- väära eelduse tuvastamiseks on mõttekas muuta argument kehtivaks “ON’ist” “PEAB” tuletamine Preskriptiivne väide: väide, mis ütleb, et midagi peab tegema/mitte tegema, uskuma/mitte uskuma Deskriptiivne väide: väde, mis kirjeldab maailma, sõnastab fakti. Arutlusviga: deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine - AD HOMINEM alaliik: Loomulikult feministid väidavad, et peaksime kehtestama sookvoodid. Sookvoot võimaldab kergemine parlamenti pääseda (feministid saaks kasu) _ me ei peaks kehtestama sookvoote (kui kellegile kasulik väite, siis väide väär) - TE QUOQUE (sina ka) alaliik: Arutlusviga esineb kui lükkame tagasi kellegi soovituse hoiduda mingist tegevusest tuginedes eeldusele, et soovitaja ise ei
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle
Karl Popperi väitlusformaat: kõnelejate rollid JAH I 6 min EI I 6 min JAH II 5 min EI II 5 min JAH III 5 min Definitsioonid Nõustumine Uued definitsioonid põhjendusega, ainult Nõustumine juhul kui eelmised olid JAH definitsiooni EI definitsiooni Definitsiooniväi ebaausad põhjendus põhjendus kokkuvõte Kriteerium Nõustumine Uus kriteerium põhjendusega Nõustumine JAH kriteeriumi EI kriteeriumi Kriteeriumiväitlu põhjendus põhjendus kokkuvõte
.................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ............................................................................................................. 7 2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument) ........................................ 7 2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele apelleerimine) ............................................ 7 2.3. Emotsionaalne mõjutamine.............................................................................................. 8 2.4. Valetamine, tegelikkuse moonutamine ............................................................................ 9 2.5
Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA-Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatsovi võimuletulek, Breznevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp. M. Gorbatsovi võimuletulek: 1985.aasta märtsis kinnitas nLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihail Gorbatsovi. Gorbatsov oli noorim liider nSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatsov oli veendunud, et nSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. Uskus kommunistlikesse ideedesse Breznevi doktriini tühistamine: Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustatud. Nende arvates õhutas Gormatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunstlike valitsuste langemisega. Gorbatsov ei lasknud end vastuseisust häirida. Ta kutsus
c) It rains in summer and it snows in winter Laused a) - c) väljendavad üht ja sama propositsiooni; erinevus on ainult keelelises konstruktsioonis. Järgnevad laused väljendavad täpselt sama propositsiooni: 1) Vaprad metsavennad tapsid reeturliku kommunisti. 2) Reeturlikud metsavennad tapsid vapra kommunisti. Erinevus on ainult nendesse lausetesse kätketud hinnangutes: esimeses peetakse metsavendi vaprateks ja teises reeturlikeks; samamoodi: esimeses lauses peetakse kommunisti reeturlikuks, teises vapraks. Autluste põhitüübid 1 Tänapäeva loogikas on üldiselt näidatud, et väitelausete struktuur on märksa keerulisem, kuida siinse sissejuhatava kursuse raames piisab kui teada sellist esitust. Ka nt kõigiaegade üks suurimaid filosoofe Immanuel Kant (1724-1804) lähtus väitelausete sellisest käsitlusest. Arutlused jaotuvad induktiivseteks ja deduktiivseteks.
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?)
(ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst
Alles tõl- gendatuna annavad seadusaktid küllaldast informatsiooni õigusnormide kohta. Väikese eeldusega seotud raskused on teist tüüpi. Subsumptsioon on nimelt üles ehitatud kahele põhieeldusele: 1) Õigusküisimus ja faktiküsimus on kaks eri asja. Neid võib- ja peabki lahendama teineteisest eraldi. Kohtunik peab ennekõike kindlaks tegema, mis tegelikult on juhtunud, ja seejärel rakendama neile faktidele kohaseid õigusnorme. 2) Juriidilist fakti (väidet) ja (loodus)teaduslikku väidet võidakse tõestada samade reeglite järgi. Samal kombel, nagu teadlane võib tõestada, kas teatud fakt on tõene või mitte, võib ka kohtunik protsessi faktide suhtes seda teha. Peale tõlgendamisraskuste on süllogismimalli probleem ka selles, kas võib suure ja vaikese eelduse sisu selgitada teineteisest sõltumatult? Kui see ei ole võimalik, muutub süllogismimalli väärtus otsuse teoreetilisel kujundamisel küsitavaks. 3
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;
2. Millist sündmust seostatakse: (3p) 2.1. Eesti keskaja lõpuga:……… 2.2. Rootsi aja lõpuga Eestis: ……………. 2.3. Eesti NSV aja lõpuga: ………………. 2.4. Missugune neist sündmustest on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Põhjendage. (1p) Sündmus…………………. Põhjendus ………………… 3. Valige loendist üks daatum ja selgitage, mis sellel aastal toimus ning miks see sündmus oli Eesti ajaloos oluline. 1p 1920, 1940, 1991 Sündmus Olulisuse põhjendus 5 4. Eesti haldusjaotuse muutumine. Ühendage paarid. Kirjutage number õigesse ruutu. (3p) kõik õiged 3 p, 3-4 õiget 2 p, 2 õiget 1 p 1. Sakala maakond Eesti ala 1200 2. Tallinna oblast Eesti ala 1400 3
Parmenidese õpetusluuletuses arendatud arusaamale. Antud loengus eelistatud interpretatsiooni kohaselt tuleks aga sedagi Protagorase seisukohta mõista 5. sajandi kreeka elu mõistelise üldistusena, mis pretendeeris sellele, et sõnastada antud elukorraldust määrav printsiip. Niisugune interpretatsioon toetub siiski pigem taustateadmisele sofistide kui sotsiaalse nähtuse kohta, kui antud teesile endale. Kuna kontekst puudub, on siit väga raske välja lugeda, kuidas Protagoras oma väidet mõistab. Valikuvõimalus “et/kuidas” osutab kreekakeelsele sõnale os, mis võib tähendada mõlemat. Tavaliselt annab kontekst viite sellele, kuidas konkreetsel juhtumil seda sõna mõista tuleks. Antud juhul paraku kontekst puudub, mistõttu tuleb kaaluda mõlemaid võimalusi. Valides vaid ühe, saab kaks üsna erinevat lauset – olevate, et nad üldse on või kuidas nad on. Viimasel juhul võib muidugi
sõnastamata). 4. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6. Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9
sõnastamata). 4. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6. Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Kuidas saaks seda kindlaks teha ilma mingit laadi hääletamisprotseduurita? Platon võiks siinkohal vastata, et valvurid on mitte üksnes heasoovlikud, vaid ka asjatundjad. Neil on tarkus ja teadmine. Platoni kuningad pole need ülespuhutud ja võhiklikud türannid, keda moodsas maailmas aegajalt on nähtud. Nad on filosoofid. Kuid vastuseks Platonile: kas filosoofiline asjatundlikkus võimaldab neil tegelikult teada inimeste huvisid? Loogika ja metafüüsika ei ütle, mida inimesed tahavad. Samuti ei tee seda eetika ega isegi poliitikafilosoofia. Filosoofiline teadmine ja faktiinformatsioon tunduvad olevat kaks täiesti eri asja. Ent kas peab paika, et poliitiline otsustamine peaks olema tundlik selle suhtes, mida inimesed tahavad? Võibolla peaks ta olema tundlik inimeste huvide suhtes selle suhtes, mis on neile parim. Ja kas saaks öelda, et
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöö
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
välja tähesõdade programmi. Tähesõjad- oli USA presidendi Ronald Reagani 1983 peetud kõnes välja kuulutatud programm, mis nägi ette USA kaitsmise välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste VLO riikide rünnakutest kosmosesse rajatud tuumarelvade abil NSV Liidu lagunemine-1991 Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegi NSV Liit augustis riigipöördekatse, mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas-Balti vabariigid said hea võimaluse NSVList lahkumiseks . Gorbatsov pani presidendi ameti maha Idabloki lagunemine- 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka pratamatult külma sõja lõppemisele . Jeltsin- Juhtis augustiputsi ajal demokraatlikke jõude ning oli NSV Liidu lagunemise ajal üks (SRÜ) loojaid. Venemaa Föderatsiooni presidendina juhtis Venemaa reformipoliitikat, mis taotles üleminekut demokraatiale ja turumajandusele SRÜ- Peale NSV Liidu lagunemist loodi riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute riikide ühendus
Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18 kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine
väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel
7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Pole väite ja maailma vastavuse näitamise probleemi(nagu vastavusteoorias). Loomulik kogemusest sõltumatute (aprioorsete) väidete juures, uue informatsiooni usutavust hindame selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste teadmiste hulgaga. 8. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust! Mis (kelle) uskumuste süsteem, tõde pole relatiivne( suhteline), muinasjutud. Koherentsust saab defineerida ainult tõesuse kaudu: kaks väidet on koherentsed siis ja ainult siis, kui nad saavad olla korraga tõesed. kui tõesus samastada koherentsusega, siis nii mõndagi muinasjuttu tuleks pidada tõeks-juhul, kui muinasjutu väited on omavahel kooskõlas 9. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Tõesed on sellised uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennas õigustavad.Nt kui olen metsa ära eksinud ja nälgin ning satun millegile
Poliitilised istungid olid 15-20 minutit, sest L. Breznev ja teised vanurid ei suutnud enam. Breznevi surma järel ei lubatud teha muudatusi. Gerontokraatia- Vanurite valitsemisaeg (1982-1985). Andropov oli seda meelt, et tuli korrastada ühiskonda, tugevdada distsipliini, kuid ta oli raskesti haige (1 päev nädalast veetis haiglas). Tsernenkol puudus poliitiline ambitsioon, ta oli Breznevi isiklik sekretär. Ka Tsernenko oli raskesti haige. Perestroika- M. Gorbatsov. Eesti NSV "valitsejad": N. Karotamm: 1944-1950- Nikolai Karotamm. 2 sekretär: 1944-1948 S. Sazonov/1948-1949 G. Kedrov- Meeskond: A. Veimer, N. Andresen, H. Kruus, H. Allik, E. Päll. Sazonov ja Kedrov olid saadetud Leningradist, nad olid seotud Leningradi juhtimisega madalal tasemel. G. Kedrovil oli tihedad sidemed Kremlis (Kuznetsov). Esimese ja teise sekretäri vahel konflikte polnud. Nikolai Karotamm sai hästi läbi teiste sekretäridega. Nigol Andresen oli üks võtmefiguree N
eelarve on 6-7 mijardit. 2 miljardit oleme andnud käendusena kuhu see paigutada, et see aktiviseerib, selles ei saa me isa kaasa otsustada. · ESM näitab kui kaugele piiri peale me oleme jõudnud, ühelt poolt identiteedi ja piiratud üksikvolituse näol. · EL kohta suveräänsus on piiratud aga huvid antudj uhul kaaluvad üle, EL solidaarsus, moraalne kohustus, kaaluvad üle selle otsuse. Kui on poliitiline enamus selle jaoks, võib seda teha. Põhjendus: üldkogu on seisukohal: PS täiendamise seadus paragrahv 1 vms. Vormilt rahvusvaheline, sisult euroopalik. Seda kritiseerisid osad kohtunikud. Üks kohtunik Jaak Nuik?: PS suveräänsuse sõltumatus on sellega kahjustatud, ei oleks tohtinud seda teha. otsus oli piiripeal. Meie oma riigikohtulahend näitab, kui piiri peale oleme me jõudnud. · Muudatus, mis võib aset leida: pädevuse määratlemise pädevus läheb Eesti riigilt üle EL-le.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon • Näiteid: – Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; – Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon; – Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon – Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. def. (???) Operatsionaliseerimise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad) 4. Määrame kindlaks ühikud, milles mõõdame Operatsionaliseerimise 4 sammu -näide • Kontsept: poliitiline usaldus • Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu • Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu • Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: “Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?”; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda
kategoriseeritakse (funktsiooni: diplomaat, peaminister, fraktsiooni esimees; identiteedi alusel: vanus, sugu, rahvus, elukoht, usk jne). Protsessid ja protsessiosaliste rollid Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
