friend relationships) perekonnasuhe(sugulus+pole vabatahtlik+ koduloomad) (family relationships) Lähisuhted- enamik paarissuhteid on lähisuhted, sõprussuhted ja perekonnasuhted võivad olla lähisuhted aga ei pruugi. Lähisuhe: Lähedased suhted on need suhted, mis mõjutavad inimest kõige enam ning vastastikuse tundeseotus pakub ülekaalukalt turvalisust, usaldust ja teisi positiivseid tundeid. 1.Subjektiivselt lähedased(intiimsed)- positiivsed tunded 2
+ soolised erinevused (sõltuvuses) Mehed ja naised tõlgendavad sõltuvust erinevalt! N- sõltuvus suhted, düaad; M- sõltuvus laiema grupiga, kollektiivne Mina kujunemine: Teise rolli võtmine- enda kujutlemine teise inimese rolli, sarnaste sotsiaalsete rollide jagamine, teiste rollide õppimine. Tähtsad teised- vanemad, eakaaslased, jt, kellel on võim, et mõjutada inimeste arusaamu iseenesest. Üldistatud teised- kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid (sinna kuuluvad ka vanemad, kui võtavad last võrdselt- lapsega sama staatus seega). Rollivõtmise astmed- imiteerimine, mäng, rollikäitumise omandamine. Mina kujunemine- personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omavahelisi suhtumisi. Laps ei oska algul end teise rolli panna, kui juba oskab, siis tuleb ka oskus 3nda inimese vaatevintsklist asju näha.
käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest, kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Mingi omadus võib ühes grupis olla hinnatud, teises aga olla otse vastupidine. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja tema rollile. Konkreetses rühmas kehtivad formaalsed ehk ametlikud normid ja informaalsed ehk mitteametlikud käitumisnormid. Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus. Selle aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Reputatsiooni aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused.
põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte. Sternbergi armastusstiilid: Meeldimine- hingeline lähedus. Partnerite vahel on usaldussuhe. Meeletu armumine- kirg. Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda. Tühi armastus- kohustus. Pühendumine. Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused. Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel. Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena. Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad. 2
................................................................................................................ 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALUSED..................................................................................................8 2.1 Teod............................................................................................................................. 8 2.1.1 Geneetilised...........................................................................................................8
Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)
· Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool(1500-2000) inimese eneseavastamise buum Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis(indiviidi areng) · Vastsündinul ei ole eneseteadvust · Eneseteadvus kujuneb internaliseerimise kaudu. · Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. (nt ''Tere'' peab ütlema!) · Juhtumid: sotsiaalse eraldatuse mõju (nt inimene on üles kasvanud väljaspool inimühiskonda -> käitumisnormid on sellised nagu tema kasvamise keskkonnas) · Katsed: 1) peeglikatse inimene näeb peeglis kas iseennast või võõrast inimest. (nt pannakse otsaette plekk ja vaadatakse, kas inimene katsub seda peeglist nähes ennast või peeglit; simpansid ja orangutangid katsuvad ennast, gorillad aga peeglit) 2) kommikatse. Mõte: uurida, kas laps või noor inimene reflekteerib oma mõtlemist(mõtleb selle peale, et ta mõtleb)
Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte. Sternbergi armastusstiilid: Meeldimine- hingeline lähedus. Partnerite vahel on usaldussuhe. Meeletu armumine- kirg. Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda. Tühi armastus- kohustus. Pühendumine. Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused. Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel. Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena. Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad. 9
2.2 Konflikti kliima Konfliktide analüüsimisel ja nendega toimetulekul on üheks oluliseks teguriks suhete üldine iseloom. Suhete üldist emotsionaalset iseloomu nimetatakse konflikti kliimaks. Konflikti kliimat tajutakse ennekõike emotsionaalsetes kategooriates. Kliima kirjeldamiseks kasutatakse selliseid kategooriaid nagu avatud, lahe, ängistav, rõõmus jpt. 2.3 Kliima konflikti käigus Konflikti kliima on seotud suhetega üldiselt. Teisalt mõjuatab kliima otseselt konflikti tekkimist ja arenemist. Kliimamuutused mõjutavad konflikti arengut. Uurijad on välja toonud neli teemat, mis kujundavad suhete õhustikku oluliselt. 1. Domineerimine tähendab sisuliselt võimuküsimust. 2. Toetus tähendab seda, kuivõrd inimesed üksteist emotsionaalselt ja sisuliselt toetavad. Toetus võib olla nii ratsionaalne kui ka emotsionaalne. 3
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
· Mõista sellele rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi · Osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi · Rikastada rolli isikupärase suhtlemisega · Osata sisse elada tüüpilisse partnerirolli · Mõista rolli taga inimest · Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused 1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``;
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
nö "võimuinstitutsioone" Võim on anonüümne, pole subjekti Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on..
nö "võimuinstitutsioone" Võim on anonüümne, pole subjekti Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
